3-10-2233/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2233 Otsuse kuupäev 10.01.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Tõnu Lutsu (Luts) kaebus Tartu Vangla peale töölt eemaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 06.jaanuar 2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Tõnu Luts ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

1. Jätta Tõnu Lutsu kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10.jaanuarist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 9.veebruaril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord Tartu Vangla kinnipeetav Tõnu Luts töötas alates 10.06.2008 AS-is Eesti Vanglatööstus Tartu osakonnas abitöölisena Tartu Vangla direktori 10.06.2008 käskkirjaga nr 1-4/800 antud tööloa alusel kuni 29.juulini 2010, mil Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist K.Kannile sai teatavaks, et T.Luts on saavutanud mõjuvõimu AS Eesti Vanglatööstus meistrite üle, millega avaldas negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele ja destabiliseeris vangla üldist julgeolekut. Tartu Vangla direktori 02.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1416 tunnistati kinnipeetavale T.Lutsule väljastatud töötamise luba kehtetuks. 02.09.2010 esitas T.Luts vaide E5 403 eelnimetatud käskkirja peale. 20.10.2010 vaideotsusega nr E5 403-2 jättis Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal R.Jõks T.Lutsu vaide rahuldamata, kuna Tartu Vangla 02.08.2010 käskkirja nr 1-4/1416 andmine oli õiguspärane. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS T.Luts esitas kohtule kaebuse Tartu Vangla peale töölt eemaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et tema töölt eemaldamine Vanglatööstus AS-st alates 30.juulist 2010 oli õigusvastane. Kaebuse kohaselt töötas ta Vanglatööstus AS-is alates 10.06.2008 eeskujulikult ilma igasuguste probleemideta ja neid ei olnud tal ka 30.07.2010, mil vanglateenistus ta töölt kõrvaldas. Ühtegi haldusakti talle ei näidatud ja töölt eemaldamist ei põhjendatud. Põhjustest kuulis ta alles kuu aega hiljem, kui vangla väitis, et ta ohustavat julgeolekut, kuid milles see seisneb, seda selgitatud ei ole. Põhjendatud huvina märgib kaebuse esitaja, et töölt eemaldamisega on ta kaotanud sissetuleku ja saanud moraalse kahju. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt sai Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialistile 29.07.2010 teatavaks, et T.Luts on saavutanud mõjuvõimu AS Eesti Vanglatööstus meistrite üle, millega avaldas negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele ja destabiliseeris vangla üldist julgeolekut, mistõttu oli julgeolekuohu tõttu möödapääsmatult vajalik kaebuse esitaja viivitamatu kõrvaldamine AS-ist Eesti Vanglatööstus ning kuna kirjaliku haldusakti vormistamine võttis aega, siis tehti seda 29.07.2010 direktori asetäitja vangistuse alal R.Jõksi suulise korralduse alusel. Kirjalik haldusakt kaebuse esitaja töötamise loa kehtetuks tunnistamise kohta vormistati esimesel võimalusel - 02.08.2010, põhjusel, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna andmetel ohustas T.Lutsu töötamine AS-i Eesti Vanglatööstus territooriumil tema enda, teiste isikute ja vangla julgeolekut. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jäta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt tunnistas Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal R.Jõks 02.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1416 (tl 23) kehtetuks kinnipeetav Tõnu Lutsu AS Eesti Vanglatööstus Tartu osakonnas töötamise loa alates 30.07.2010 seoses vangla julgeoleku ohustamisega, võttes aluseks justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §
3. Vangistusseaduse § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut ja lg 3 kohaselt tehakse töölt vabastamine ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistamine kinnipeetavale teatavaks. 2 Haldusmenetluse seaduse § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 punktide 1 ja 2 alusel on korrakaitse riigisaladuseks jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, samuti andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle isiku ja variisiku kohta. Jälitustegevuse seaduse § 71 lg 1 punktide 1-3 kohaselt võib isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi, seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses või seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt sai Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist K.Kannile teatavaks, et T.Luts on saavutanud mõjuvõimu AS Eesti Vanglatööstus meistrite üle, millega avaldas negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele ja destabiliseeris vangla üldist julgeolekut, siis oli julgeolekuohu tõttu möödapääsmatult vajalik T.Lutsu viivitamatu kõrvaldamine AS-ist Eesti Vanglatööstus (tl 22) ning kuna kirjaliku haldusakti vormistamine võttis aega, siis tehti seda 29.07.2010 Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal R.Jõksi suulise korralduse alusel kohtu arvates igati põhjendatult. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kuigi kirjalik haldusakt kaebaja töötamise loa kehtetuks tunnistamise kohta vormistati tagantjärele alates 30.juulist 2010, siis asja materjalidest nähtuvalt toimus see viivitamatult esimesel võimalusel - 02.augustil 2010, seega uue töönädala esimesel päeval. Kaebuse esitajale tehti haldusakt ühes selle väljaandmise aluseks olnud julgeolekuosakonna peaspetsialisti ettepanekuga teatavaks 03.augustil 2010 ja väljastati käskkirja koopia, mis on ainsaks menetlusmaterjaliks, mida on võimalik kaebuse esitajale avaldada. Kohus tutvus kohtuistungil vahetult Tartu Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist K.Kanni poolt 29.07.2010 tehtud ettekandega nr 84 ja nõustub vastustajaga, et teave, millele julgeolekuosakond tugines, kuulub korrakaitse riigisaladuse hulka ja seda ei ole võimalik kolmandatele isikutele, sh kaebajale avaldada, sest see rikuks jälitustegevusse kaasatud isikute õigust hoida koostöö saladuses ja seaks kindlasti ohtu mitte ainult nende endi, vaid ka nende lähikondsete elu ja tervise. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et T.Lutsu töölt kõrvaldamine oli õiguspärane, mistõttu kohus jätab T.Lutsu kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4