← Eesti

3-09-760/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-760 Haldusasi OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. detsembri
  4. a maksuotsuse nr 12-5/1024 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. detsember
  8. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel), esindajad vandeadvokaat Kersti Kägi ja advokaat Meelis Krautmann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Kristi Sääsk RESOLUTSIOON
  9. Rahuldada OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) apellatsioonkaebus.
  10. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  11. septembri
  12. a otsus haldusasjas nr 3-09-760 ja rahuldada uue otsusega OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) kaebus.
  13. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  14. detsembri
  15. a maksuotsus nr 12-5/
  17. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulu 1 917,35 €. Muus osas jätta menetluskulu väljamõistmise taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so
  18. jaanuarist
  19. a. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  20. veebruar
  21. a. Kassatsioonkaebus 3-09-760 võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  22. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi ka PMTK)
  23. aprilli
  24. a korraldusega alustati üksikjuhtumi kontrolli OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel)
  25. aasta juuli- kuni septembrikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üle.
  26. juunil
  27. a koostati kontrolli tulemuste kohta kontrollakt nr 12-3/
  29. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  30. detsembri
  31. a maksuotsusega nr 12-5/1024 määrati kaebajale käibemaks 1 545 071 krooni, millest 716 279 krooni tasaarvestati enammaksu arvelt, ning kohustati tasuma käibemaksu 828 792 krooni. Maksuotsusega määrati ja kohustati kaebajat tasuma ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 678 051 krooni. Maksuotsuses leiti: 1) kaebaja on ekslikult deklareerinud
  32. a juulikuu sisendkäibemaksu arvestuses AS Frelok
  33. juuli
  34. a ettemaksuteatise alusel 2 157 krooni ja sama summa AS Frelok
  35. juuli
  36. a arve alusel (saadud kaubaks keevitatud toru). Ettemaksuteatise alusel ei ole lubatud sisendkäibemaksu maha arvata; 2) kaebaja on AS Lukoil Eesti
  37. juuli
  38. a arve SA/1314 ja
  39. septembri
  40. a arve SA/1491 alusel arvanud maha sisendkäibemaksu kokku 1 542 914 krooni. Kontrolli käigus on selgunud, et kaebaja soetas AS-lt Lukoil Eesti diiselkütust „euro suvine“, kuid kaebaja ei esitanud tõendeid, et soetatud diiselkütus oleks kasutatud kaebaja ettevõtluses. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ei ole kaebajal KMS §-st 29 tulenevat õigust. Kaebaja on tasunud AS Lukoil Eesti
  41. juuli
  42. a arve alusel aastatel 2005-2007 kokku 2 269 372,88 krooni. Tasutud summa on ettevõtlusega mitteseotud väljamakse (ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine), mis kuulub TuMS § 52 lg 1 ja § 52 lg 2 p 1 alusel tulumaksuga maksustamisele. Kaebaja on jätnud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu 678 051 krooni.
