KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number 2-10-3566

§ 420

alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. AS õiguseellane) ja R. P. kostja) 24.10.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000354520 krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr

1. Kostja kohustus lepingu punkti 6.1 alusel maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja debiteeris limiidikontolt intressi maksepäeval s.o iga kuu
2. kuupäeval (lepingu p 6.3), intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja kohustus igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas, s.o. 200 krooni kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma (lepingu p 6.6). Kui hagejal ei olnud lepingu p 6.7 kohaselt võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu p 6.9). Viiviste arvestamine ja lepingu ülesütlemisega seonduv on reguleeritud panga üldtingimustes, mis on lepingu punkti 14.4 järgi lepingu lahutamatu osa. Kostja on kinnitanud panga üldtingimustega tutvumist (lepingu p 14.4). Üldtingimuste punkti 7.1.5 kohaselt, kui klient jätab oma kohustuse panga ees täitmata, kohustub klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. hinnakirja kohaselt on viivisemäär EKP intress + 7 % aastas, s.o. hagi esitamise ajal 0,022% päevas. Pank hakkab viivist arvestama vastava võlgnevuse tekkimise päevast ja lõpetab viivise arvestamise võlgnevuse tasumise päeval. Panga üldtingimuste punkti 9.
3. järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.
4. teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Panga üldtingimuste punktile 9.2.6 tuginedes saatis hageja 13.12.2007 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 28.12.
5. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavalt antud tähtajaks võlgnevuse mittetasumise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja sai hageja kirja kätte 15.12.2007, kuid ei tasunud võlgnevust hoolimata täiendavalt antud tähtajast. 2

§-le 367 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 82 lg 2, 100, 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, 108 taotleb hageja kostjalt 5227,09 krooni ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (4486,91 krooni) alates hagiavalduse esitamisest päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 10.veebruaril 2010.a. toimetatud kostja elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud R. P. (tl.23).

§ 322lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks.

Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel rahuldada.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 3

§ 367

alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-18) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise päeva seisuga kostja võlgneb hagejale kokku 5227,09 krooni, millest põhisumma võlgnevus on 4486,91 krooni, intress 3,98 krooni ja viivis 736,20 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud

§ 367

alusel ka viivise väljamõistmine alates 22.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 22.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. R. P. olnud viivituses püsimaksega krediitkaardilepingust tuleneva põhinõude – 4486,91 krooni tagastamisega ajavahemikul 22.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni13.01..2011.a. 358 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 353,39 krooni (4486,91 x 0,022% x 358 = 353,39). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1250 krooni. Seega on kohtul võimalik

§ 1741

lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138

lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

§ 144p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse 4

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. P. (tsiviilasi nr. 2-08-18194) jäetud

§ 483

lg 2 p 3 alusel rahuldamata 29.12.2009 (tl.13) ning hagi on kohtusse esitatud 25.01.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 21.01.2010.a. riigilõivu 1000 krooni (maksekorralduse koopia tl.20). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 250 krooni (maksekorralduse koopia tl.14).Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1250 krooni (79,89 eurot).

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5