3-10-60/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-60 Määruse kuupäev 01.veebruar 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Viktor Lutsenko kaebus 01.12.2009 otsuse peale Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Resolutsioon Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471). Eesti Advokatuuri juhatuse Asjaolud

1. 27.10.2009 esitas Victor Lutsenko (Viktor Lutšenko) Eesti Advokatuurile kaebuse advokaatide Aivar Kello ja Sirje Must’a tegevusele. 21.12.2009 saatis Eesti Advokatuur kaebajale kirja, mille kohaselt juhatus arutas 01.12.2009 kaebust ning leidis, et advokaatide tegevuses ei esine distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning otsustas mitte teha aukohtule ettepanekut aukohtumenetluse algatamiseks. 08.01.2010 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Ringkonnakohtu poolt V.Lutsenko avaldus advokaatide A. Kello ja S. Musta tegevusele kriminaalasja nr 1-09-261 menetluses. V.Lutsenko märgib, et ta sai advokaatide kolleegiumilt vastuse, milles märgiti, et kolleegium ei leidnud asjas rikkumisi. Kaebaja palub kohtul teostada uurimine, tunnistada A.Kello ja S.Must süüdi kohustuste mittetäitmises ning tunnistada advokaatide toimingud õigusvastasteks. Kohtu seisukoht, põhjendused
2. Esialgses kaebuses palus V.Lutsenko alustada advokaatide A.Kello ja S.Musta suhtes uurimise läbiviimist, nende tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja süüdi tunnistamist Kohus jättis kaebuse käiguta, selgitades, et halduskohtul puudub õigus uurimist läbi viia ega kedagi süüdi mõista. Kohus selgitas määruses, et kui V.Lutsenko taotluse osas on teinud otsuse advokatuuri aukohus, mida võis esitatud kaebusest järeldada, on võimalik aukohtu otsust halduskohtus vaidlustada. Seejärel esitaski V.Lutsenko halduskohtule kaebuse, taotledes „advokaatide kolleegiumi“ otsuse nr 2-8/525 tühistamist. Kaebaja selgituste kohaselt tõi advokaatide A.Kello ja S.Musta tegevus kriminaalasja nr 1-09-261 menetlemisel kaasa ebaõige kohtuotsuse ehk tema 1 süüdimõistmise. V.Lutsenko soovib, et viidaks läbi uurimine mis tõestaks advokaatide süüd, ning selle tulemusena tühistatakse kriminaalasjas nr 1-09-261 tehtud otsus ning määratakse uus arutamine. Kaebusele oli lisatud Eesti Advokatuuri kiri 21.12.2009 nr 2-8/
3. Kirjas teatati V.Lutsenkole, et advokatuuri juhatus arutas tema 27.10.2009 esitatud kaebust 01.12.2009 toimunud istungil, kus kaebuses esitatud asjaolud ei leidnud kinnitamist. Kuna advokaatide tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid, ei esitatud aukohtule ettepanekut aukohtumenetluse algatamiseks. Kohtu taotlusel edastas Eesti Advokatuur advokatuuri juhatuse 01.12.2009 otsuse. Telefonilise selgituse kohaselt ei olnud advokatuur juhatuse otsust V.Lutsenkole saatnud, kuid kinnitati, et see otsus V.Lutsenkole saadetakse. Seega, kuna V.Lutsenko taotluse osas ei ole otsust teinud mitte advokatuuri aukohus, vaid juhatus, siis saab kaebaja eesmärgist järeldada, et kaebaja taotleb juhatuse 01.12.2009 otsuse tühistamist.
4. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Antud sätte kohaselt võib halduskohus määrusega kaebuse tagastada juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kohus leiab, et haldusorgani, kelleks antud juhul on Eesti Advokatuuri juhatus, haldusaktide peale esitatud kaebuste tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui haldusakt ilmselgelt ei riku kaebaja õigusi. V.Lutsenko kaebuse kohaselt tõi advokaatide S.Musta ja A.Kello tegevus kaasa ebaõige otsuse kriminaalasjas ja tema süüdimõistmise. Kohus selgitab, et halduskohus ei saa käesoleva asja raames võtta seisukohta, kas advokaatide tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte. Halduskohus ei saa sekkuda advokatuuri autonoomiasse ega asuda hindama advokaadi kutsetegevust. Advokatuuriseaduse § 16 lg 1 ja 2 tulenevalt võib huvitatud isik esitada aukohtule või advokatuuri juhatusele taotluse aukohtumenetluse algatamiseks ning taotleda, et aukohus hindaks, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused, kuid aukohtu eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Kohus leiab, et advokatuuri juhatuse poolt ettepaneku mittetegemine aukohtumenetluse algatamiseks ei riku V.Lutsenko õigusi ega piira tema vabadusi. Advokaatide S.Musta ja A.Kello tegevuses distsiplinaarsüüteo tuvastamisest või mitte tuvastamisest ei tulene V.Lutsenkole ühtegi täiendavat õigust ega kohustust. Aukohtu otsus ei mõjuta kuidagi juba varem jõustunud kohtuotsust. Aukohtu otsus ei ole kriminaalmenetluse seadustiku § 366 järgi teistmismenetluse algatamise ehk kriminaalasjas menetluse uuendamise aluseks. Seega ei ole kaebuse esitajal võimalik advokatuuri juhatuse otsuse vaidlustamisega oma väidetavaid õigusi kaitsta. Kohus märgib, et advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, millest tekkinud vaidluste lahendamiseks tuleb isikul pöörduda eraõigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva maakohtu poole. Kui kaebuse esitaja leiab, et tema subjektiivseid 2 õigusi on rikutud ebakompetentse õigusabi osutamisega, on tal õigus esitada kahjunõue tsiviilkohtumenetluse korras otse maakohtule. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V.Lutsenkol puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesolevas haldusasjas esitatud tühistamiskaebuse kaudu kaitsta. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Eda Muts kohtunik 3