Obsah (6)
§ 97§ 75§ 100§ 99§ 101§1022-10-45392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula, sekretäri Merily Mets juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.12.2010, Harj
§ 97p 1, § 99 lg 1, 2, § 100 lg 2; § 101 lg 1, 2; § 102 lg 1, 2; § 108 ja Ts
MS § 162 lg 1; § 403 lg 1; § 434-436; § 438; § 442; § 630-633 Rahuldada hagi. Välja mõista JO elatusraha tütre DO (seaduslik esindaja S A) kasuks tagasiulatuvalt alates 1.10.2010 summas 1000 (üks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 6.02.
- Välja mõista JO elatusraha poja DO (seaduslik esindaja S A) kasuks tagasiulatuvalt alates 1.10.2010 summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.09.
- Menetluskulude jaotus 1
(5)2-10-45392 Jätta menetluskulud kostja JO kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule alaealiste laste seadusliku esindaja S A (endise perekonnanimega O) poolt 20.09.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt on S A (endise perekonnanimega O) ja JO abielust sündinud kaks last: XXXtütar DO ja XXXpoeg DO, kes pärast vanemate abielulahutust jäid elama ema juurde aadressil XXX. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud ega osuta muul viisil abi oma laste ülalpidamiseks, palus hagejate seaduslik esindaja mõista kostjalt välja igakuine elatusraha miinimummääras, so 2175 krooni kuus. Kohtuistungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et kostjalt soovib ta elatist kokku kolm tuhat krooni kuus alates 1.10.2010: tütre ülalpidamiseks 2000 krooni ja poja ülalpidamiseks 1000 krooni. See jäigi hagejate esindaja lõplikuks nõudeks. Hagejate esindaja seletas, et kostja on poja bioloogiline isa, kuid tütre ta lapsendas, et pääseda armeeteenistusest. Kostja ei ole aastaid maksnud elatist. Hagiavaldusele on lisatud hagejate sünnitunnistuste koopiad, millest nähtub, et hagejate ema ja seaduslik esindaja on S O (praeguse perekonnanimega A) ning hagejate isa on kostja JO. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagile kinnitas, et esitatud hagi ta ei tunnista. Kostja kinnitab, et ta on vabatahtlikult täitnud poja suhtes ülalpidamiskohustust, tasudes vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja oma võimalustest lähtudes 1000-1500 krooni kuus. Kostja tunnistas, et tütre ülalpidamiseks ei ole ta elatist andnud ja hageja seaduslik esindaja pole ka seda nõudnud, kuna Dei ole kostja bioloogiline, vaid lapsendatud laps. Seega hagejate esindajal ei olnud ega saanudki olla pretensioone kodtja vastu laste ülalpidamise osas ning pöördumine kohtusse oli põhjendamatu. Kirjalikus vastuses kostja rõhutas, et raske majandusliku olukorra tõttu ei ole ta võimeline maksma hagejale laste ülalpidamiseks elatist miinimummääras, st 2175 krooni kuus lapse kohta. Kostjal ei ole kindlat töökohta ja sissetulekut. Eesti Töötukassa 8.10.2010 otsusega võeti ta arvele töötuna. 29.09.2005 kostja abiellus Anna Kondrakovaga, kes on samuti alates 7.06.2010 töötuna arvel. Kostja kinnitas, et tema isiklikud vajalikud kulud moodustavad ligikaudu 8000 krooni kuus järgmiselt: Üür ja muud eluruumi aadressil XXXTallinnas kasutamisega seotud kulud summas 1500-2000 krooni kuus; laenukohustustused Swedbank AS ees perekonna vajaduste rahuldamiseks võetud nelja väikelaenulepingu järgi, milles 15.10.2010 seisuga laenujääk oli 38827 krooni ja 60 senti. Seega on laenude kustutamiseks kostjal vaja igakuuliselt tasuda 3640 krooni ja 50 senti. Kulutused toidule, riietele, jalatsitele, ramimitele, samuti transpordile moodustavad 2000 krooni kuus. Kostjal on veel üks laps – XXXsündinud tütar S O, keda kostja peab ka ülal pidama. Arvestades varalist seisundit ja igakuiseid kulutusi, ei ole kostjal võimalik anda lastele D ja D O ülalpidamist hagetavas summas, kuna sellisel juhul osutuks vähem kindlustatuks tema tütar S O. 2
(5)2-10-45392 Nimetatud asjaoludest tingitult peab kostja vastuvõetavaks ja mõistlikuks maksta kummagi hageja ülalpidamiseks igakuiselt 300 krooni elatusraha, st kokku 600 krooni. Kostja lisas oma kirjaliku vastuväite juurde koopiad neljast väikelaenulepingust, millest nähtub, et kahes on laenusaajaks kostja ise ning kahes kostja praegune abikaasa; kostja ja tema praeguse abikaasa abielutunnistuse koopia; S O sünnitunnistuse koopia, millest nähtub, et kostja on S O isa; Eesti Töötukassa 8.10.2010 otsuse koopia, millest nähtuvalt kostja on 8.10.2010 end töötuna arvele võtnud; Swedbank AS 11.10.2010 tõendi, millest nähtub, et kostja on perioodil 1.02.2009-31.05.2009 poja DO jaoks S O üle kandnud kokku 4500 krooni. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta saab maksta vaid pojale elatist. Kui oli abielulahutus, ütles laste seaduslik esindaja, et ei soovi kostjalt midagi. Võimalusel pidi kostja poja ülalpidamiseks raha maksma, kuid tütrest ei olnud siis juttu. Kostja seletas, et tal ei ole tööd; ta oleks nõus maksma 1000 krooni kuus elatist ainult pojale. Ta saab vaid 1500 krooni kuus töötukassast ning tal on veel üks laps. Kostjat aitavad tema vanemad. Töötukassast saab kostja kolme kuu jooksul 56 krooni päevas ja pärast seda 43 krooni päevas järgmise üheksa kuu jooksul. Kostja kinnitas samas kohtuistungil ka, et ta on nõus kahele lapsele kokku maksma elatist 2175 krooni kuus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ulatuses, milleni hageja oma nõuet kohtus vähendas. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt oma tütre D ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 1000 krooni kuus ja poja Denissi ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Hagejate seadusliku esindaja väitel ei ole kostja aastaid maksnud elatusraha lastele. Kostja on tõendanud, et ta on oma poja ülalpidamiseks 2009. a esimesel poolaastal andnud elatist kokku 4500 krooni kuus. See on ilmselt ebapiisav, jäädes alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära. Tütre ülalpidamiseks kostja rahalisi vahended ei ole. Tsiviilkohtumenetluses lasub pooltel kohustus tõendada oma nõue või väide ja esitada kohtule selle kinnituseks tõendid. Hagi on kohtule esitatud 20.09.2010. Alates 01.07.2010 hakkas kehtima uus perekonnaseadus.
