Tsiviilasi nr: 2-10-47961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-10-47961 Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2011, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Margo Klaar, Iko Nõmm Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend PRIMULATOR EESTI Aktsiaseltsi hagi OÜ KTM Mööblitehas (pankrotis) vastu 6194,02 krooni välistamiseks pankrotivarast ja pankrotihalduri Indrek Naur vastu kahjuhüvitise 6194,02 krooni saamiseks Harju Maakohtu 17.12.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 395,87 eurot (6194,02 krooni) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PRIMULATOR EESTI Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus Hageja: PRIMULATOR EESTI Aktsiaselts (registrikood 10016611), tehinguline esindaja Katrin Veldi Kostja 1: OÜ KTM Mööblitehas (pankrotis, registrikood 10576155), pankrotihaldur Indrek Naur Kostja 2: pankrotihaldur Indrek Naur Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Resolutsioon:
- Keelduda PRIMULATOR EESTI Aktsiaseltsi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajatele.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-47961 tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
- Harju Maakohus menetles hageja hagi, milles hageja palus välistada kostja 1 pankrotivarast 6194,02 krooni ja selle võimatuse korral mõista kahjuhüvitis nimetatud summa ulatuses välja pankrotihaldurilt. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja Hanspert Mööbel kaubamärgi all tegutsevalt äriühingult ASV Köögid OÜ-lt mööblit, kes esitas hagejale ka ettemaksu arve nr 5138/
- Hageja ei märganud koheselt äriühingu juriidiliste andmete vahetust ja kandis raha ekslikult OÜ-le HANSPERT (kostjale 1). Kui selgus, et ASV Köögid OÜ ei ole raha saanud, tegi hageja viimasele täiendava makse 15.04.
- Hageja pöördus kostja 1 pankrotihalduri poole nimetatud summa välistamiseks võlgniku pankrotivarast, millest pankrotihaldur 27.04.2010 kirjaga keeldus. Pankrotihaldur vastutab kahju hüvitamise eest pankrotiseaduse (PankrS) § 123 lg 4 alusel.
- Kostja vaidles hagile vastu.
- Harju Maakohus tegi 17.12.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ASV Köögid OÜ ettemaksu arvega nr 5138/1 on tõendatud, et hageja pidanuks tegema maksekäsundi arvelduskontole nr 10220106633015, kuid tegi 08.04.2010 maksekäsundi HANSPERT OÜ arvelduskontole nr 221012263067 ja maksekorraldusest nr 3644 nähtuvalt pank aktseptis maksekäsundit (lk 11-12). Seega avaldas hageja tahet maksekäsundi tegemiseks kostjale
- Enne kostja 1 pankroti väljakuulutamist hageja poolt kostjale 1 ülekantud raha puhul ei ole tegemist eseme ega asjaga PankrS § 123 lg 1 tähenduses, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. PankrS § 108 lg 2 järgi muutus hageja ülekantud raha kostja 1 pankrotivaraks ja hagejal on nõudeõigus kostja 1 vastu pankrotimenetluses. Hageja kinnitas, et sai teada kostja 1 pankroti väljakuulutamisest väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Tulenevalt PankrS § 93 lg-st 1 on hageja võlausaldajana õigustatud esitama nõude kostja 1 pankrotimenetluses. Kuna hageja poolt õigusliku aluseta kostjale 1 ülekantud raha ei saa välistada pankrotivarast tulenevalt PankrS § 123 lg 1, siis ei tõusetu haldurilt kahju hüvitamise küsimust PankrS § 123 lg 4 alusel. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus (k.a põhjusliku seose olemasolu) tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses, kuna nimetatud küsimuste lahendamine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist. Kui kas või üks nendest eeldustest ei ole täidetud, siis ei saa kahju nõuet rahuldada. Kostja 2 ei ole rikkunud PankrS § 123 lg 1, kui jättis hageja avalduse vara välistamiseks pankrotivarast ja vara väljaandmise nõude oma kirjaga 27.04.2010 rahuldamata. Seega on täitmata eeldus kahju tekitamise õigusvastasuse kohta ja hagi ei kuulu rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 ning § 1043 alusel. Küll võinuks pankrotihaldur hea usu põhimõtte kohaselt teavitada hagejat nõude esitamise õigusest pankrotimenetluses, mis ei anna iseenesest alust nõuda kahju hüvitamist kostjalt 2 ja hagi rahuldada. Pank on hageja maksekäsundi korrektselt täitnud ja hagejal puudub nõudeõigus panga vastu.
- Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 17.01.2011 apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse täies ulatuses tühistada. 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-47961 Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 638 lg 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt 6194,02 krooni väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Reet Allikvere Margo Klaar Iko Nõmm 3
(3)