  43. Maksu- ja Tolliameti
  44. märtsi
  45. a vaideotsusega nr 6-1/90-3 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
  46. OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) esitas
  47. aprillil
  48. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti maksuotsus tühistada aegumise tõttu, aegumise mittekohaldamisel tühistada maksuotsus AS-lt Lukoil Eesti soetatud diiselkütuse hinnalt määratud käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt määratud tulumaksu osas. Kaebuse põhjendused: 1) MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise 3-aastane tähtaeg möödus
  49. oktoobril
  50. a. Maksuotsus tehti ca 1,5 kuud seaduses ettenähtud tähtajast hiljem ning tuleb aegumise tõttu tühistada. Maksuotsuses ei ole tuvastatud kaebaja tahtlust maksude tasumata jätmisel. Vaideotsuses on tahtluse tuvastamisega seoses tuginetud Riigikohtu praktikale, kuid viidatud lahend pole kohane, kuna selles käsitletakse tahtliku tegevusena fabritseeritud ja võltsitud dokumentide esitamist maksumenetluses; 2

(16)3-09-760 2) maksuhaldur ei hinnanud maksumenetluses kogutud tõendeid õigesti ja objektiivselt. Maksuotsuse väited on sisult vastuolulised. Vaatluse läbiviimisel rikuti menetlusreegleid – vaatlus viidi läbi kaebajat sellest eelnevalt teavitamata. Vaatluse tulemusena ei saanud maksuhaldur vaatlusobjekti suhtes adekvaatset teavet koguda, sest kaebaja ei teadnud, milliseid naftatoorme töötlemise tehase tööprotsessiga seonduvaid asjaolusid soovib maksuhaldur täiendavalt kontrollida. Vaatluse ajal oli tootmiskatel ajutiselt välja lülitatud, millest tehti ebaõigeid järeldusi ja heideti hiljem ette juhatuse liikme
  1. septembri
  2. a suuliste ja
  3. detsembri
  4. a kirjalike seletuste vastuolu vaatluse käigus tuvastatuga. Tegelikult ei osanud maksuhalduri ametnikud vaatlusest õigeid järeldusi teha. Kuna ka küsimusi ei esitatud, ei saanudki maksukohustuslane selgitada tehase tööprotsessi ning asjaolu, miks oli vaatluse ajal tootmiskatel ajutiselt välja lülitatud. Vaatlusprotokollile kohapeal allkirja ei võetud. Tulemuseks oli asjaolude ebaobjektiivne hindamine ja etteheide, et maksukohustuslase selgitused ja vaatluse tulemused ei lange kokku. Vaatlusprotokollist ei selgu, mida tuvastati seoses
  5. aastal soetatud diiselkütuse kasutamisega kaebaja ettevõtluses. Samas on protokolliga tõendatud, et naftatoorme ja naftajäätmete ümbertöötlemise tehas on ehitatud ja kasutuses kaebaja ettevõtluses ning kaebaja osalemine selles projektis; 3) maksuotsuses viidati AS Pakterminal nimel maksuhalduri päringule vastanud Margus Tampere kui spetsialisti arvamusele, mida kaebajale maksumenetluses ei tutvustatud. Maksuotsuses spetsialisti arvamusena käsitletud AS Tartu Terminaal vastusest (Ain Marrandi e-kirjast) ei selgu midagi, mille alusel teha järeldusi naftatöötlemistehase käigushoidmiseks soetatud diiselkütuse kaebaja ettevõtluses mittekasutamise kohta; 4) AS-lt Lukoil Eesti saadud teavet tõlgendas maksuhaldur vääralt. Äriühing on andnud kaebajaga sarnaseid selgitusi AS Dvigatel territooriumil, aadressil Valukoja 12, Tallinn hoiustatud kütuse kohta; 5) juhatuse liikme A. Pukhovi suulisi ja kirjalikke selgitusi naftatöötlemistehase käivitamise ja töösse juurutamise perioodil läbiviidud toimingute kohta on maksuotsuses kirjeldatud vääralt. Diiselkütuse soetamine oli seotud kaebaja ettevõtlusega: esimeses etapis kavandati vedelkütuse hoiustamine asendada nafta- ja gaasitoodete ümbertöötlemisega keemiatööstuse tooraineks ja teises etapis naftajäätmete käitlemisega. Äriprojekti arendamiseks oli vaja kasutada soetatud diiselkütust, et hoida seade töökorras. Maksukohustuslase seletuse kui tõendi kõrvalejätmist ei ole maksuotsuses põhjendatud; 6) kaebaja on korduvalt selgitanud, et äriprojektis osalemine tähendas seda, et naftatoorme töötlemiseks on seadet vaja pidevalt soojendada, sest kui see välja lülitada pikemaks ajaks, ei ole võimalik seadet enam käivitada. Maksumenetluses keskenduti üksnes sellele, et ei esitatud dokumente, mis tõendaks äriprojekti ettevalmistamist, käivitamist, arendamist ja kaebaja osalemist. Maksumenetluses esitati äriplaan, kuid maksuhaldur jättis selle asjaolude hindamisel kõrvale, sest see olevat mahult liiga väike (ainult 3 lehte). Äriplaani väidetavalt vähene mahukus ei ole piisav põhjus selle tõendina tähelepanuta jätmiseks.
