KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-64048 Tsiviilasi Narva linna määramiseks Menetlusosalised
) § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses. Kohus tuvastas, et alaealise lapse R K (sündinud XXX.) ema S K andis 13.09.2010.a nõusoleku oma lapse R K, lapsendamiseks. Nõusolek on Narva notar Sergei Nikonovi poolt tõestatud (notari ametitegevuse raamatu registri number 3486). Nõusolek lapsendamiseks on antud määramata isikutele, seega kehtib tähtajatult. Lapse isa kohta lapse sünniaktis kanne puudub. Perekonnaseaduse (PKS) § 156 lg 1 kohaselt vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks 2/4 nõusoleku andmise hetkest. Sellest alates ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui vanema hooldusõiguse peatumise tõttu jääb laps seadusliku esindajata, saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus. Viru Maakohtu
- detsembri 2010.a. kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras alaealise R K ajutiseks eestkostjaks O D kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Kuna lapse R K ema hooldusõigus on peatunud ja isa lapsel ei ole, siis tuleb alaealisele R K määrata eestkostja. PKS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. R K eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku O D. Kohus tuvastas, et alates
- detsembrist 2010.a. elab R K O D peres. Narva linna hinnangul O D isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Narva linna hinnangul puuduvad avaldaja suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid tal olemast alaealisele eestkostjaks. Võttes arvesse, et alaealine laps R K on jäänud ilma vanemlikust hoolest, ta juba elab O D perekonnas, R K on avaldanud nii oma esindajale kui kohtule, et ta soovib elada O D juures ja on nõus, et O D hakkab tema eestkostjaks, samuti on O D kinnitanud kohtule oma nõusolekut R K eestkostja määramiseks, siis on kohus leiab, et O D määramine R K eestkostjaks on lapse huvides. PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Lähtudes eeltoodust, on kohus veendunud, et O D on eestkostjaks sobiv isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma alaealise lapse R K huve ja täitma eestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et alaealise R K eestkostjaks tuleb määrata O D kuni alaealise täisealiseks saamiseni.
§ 194
lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
§ 194
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
§ 172
lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. 3/4 Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4/4