KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-64517 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Ele Liiv Tsiviilasi M. T. hagi J. väljamõistmiseks Apellatsioonkaebuse hind 287,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 03.12.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. T. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-X XXXXXXXXXX), e-post: XXXXXXXX@XXX.XX Kostja: J. T. (isikukood XXXXXXXXXXX), viibib XXXXX XXXXXX, asukoht XXXX XX, XXXXX, XXXXX) T. vastu lapsele elatise RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 03.12.2010 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 30.04.2010 esitas M. T. Pärnu Maakohtule hagi J. T. vastu alaealisele lapsele R. T. (sünd. XX.XX.XXXX) elatusraha saamiseks minimaalmääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse sünnist alates tema ülalpidamisest osa võtnud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et viibib kinnipidamiskohas ja ei saa sissetulekut. Nõutava elatise maksmine kostja poolt on ebareaalne. Kostjal on ka varasemast kooselust laps, keda peaks üleval pidama. Kostja leidis, et kohus võiks ta kuni kinnipidamiskohast vabanemiseni elatise maksmisest vabastada, sest vastasel juhul paneks tekkiv elatise võlg ta maksejõuetuse seisundisse ja tal ei oleks võimalik oma eluga edasi minna. Maakohtu otsuse põhjendused 03.12.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis J. T. M. T. kasuks välja elatise alaealise lapse R. T. ülapidamiseks alates 27.01.2010 summas 500 krooni kuus ja 01.11.2011 alates 2 175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.02.
- Kohus lähtus otsuse tegemisel eelkõige lapse huvidest. Kostja ei ole täitnud oma kohustust lapsele elatist maksta. Samas peab kohus arvesse võtma kummagi vanema varalist seisundit. Kummagi vanema kanda peaks jääma selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks kuluvast, mis vastaks vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Hageja ülalpidamisel on lisaks R. T. veel teine alaealine laps. Tema sissetulek on 1 200 krooni lastetoetust kuus ja töötu abiraha ca 800 krooni kuus. Kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust ja vabaneb 2011 novembris, temal puudub sissetulek. Lisaks R. T. on kostja kohustatud ülal pidama teist alaealist last. Kostja on töövõimeline isik ja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et saada elatise maksmiseks vajalikku sissetulekut. Maakohus asus seisukohale, et elatise väljamõistmine kostjalt alates hagi esitamisest on tema jaoks ülemäära koormav ning kohus mõistis elatise välja alla minimaalmäära kuni 01.11.2011 ja alates 01.11.2011 on kostja kohustatud maksma elatist vähemalt kehtivas minimaalmääras. Apellatsioonkaebus Kostja J. T. palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega välja mõista R. T. ülalpidamiseks elatis alla minimaalmäära (500 krooni kuus) pärast kostja vabanemist kinnipidamisasutusest 01.11.
- Apellant on seisukohal, et elatise määramine saab kõne alla tulla alles pärast tema vabanemist kinnipidamisasutusest. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta apellandi soovi vastustajaga elatise maksmise osas kokkuleppele jõuda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 646 järgi tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. 2 TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. R. T., keda esindas hageja, on esitanud detsembris 2009 maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt elatise saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja 27.01.2009 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti R. T. nõue elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.01.2010 määrusega kohustas maakohus M. T. esitama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale oma nõue kostja vastu. 30.04.2010 esitas M. T. hagi elatise saamiseks. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus elatise välja M. T. kasuks. 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Ülalviidatud sätetest järeldab kolleegium, et kui elatisehagi alaealisele lapsele on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus uue PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja varem kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Alates 01.07.2010 tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada uut perekonnaseadust ning mõista elatis välja selle sätete alusel. Sellega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel arvestada. Kolleegium leiab, et maakohus on alates 01.07.2010 M. T. kasuks elatist välja mõistes oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Ajavahemiku eest enne 01.07.2010 elatist välja mõistes on maakohus õigesti mõistnud elatise välja M. T. kasuks, kuid alates 01.07.2010 on võimalik elatis mõista välja ainult alaealise lapse enda kasuks, kuna alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 lg 1 p 1 järgi on elatist õigustatud saama alaealine laps. Seega oleks pidanud maakohus elatise saamise nõude osas alates 01.07.2010 käsitlema hagejana alaealist last R. T., keda esindab seadusliku esindajana tema ema M. T., ja tegema lahendi elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2010 R. T. kasuks. Eeltoodu tuleneb ka Riigikohtu 28.10.2010 otsuse nr 3-2-1-85-10 p-st
- Kolleegium märgib, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hagejaks märgitud ka R. T., kuid hiljem on hagejana käsitletud ainult M. T.. Maakohus on kohaldanud asja lahendades ebaõigesti ka materiaalõigust. Elatise nõude lahendamisel tuleb perioodi eest kuni 01.07.2010 kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätteid ja alates 01.07.2010 väljamõistetava elatise osas alates sellest ajast kehtivat seadust. Kolleegium märgib, et alla alammäära elatise väljamõistmist peab maakohus põhjendama ja üldreeglina ei ole piisav ainult see, et kohustatud isikul puudub piisav sissetulek. Kostja väitis, et tema ülalpidamisel on ka teine laps, kuid ta ei ole esile toonud, kas ja kui palju panustab ta teise lapse ülalpidamisse. Ainuüksi teise lapse olemasolu ei anna alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Oluline on tuvastada, kas teine laps jääb elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar Ülle Jänes Ele Liiv 3