  6. aastal tellis kaebaja OÜ-lt GEST-pro Stabiilse gaasikondensaadi destilleerseadme tööprojekti. See tõend kinnitab kaebaja osalemist Jaanika külla stabiilse gaasikondensaadi töötlusseadme ehitamisel; 7) kuna kaebaja ei ole kütuse edasimüüja, vaid lõpptarbija, ei olnud tal kohustust hankida kütuse vastavussertifikaate; 8) maksuotsuse väide raamatupidamisdokumentide tagantjärele vormistamise kohta on alusetu ja tõendamata; 9) juhatuse liikme haigus maksumenetluse ajal on tõendatud töövõimetuslehega. Seetõttu ei olnud tal võimalik isiklikult korraldusega määratud
  7. aprillil
  8. a maksuhalduri juurde ilmuda ja dokumente tuua.
  9. mail
  10. a käis maksuhalduri juures raamatupidaja S. 3
(16)3-09-760 Gabidullina, kes esitas osaliselt nõutud dokumendid ja selgitas, et ülejäänud algdokumendid asuvad Riisiperes ettevõtte asukohas ja neile on juurdepääs üksnes A. Pukhovil. Dokumente saab üle anda vaid juhatuse liige, mitte raamatupidaja, kui tal pole vastavat volitust. Raamatupidamisdokumendid esitati pärast 12. maid 2008. a faksi teel. Raamatupidamisdokumente lisati 12. augustil 2008. a esitatud vastuväitele. Maksuhalduri nõudel esitati 2007. a raamatupidamisdokumendid ja seadme tehnilised dokumendid 9. septembril 2008. a; 10) maksuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes järeldati, et kütuse on tarbinud OÜ Nafta Nordic. Maksuotsuses pole viidatud ühelegi seda väidet kinnitavale tõendile; 11) maksuotsuses toodi välja, et kaebaja ja OÜ High Tech Recycling vahel rendilepingu sõlmimise kuupäev (1. juuni 2007.
  1. a)on varasem selle äriühingu asutamise kuupäevast ning leping on identne kaebaja ja OÜ Nafta Nordic vahel 23. detsembril 2006. a sõlmitud lepinguga. Tegemist on eksitusega lepingu teksti koostamisel, tegelikult sõlmiti leping 1. juunil 2008. a. Lepingud ei ole identsed, vaid on sisult erinevad. OÜ Nafta Nordic võttis kaebaja vara rendile naftatoorme ümbertöötlemiseks ning renditasu sõltus ümbertöödeldud naftatoorme kogusest. OÜ High Tech Recycling võttis vara rendile naftajäätmete ümbertöötlemiseks. Ka selle lepingu puhul sõltus renditasu ümbertöödeldud naftajäätmete kogusest. Tegemist on erinevate tööprotsessidega; 12) kaebaja selgitas ja esitas maksumenetluses ka kirjalikud tõendid selle kohta, et diiselkütus oli vajalik vara (veoauto, laadur, katlad
  2. jt)töös hoidmiseks. Maksuhaldur seadis kahtluse alla diiselkütuse kasutamise seoses tootmiskatlaga ega ole muu vara puhul diiselkütuse kasutamist vaidlustanud; 13) kuna diiselkütust on kasutatud kaebaja ettevõtluses, ei ole õige ka tulumaksu määramine. 5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) kaebaja ei esitanud maksuhaldurile usaldusväärseid dokumente soetatud diiselkütuse kasutamise kohta oma ettevõtluses. Väidetavalt on kütus täielikult ära kasutatud ja maha kantud. Maksuhalduri hinnangul ei olnud see võimalik. Kütuse tarbimist kajastavad dokumendid võivad olla koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata kütuse tegelikku kasutamist. Kaebaja ja AS Lukoil Eesti andsid maksumenetluses erinevat teavet kütuse kvaliteedi kohta. Kaebaja ei ole väidet kütuse ebakvaliteetsuse kohta tõendanud; 2) 16. oktoobril 2008. a vaatluse tegemisel ei ole menetlusnorme rikutud. Vaatluse tegemisest ei pidanud korraldusega ette teatama ja tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist ei ole kaebaja