2-09-29382/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-29382 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2011, Tallinn Tsiviilasi Jüri Kutsari hagi Lovell Paatsi vastu üürilepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loell Paatsi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Jüri Kutsar (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-X XXXXX XXXXXXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja Lovell Paats (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-X XXXXX XXXXXXX), esindajad Kristel Paats ja Igor Gräzin Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus Resolutsioon 1. Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2010 otsus menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas.

2.Vabastada Lovell Paats menetluskulude summas 697,92 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 1. Kostja teavitas hagejat 22.04.2009 uue üürimäära kehtestamisest 9000 krooni kuus ja üürilepingu ülesütlemisest alates 23.07.2009, millised hageja sai kätte 22.04.2009.

Varasemalt tasus hageja üüri 715,75 krooni kuus.

2.Kostja rikkus üüri tõstmisel VÕS § 229 lg 2, kuna ei ole teatanud üüri tõstmisest ette vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ega seda põhjendatud.

3.Üürilepingu ülesütlemine on vastuolus ka hea usu põhimõtetega. 16.08.2008 jõustus Harju Maakohtu 01.11.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-2861, millega kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks. Seega ei ole möödunud kolme aastat, kui otsus tehti üürileandja kahjuks ning seega ei ole üürileping üles öeldud, kuna üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.

4.Hageja palus tunnistada 22.04.2009 üürilepingu ülesütlemine ebaseaduslikuks ja tunnustada 22.04.2009 üüri tõstmise tühisust.

Kostja vastuväited 5. Kostja hagi ei tunnistanud. Ülesütlemisavaldus esitati tähtaegselt ja on vastavuses VÕS § 312 lg-ga 1. Samuti on ülesütlemisavaldus esitatud heas usus, kuna kostja soovib üüripinna vabastamist.

Kohtuotsuse põhjendus 6. Maakohus rahuldas hagi. Hagejale esitati üürimäära teatis üks päev enne üüri tõstmist, seega kostja rikkus VÕS § 299 lg 2 sätet, mille kohaselt peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist. Sama säte kohustab üürileandjat esitama üüri tõstmise põhjendus ja arvestus.

Kohtule esitatud üürimäära teatisel ei ole märgitud, mis põhjustas üüri tõstmise 715,75 kroonilt 9000 kroonini, samuti puudub seaduses ettenähtud arvestus. Kuivõrd kostja ei järginud VÕS § 299 lg 2 sätestatud nõudeid, on üüri tõstmine tühine.

7.Kuna kostja esitas samaaegselt üürilepingu ülesütlemise teatisega ka üüri tõstmise teatise, mille kohaselt üür tõusis teatise esitamise järgnevast päevast 715,75 kroonilt 9000 kroonini, siis üürileandja soovis üüri tõstmisega muuta üürilepingut üürniku kahjuks, millega ilmselgelt üürnik ei saanud nõustuda ja mille kinnituseks on ka kohtule esitatud hagi. Sellisel viisil käitumine eluruumi üürilepingu ülesütlemisel on hinnatav vastuolus hea usu põhimõttega.

8.VÕS § 327 lg 2 alusel üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks.

2(3) 9. 16.08.2008 jõustus Harju Maakohtu 01.11.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-2861, millega kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks. Seega ei ole möödunud kolme aastat otsuse tegemisest üürileandja kahjuks, mistõttu ei ole üürileping üles öeldud, kuna üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.

10.Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1,2,3 jättis kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna riik on andnud hagejale menetlusabi ja õigusabi, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele juhindudes TsMS § 179 lg-st 1 riigituludesse hagi esitamiseks ettenähtud riigilõiv summas 7500 krooni ja õigusabi kulud summas 3420 krooni.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 11. Tegemist on vastuhagiga. Kohus keeldus asjade liitmisest, mis oleks toonud kaasa märkimisväärse kokkuhoiu. Seega on kulud tekitatud kohtu poolt, kes peaks kandma ka selle eest vastutust. Lisaks on Lovel Paats töövõimetu invaliid, kes ei ole võimeline tasuma riigilõivu 7500 krooni ja õigusabi kulusid 3420 krooni Jüri Kutsari eest.

Vastustaja seisukoht 12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada ja vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

14.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

15.Jüri Kutsar on esitanud maakohtule hagiavalduse Lovell Paatsi vastu üürilepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja üüri tõstmise tühisuse tuvastamiseks.

Tegemist on iseseisva hagiga, mitte vastuhagiga, nagu Lovell Paats apellatsioonkaebuses on märkinud.

16.Maakohus on käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldanud ning kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1, 2 ja 3 jätnud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuivõrd hagejale on antud menetlusabi ning riigi õigusabi, kuulus vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 menetluskulud summas 697,92 eurot (10 920 krooni) väljamõistmisele riigituludesse Lovell Paatsilt.

17.Lovell Paatsi esitas ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatise, millest nähtub, et ta on raske puudega invaliidsuspensionär. Teatise kohaselt on tema igakuiseks regulaarseks sissetulekuks 342 eurot. Muu vara, mida saaks menetluskulude tasumiseks võõrandada, Lovell Paatsil puudub. Lovell Paatsi sissetulek kulub igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks, arvestades seejuures üksnes mõistlikke ja vajalikke kulutusi.

18.Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul on olemas mõjuv, kuna Lovell Paatsi majanduslikust seisundist nähtuvalt ei ole ta võimeline tasuma menetluskulusid ilma, et kannataks tema elukvaliteet. Seega tuleb Lovell Paats vabastada menetluskulude summas 697,92 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Gaida Kivinurm Malle Seppik Kaupo Paal 3(3) 4(3)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.