3-11-433 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-11-433 Haldusasi Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi Tag

) § 55 lg 2 p 1 kohaselt tuleb koos taotlusega esitada kinnitatud ärakiri käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kohus asus kohtunõudes seisukohale, et

§ 22

lg 3 ja

§ 55

lg 2 p 1 koostoimest tuleneb üheselt, et distsiplinaararest tuleb kaitseväelasele määrata käskkirjaga ning sellise karistusliigi määramine avalikult suuliselt ei ole õiguspärane.

1. veebruaril 2011 esitati halduskohtule sama kuupäeva kandev Kaitseväe
2. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni ülema kt kapten Tarmo Luhaääre käskkiri nr 8P, millega on reamees A.S.le määratud distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva distsiplinaararesti süüteo eest, mis seisnes selles, et ajateenija reamees S. lahkus väeosa territooriumilt loata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kuigi käesoleval juhul on taotlus karistuse seaduslikkuse kontrollimiseks esitatud kohtule enne karistuse määramist, peab kohus võimalikuks distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimist.

§ 55

lõikest 21 tulenevalt kontrollib halduskohus haldustoiminguks loa andmise korras, kas distsiplinaararest on määratud seaduslikult, kontrollides konkreetselt seda, kas kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.

§ 55

lg 21 p 1 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. 4. Käesoleval juhul leiab kohus, et reamees A.S.le kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine ei ole toimunud kooskõlas seadusega.

§ 52

lõike 1 teises lauses sätestatakse, et teenistusliku juurdluse korral määrab ülem karistuse hiljemalt kümnendal päeval pärast temale juurdluskokkuvõtte esitamist. Käesoleval juhul on karistuse määramiseks pädev ülem kinnitanud teenistusliku juurdluse kokkuvõtte

1. veebruaril
2. Käskkiri karistuse määramise kohta on antud aga
3. veebruaril, seega hiljem kui kümnendal päeval pärast ülemale juurdluskokkuvõtte esitamist. Kohus leiab, et pärast

§ 52

lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ei või kaitseväelast toimepandud teo eest distsiplinaarkaristusega karistada.

§ 22

lõikest 3 ja § 55 lg 2 punktist 1 tulenevalt saab kaitseväelasele distsiplinaararesti määrata üksnes käskkirjaga ning sellise karistusliigi määramine avalikult suuliselt ei ole õiguspärane, mis tähendab seda, et

1. veebruari 2011 käskkirjaga määratud distsiplinaararesti ei muuda seaduslikuks ega tähtaegseks isegi see kui ülem tegelikult määras reamehele karistuse avalikult suuliselt 10 päeva jooksul juurdluskokkuvõtte kättesaamisest. Distsiplinaararest oleks tulnud määrata käskkirjaga hiljemalt
2. veebruaril
3. 5.

§ 55

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks, vabastatakse distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelane viivitamata distsiplinaararesti kandmisest, teatades sellest kohe halduskohtule ja kaitseväe peainspektorile, ning hüvitatakse kahju riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras.

1. HkMS § 29 lõikes 3 sätestatakse, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Isikuks, kelle suhtes loa andmist taotletakse on käesoleval juhul kaitseväelane, kellele karistus määrati. Sellelt isikult arvamuse küsimist seadus ette ei näe. HkMS § 30 lg 2 p 2 kohaselt on isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, õigus haldustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus esitada vaid juhul kui tal oli õigus esitada taotluse kohta seletuse vastavalt HkMS § 29 lõikele
2. See tähendab, et käesoleval juhul on määruskaebuse esitamise õigus üksnes Kaitseväe
3. Jalaväebrigaadi Tagalapataljonil. Kristjan Siigur Kohtunik 2