nõudnud. Kuna kaebaja seaduslik esindaja viibis vaatluse juures, oli tal võimalus ka vaatlusel tuvastatu kohta selgitusi anda; 3) vastustaja möönab, et M. Tampere arvamust kaebajale ei esitatud, kuna see saadi telefoni teel. Maksuotsuses viidatud spetsialistide arvamusi ei tuleks käsitada tõenditena, need omavad vaid illustreerivat tähendust; 4) kaebaja juhatuse liikme A. Pukhovi selgitusi ei ole vääralt kirjeldatud ega üldse kõrvale jäetud. Tõendeid on hinnatud kogumis ja vastastikuses seoses; 5) kaebaja väitel perioodil 1. juulit 2005. a kuni 31. detsembrini 2007. a klientidele ladustamise ja hoiustamise teenust ei osutatud. Tegemist võib olla olukorraga, kus samal ajal naftabaasi territooriumil tegutsenud OÜ Nafta Nordic kasutas mahuteid oma kütuse mahutamiseks, tegeles naftatoodete ümbertöötlemisega ja kaebaja poolt soetatud kütust kasutati OÜ Nafta Nordic ettevõtluse tarbeks; 4
(16)3-09-760 6) väidetavalt on asjaomased isiku andnud sarnaseid selgitusi AS Dvigatel territooriumil, aadressil Valukoja 12, Tallinn hoiustatud diiselkütuse kohta. AS Lukoil Eesti ja kaebaja vahel
  1. veebruaril
  2. a sõlmitud naftasaaduste ladustamise-hoiustamise lepingu (p 5.1) ja ka AS Lukoil Eesti esindaja selgituste kohaselt oli kütus hoiustatud Tallinnas aadressil SuurSõjamäe 10, mitte Valukoja 12, nagu märgib kaebaja. AS Lukoil Eesti esindajalt saadud teabe kohaselt vastutas kütuse kvaliteedi eest kaebaja ning kaebaja väidet hoiustatud kütusele kvaliteedi muutmiseks mingite ainete lisamise kohta esindaja ei kinnita; 7) kaebaja äriplaani ei jäetud tõendina tähelepanuta. Äriplaani maht (3 lehekülge) ei anna alust arvata, et tegemist oli mahuka projektiga, mille ettevalmistus kestis aastaid. Kaebaja ei esitanud naftatoorme ümbertöötlemise äriprojekti kohta dokumente, mis tõendaksid projekti ettevalmistamist, käivitamist, arendamist ja kaebaja osalemist selles. Kaebaja esindaja väitis
  3. septembril
  4. a, et kaebajal vastav dokumentatsioon puudub, kuna see on üle antud projekti jätkajale OÜ High Tech Recycling. Viimase esindaja G. Torressen ei osanud aga maksuhaldurile telefonivestluse käigus informatsiooni väidetava äriprojekti kohta anda ega ilmunud maksuhalduri juurde selgituste andmiseks. Äriprojekti dokumendid esitas OÜ High Tech Recycling töötaja Gennadi Jelisejev, kelle puudus volitus äriühingut esindada. Teiste äriühingute OÜ Nafta Nordic, AS GT Oil Estonia ja OÜ Arcaso osalemise kohta ei ole dokumente esitatud; 8) maksuhaldur ei jätnud tähelepanuta kaebaja esindaja selgitust seadme pideva soojendamise vajaduse kohta. Vaatlusel tuvastati, et seade oli välja lülitatud. Jääb selgusetuks, kuidas oli pärast remonti võimalik seadet taaskäivitada, kui väidetavalt oli seadme taaskäivitamine väljalülitamise korral võimatu ning seetõttu tuli katelt pidevalt soojendada, milleks väidetavalt kasutati vaidlusalust kütust. Selgitused, et tootmiskatel pidi järjepidevalt töös olema, on vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed; 9) B.E.I. Survey inspektori
  5. mai
  6. a katseprotokollist nähtuvalt võeti kütuse proov aadressil Valukoja
  7. AS Lukoil Eesti kütust hoiustati aga aadressil Suur-Sõjamäe
