Kõnealune paragrahv näeb ette erilise nn pärimisavalduse, mis on erand valduse põhireeglist (
). Siin ei peeta silmas seda, et pärija saab valdajaks siis, kui ta asub teostama faktilist võimu asja üle (näiteks asub elamusse elama), kuna ta saab siis valdajaks üldiste reeglite järgi (
). Säte peab silmas, et pärija omandab valdaja õigusliku staatuse hetkest, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates (PärS § 3). Seega läks vaidlusaluse kinnistu valdus M. D. üle pärandi avanemisel 17.08.2009. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et M. D. on U. D. testamendijärgne pärija ja ta on pärandi vastu võtnud. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja V. K. on annakuna saanud õiguse eluaegselt ja tasuta kasutada pärandava hulka kuuluvat kinnistut XXXXX XX, XXXX linnas. Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus ega reaalservituut, kuigi kasutusõiguse legaaldefinitsioon (
lg 1) annab ühe võimalusena õiguse asja kasutamiseks ja teise võimalusena õiguse reaalservituudi teostamiseks. Isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et tegemist on vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega ilma viljade omandamise õiguseta, eelkõige leiab selline kasutusõigus rakendamist elamute puhul nn asjaõigusliku üürina. Isiklik kasutusõigus erineb reaalservituudist selle poolest, et maatükk ei ole koormatud mitte teise maatüki, vaid konkreetse isiku kasuks. Kuna isikliku kasutusõiguse sisu ja objekt võib olla väga erinev, siis vajab see kirjeldamist kasutusõiguse seadmise lepingus (asjaõiguslepingus) ning eriti kinnistusraamatu kandes, mis omab tähendust ka kinnisasja uute omanike suhtes. Kinnistusraamatu kanne peab sisaldama kinnisasja kasutamise viisi, ulatust ja tingimusi, sest isiklik kasutusõigus ei anna kasutajale kasutusvaldusele omast kinnisasja täieliku valdamise ja kasutamise õigust.
lg 2 kohaselt määratakse isikliku kasutusõiguse ulatus kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Apellant ei ole keeldunud testamendist tuleneva annaku täitmisest ja vastustaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisest ühes selle kinnistusraamatusse kandmisega. Apellant on otsinud võimalusi vastustajaga seadusest tuleneva asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega määrata kindlaks isikliku kasutusõiguse viis, ulatus ja tingimused. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et testaator on otsustanud anda annaku kogu kinnistu XXXXX XX suhtes ega ole seda mingil viisil piiritlenud. Seda korraldust peab apellant PärS § 133 alusel täitma ning täiendavaid kokkuleppeid see pärija ja annakusaaja vahel ei eelda. 3 Pärija ja annakusaaja saavad kokku leppida kinnistu kasutuskorras. Apellant on seisukohal, et kindlasti ei saa olla vastustaja kasuks seatav isikliku kasutusõiguse ulatus kinnisasjale suurem kui U. D. eluajal toiminud elamu kasutamise ulatus. Selle täpne sisu on pooltevahelise kokkuleppe küsimus. Hageja palus kohtul lugeda tuvastatuks kostja kui kinnisasja omaniku tahe isikliku kasutusõiguse seadmiseks hageja kasuks. Apellant on seisukohal, et selline tahte tuvastamine ja omandiõiguse kitsendamine ei ole isikliku kasutusõiguse olemusest tulenevalt hagetav. Kehtiv seadus ja omandiõiguse põhiprintsiibid ei võimalda kohtul omaniku omandiõigust piirata ja kinnisasjale kitsendusi seada (ei ole võimalik hageda reaalservituudi, kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmist), välja arvatud juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja (
). Testament annab vastustajale kinnistu suhtes isikliku kasutusõiguse, kuid selleks vajaliku asjaõigusliku lepingu sõlmimine ja kinnistusraamatusse kande tegemine saab toimuda ainult apellandiga kokkuleppe saavutamisel. Hagemise õiguse puudumist ei muuda õiguslikult asjaolu, et vastustaja on hagi alusena viidanud pärimisseaduse sätetele. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: ● U. D. tegi 28.10.2008 testamendi, mille p 2.3. järgi määras testaator V. K. annakuna õiguse eluaegselt ja tasuta kasutada pärandvara hulka kuuluvat kinnistut asukohaga XXXX XXXXX XX ning ühtlasi pärandaja kohustas pärijat M. D. seadma V. K. kasuks eluaegse tasuta kasutusõiguse ja kandma selle kinnistusraamatusse. ● U. D. suri 17.08.2009 ning pärija M. D. on pärandi vastu võtnud. ● V. K. on väljastatud 23.12.2009 annakusaaja tunnistus. Apellatsioonkaebuses olev väide on ekslik, et ilma apellandiga kokkulepet saavutamata ei ole kande tegemine võimalik. Omaniku tahteavalduse puudumise korral isikliku kasutusõiguse kande tegemiseks kinnistusraamatusse ongi huvitatud isikule antud õigus pöörduda kohtusse, millist õigust on hageja kasutanud. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et PärS § 133 kohaselt pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused. M. D. ei ole täitnud pärandaja tahet kinnistusraamatusse kande tegemiseks, millega seataks isiklik kasutusõigus kinnistule V. K. kasuks. Seega oli hageja õigustatud esitama vastava nõude ning apellandi seisukoht on ekslik, et esitatud nõuet ei olnud võimalik menetleda. Esitatud hagiavalduses on hageja nõuet põhjendanud. Hageja omandiõigust ei ole isikliku kasutusõiguse seadmisega kitsendatud. Kinnistu omanikuks on ka pärast isikliku 4 kasutusõiguse seadmist M. D.. Isikliku kasutusõiguse seadmine XXXXX XX XX, XXXX asuvale kinnistule vastab
D. 28.10.2008 testamendi p-le 2.3. Eelnimetatud testamendist ei ilmne, et testaatori tahe oli piirata kinnistu kasutusõiguse ulatust. Ka on testamendis märgitud kasutusõiguse viis ja kehtivus, so eluaegne tasuta kasutamine. Seega on isiklik kasutusõigus piiritletud nii objekti, kehtivuse kui ka viisi suhtes. Seega puuduvad asjaolud, mis välistavad hagi rahuldamise. Arvestades eeltoodut tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Ande Tänav Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.