) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.
kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.
Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (
aastane. Laps käib lasteaias. Kuna lapse vanemad ei suuda iseseisvalt jõuda kokkuleppele mõlemat poolt rahuldava suhtlemiskorra suhtes, siis määrab lapsega suhtlemise korra kindlaks kohus. Lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus eestkosteasutuse arvamusega. Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata avaldaja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib puudutatud isikule L. L.`le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus loodab, et vanemad suudavad lapsega suhtlemise korda omavaheliste kokkulepetega reguleerida, sest omavahelised kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgib kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.