  8. Kaebaja võis hoiustada kütust ka aadressil Valukoja 12, kuid sel juhul ei olnud tegemist AS Lukoil Eesti kütusega; 10) kaebaja ei esitanud dokumentaalseid tõendeid, et kütus, mis arvetega koos esitatud lepingute p 3 kohaselt vastab kehtestatud nõuetele, oleks muudetud ebakvaliteetseks. Seega ei vasta kaebaja väide AS Lukoil Eesti poolt kütusele täiendavate ainete lisamise kohta tegelikkusele; 11) seoses väidetava dokumentide ja selgituste esitamise võimatusega märgib maksuhaldur järgmist. PMTK
  9. aprilli
  10. a korraldusega dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks määratud tähtpäeval (
  11. aprillil
  12. a) teatas kaebaja raamatupidaja, et nii tema kui ka juhatuse liige A. Pukhov on haigestunud. Esmane töövõimetusleht on aga A. Pukhovile väljastatud päev hiljem (
  13. aprillil
  14. a). Tähtpäevale eelnenud 11 päeva oli mõistlik aeg dokumentide ettevõtte asukohast äratoomiseks. Juhatuse liikme A. Pukhovi viibimine väga pikaajalisel haiguslehel ei ole mõjuvaks põhjuseks, et jätta korraldused tähtajaks täitmata või täita osaliselt. Maksuhaldur ei nõudnud äriühingult dokumente, mis puudutavad kolme aasta vanuseid tehinguid ja asuvad arhiivis, sest kõiki pearaamatu kontoväljavõtteid, olenemata tehingute toimumise perioodist, on võimalik arvutist väljastada vastavalt vajadusele. Vastuväitele lisatud dokumendid (põhivarakonto väljavõte, kütusevarude laokonto käibeandmikud, kütusevarude kaardid, kütuse kasutamise žurnaal, aruandvate isikukontode väljavõtted, kassakontode väljavõtted) olid raamatupidajale arvutis kättesaadavad PMTK
  15. mai
  16. a korralduse täitmise tähtpäeval
  17. juunil
  18. a ning nende esitamisega viivitamisega
  19. augustini
  20. a takistati maksuhalduri tegevust. Kaebaja venitas teadlikult teabe andmise ja dokumentide esitamisega, tuues põhjuseks juhatuse liikme pikaajalise 5
(16)3-09-760 töövõimetuslehel viibimise. Selline venitamine annab alust arvata, et kontrolli alustamise ajal dokumendid puudusid ja aega vajati vajalike dokumentide tagantjärele vormistamiseks; 12) on üheselt selge, et kaebaja ei ole soetatud kütust kasutanud enda ettevõtluse tarbeks. On tõenäoline, et diiselkütus kasutati OÜ Nafta Nordic ettevõtluse tarbeks, kes tegutses samal naftabaasi territooriumil, kasutas seal asuvaid mahuteid oma kütuse mahutamiseks ning tegeles naftatoodete ümbertöötlemisega. Vastavalt kütuse tarbimisžurnaalile kulus perioodil
  1. septembrist
  2. a kuni
  3. detsembrini
  4. a kütust tootmiskatla tööks kokku 458 330 kg. Tootmiskatel ei ole kaebaja põhivara, vaid on renditud A. Pukhovilt tasuta kasutusrendilepingu alusel. Riisiperes naftabaasis läbi viidud vaatluse ajal oli tootmiskatel ühendatud naftatöötlemistehasega ning ei olnud töörežiimile lülitatud. Kuna kaebaja põhitegevusalaks on vedelkütuse ladustamine ja hoiustamine ning maksustatav käive naftatoodete ümbertöötlemisest tekib OÜ-le Nafta Nordic, ei ole kulutused tootmiskatla tööks seotud kaebaja ettevõtlusega, vaid need on OÜ Nafta Nordic ettevõtluse tarbeks tehtud kulutused; 13) maksusumma määramine ei ole aegunud. Maksukohustuslane on maksumenetluse käigus tahtlikult esitanud eksitavat ja ebaõiget teavet ning teadlikult andnud ütlusi ja kajastanud maksuarvestuses tehinguid, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust. Naftatoorme ümbertöötlemise äriprojekti kohta ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid projekti ettevalmistamist, käivitamist, arendamist ja kaebaja osalust selles. OÜ High Tech Recycling esitatud dokumendid ei veennud maksuhaldurit, et