§ 75
lg 1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega tuleb lugeda antud vaidluses hagejaks alaealised lapsed Dja DO, kelle ema S A on hagejate seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg.1 alusel. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-85-10, kus p 14 on öeldud, et kui hagimenetluses esindab hagejat esindaja, tuleb TsMS § 363 lg 3 esimese lause järgi hagis märkida ka esindaja andmed. Kohtus esindamisele tuleb TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kolleegiumi arvates saab viidatud sätetest koosmõjus järeldada, et esindaja saab ka kohtumenetluses teostada esindatava tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi, sh esitada hagi, üldjuhul otseselt esindatava nimel, kuid esindatava esindusõigus võib tuleneda ka menetlustoimingu tegemisega seotud asjaoludest, sh hagiavalduse sisust ja sellele lisatud dokumentidest. Seejuures peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Ülaltoodust tulenevalt saab kohus lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja 3
(5)2-10-45392 huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seejuures tõendab seadusliku esindaja esindusõigust TsMS § 221 lg 1 järgi dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.
§ 100
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
§ 99
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valistuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 2175 krooni kuus. Hagejate esindaja nõuab elatusraha vähem kui seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Seega ei pea lapse vajadusi tõendama. Kostja pole rohkem kui aasta enne hagi esitamist üldse andnud hagejate ülalpidamiseks elatist. Kostja on tõendanud elatise masksmist üksnes poja D ülalpidamiseks, ja sedagi perioodil veebruar 2009 kuni mai 2009, kokku 4500 krooni ulatuses, milline on ilmselt ebapiisav. Seega elatusraha väljamõistmise nõue on põhjendatud hageja soovi kohaselt alates 1.10.2010. Kostja seisukohad on kohtu hinnangul ebaloogilised ja raskesti mõistetavad. Kostja on oma vastuväidetes olnud ebajärjekindel ja vastuoluline, kinnitades kord, et suudab maksta kummalegi lapsele vaid 300 krooni elatist; siis, et maksaks ainult pojale 1000 krooni kuus ning lõpuks, et ta on nõus maksma kummagi lapse (hageja) ülalpidamiseks kokku 2175 krooni kuus. Ei ole kuidagi võimalik kostja taolise seisukohaga nõustuda. Kostja on ise kirjeldanud kohtule saadetud vastuses oma kulutusi summas ca 8000 krooni kuus ja seda ca 1500 kroonise sissetuleku ja abikaasa töötuks oleku juures. Siit järeldab kohus, et kostjal on kas sissetulekuid, mida ta varjab või on tema materiaalne olukord ilma märkimisväärsete sissetulekutetagi niivõrd hea, et kostja tuleb selleste väljaminekutega toime. Kostja ei ole tõendanud muudest allikatest rahaliste vahendite saamist, kuid on samas esitanud tõendi, et ta on töötu ja et tema on ülalpidamisel veel üks laps – tütar Sofia.
§102
lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101lg 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Neid asjaolusid on tõenäoliselt arvestanud ka hagejate seaduslik esindaja, kes kohtuistungil kummalegi lapsele nõutavat elatist vähendas alla seadusega kindlaksmääratud alammäära. Kohus nõustub selle suurusega, milles hagejate seaduslik esindaja hagejate ülalpidamiseks elatist nõuab. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et kostja on töövõimeline 34-aastane meesterahvas ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Eelpool toodud asjaolusid (kostja töötuksolek ja veel ühe ülalpeetava olemasolu) arvestades vähendabki kohul ligikaudu kolmandiku võrra seda elatisesummat, mida seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras tuleks kostjal hagejate ülalpidamiseks maksta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9x 3000 = 27 000 krooni - alus TsMS § 129 lg 2. 4
(5)2-10-45392 Raivo Einula Kohtunik 5
(5)