tegemist oleks olnud mahuka projektiga, mille raames oleks olnud vaja ja võimalik kasutada diiselkütust. Kontrolli käigus viitas kaebaja kütuse ebakvaliteetsusele, kuid ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid kvaliteetse kütuse ebakvaliteetseks muutmise kohta. Juhatuse liige ja raamatupidaja on korduvalt jätnud määratud ajaks teabe ja dokumendid kütuse kasutamise kohta esitamata. Juhatuse liikme suulised selgitused ja kirjalik teave äriprojektis osalenud seadmete kasutamisotstarbe kohta on erinevad. Nimelt on juhatuse liige
  5. septembri
  6. a seletuses öelnud, et Dvigateli territooriumil lõpetati kütuse hoiustamine ja ladustamine
  7. a lõpus ning Riisiperes olevates mahutites hoiustati kütust kuni
  8. a lõpuni, kuid
  9. detsembri
  10. a seletuses on ta väitnud, et ajavahemikus
  11. juulist
  12. a kuni
  13. detsembrini
  14. a kaebaja ei osutanud ladustamise ega hoiustamise teenuseid. See viitab tahtlikult ebatõese teabe andmisele. Tahtlus on tuvastatud kogutud tõendeid kogumis hinnates.
  15. Tallinna Halduskohtu
  16. septembri
  17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei ole arvetel kajastatud kaupu oma ettevõtluses kasutanud, mistõttu puudub tal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja arvete tasumist tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena; 2) AS Pakterminal spetsialist M. Tamperelt telefoni teel saadud arvamust ja AS Tartu Terminaal spetsialist A. Marrandi e-kirja ei saa käsitleda maksumenetluses kogutud tõenditena, sest neid ei ole maksukohustuslasele maksumenetluses tutvustatud ega antud neile vastuväidete esitamise võimalust. Seetõttu ei saa kohus neile tõenditele otsuse tegemisel tugineda ja asi tuleb lahendada muude tõendite pinnalt; 3) kaebaja väited
  18. oktoobri
  19. a vaatluse läbiviimise ebaseaduslikkuse kohta on põhjendamatud. Tulenevalt MKS § 72 lg-st 3 on kiireloomuliste juhtumite korral võimalik vaatlust läbi viia ka ilma menetlusosalist ette teavitamata. Vaatlus annab rohkem ja objektiivsemat infot siis, kui menetlusosaline ei tea seda oodata ja tal ei ole aega olustikku oma väidetega vastavaks kohandada. Maksukohustuslase seaduslik esindaja viibis vaatluse juures ning lasi maksuhalduri äriühingu suletud territooriumile ja katlaruumi. Juhatuse liikmel 6
(16)3-09-760 oli võimalik anda selgitusi. Kaebaja ei ole kasutanud MKS § 72 lg-st 3 tulenevat õigust nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist, kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust. Kaebajale tutvumiseks esitatud vaatluse protokollile sai ta esitada vastuväited eriarvamuse raames; 4) kaebajal ei olnud alates
  1. a juulikuust maksustatavat käivet. Ta ei osutanud kütuse hoiuteenust ega töödelnud ka kütust ümber (ei toormaterjali ega kütusejääke). Kaebaja
  2. juuni
  3. a e-kirjast selgus, et kaebaja on soetanud OÜ-lt Lukoil Eesti suvise diiselkütuse osalemaks äriprojektis, mis nägi ette ülemineku kütuse hoidmiselt naftatoorme ümbertöötlemisele, ning kuna projekt oli mahukas ja ettevalmistus kestis mitu aastat, pidi kaebaja oma vara töökorras hoidma; 5) AS Lukoil Eesti juhatuse liikme J. Bolšakovi
  4. mai
  5. a vastusest PMTK-le nähtub, et AS Lukoil Eesti ja kaebaja vahel on
  6. veebruaril
  7. a sõlmitud naftasaaduste ladustamise-hoiustamise leping, mille alusel AS Lukoil Eesti hoidis oma naftasaadused kaebajale kuuluvates mahutites Riisiperes ning aadressil Suur-Sõjamäe 10, Tallinnas (Dvigatel); 6) AS Lukoil Eesti müüs
  8. juuli
  9. a lepingu alusel kaebajale diiselkütust koguses 784,110 mt (diiselkütus, mida hoiti Dvigateli laos) ja
  10. septembri
  11. a lepingu alusel koguses 131,630 mt (diiselkütus, mis oli hoiul Riisipere laos). Mõlemad lepingud esitas kaebaja maksumenetluses arvete juurde. Asjas on põhiküsimuseks, milleks oli kaebajale sellist kogust kütust vaja, kui ta samal ajal ei üritanudki kütust edasi müüa ega astunud ka reaalseid samme kütuse ümbertöötlemiseks; 7) kütuse maksumuseks oli
  12. juuli
  13. a arve kohaselt 7 234 207 krooni käibemaksuta ja 8 536 364 krooni koos käibemaksuga,
  14. septembri
  15. a arve kohaselt 1 337 540 krooni käibemaksuta ja 1 578 297 krooni ilma käibemaksuta, kokku seega 8 571 747 krooni ilma käibemaksuta ja 10 114 661 krooni koos käibemaksuga. Maksumus on siinkohal oluline arvestades seda, et kaebajal alates
  16. a juulist sisuliselt majandustegevus puudus, tegi ta samal ajal ülisuure kulutuse kütuse soetamiseks. Sellisel juhul on vaja kulu ettevõtluses vajalikkuse hindamiseks leida, kas selline tegevus oli majanduslikult mõttekas; 8) kaebajal puudus alates
  17. a juulikuust käive (vähemasti mistahes tõendid selle kohta puuduvad). Äriregistris ei nähtu, et kaebaja oleks pärast 2004-ndat aastat esitanud majandusaasta aruandeid. Ka
  18. a aruanne on esitatud alles
  19. detsembril
  20. a. A. Pukhovi väitel äriühing küll esitas
  21. a aruande, kuid see kadus ära. Väide aruannete kadumise kohta äriregistris on paljasõnaline ja ebausutav. Asjas kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et sisuliselt kaebajal alates
  22. aastast äritegevus puudus.
  23. oktoobril
  24. a kuulutas Harju Maakohus välja kaebaja pankroti; 9) vastavalt A. Pukhovi
  25. septembri
  26. a suuliste selgituste protokollile lõpetas kaebaja kütuse hoiustamise ja ladustamise AS Dvigatel territooriumil
  27. a lõpus. Nimetatud kütus oli kaebajale müüdud
  28. juuli
  29. a lepinguga. Kütuse koguseks oli 784,110 mt, mille kaebaja pidi ära kasutama maksimaalselt viie kuuga. Riisiperes olevates mahutites hoiustati kütust kuni
  30. a lõpuni. Selle kütuse omandas kaebaja
  31. septembri
  32. a lepingu alusel. Kütuse koguseks oli 131,630 mt ning seega kulutati nimetatud kütus ära maksimaalselt 2 aasta ja 3 kuuga; 10) kaebaja majandustegevuses ei olnud asjaolusid, mis õigustaks 8 571 747 kroonise kulutuse tegemist ettevõtluses. Majanduslikult äärmiselt ebamõistlike tehingute tegemise korral on maksukohustuslasel kohustus tõendada, et need tehingud olid tema ettevõtluses vajalikud. Ükski esitatud tõend ei veena, et kaebaja majandustegevuses oli vaja kokku 8 571 747 krooni eest kütta katlaid, et soojendada kütust, ja lisaks kulutada kütust laadurile, veoautole ja kraanale, kui lõpuks selline tegevus ei andnud mingit majanduslikku kasu. Kaebaja ei müünud 7
(16)3-09-760 pärast vaidlusaluse kütuse omandamist kaupu ega osutanud teenuseid, seega puudus tal pärast
  1. a juulit igasugune käive. On arusaamatu, miks on kaebaja koostatud kütuse tarbimise žurnaalis peaaegu igapäevased kulutused kraanale, laadurile ja autole, kui nende sõidukite töös hoidmine mingi majandusliku tulemini ei viinud. Maksumenetluses ei ole kahjuks küll võetud korrektselt asjatundjate arvamust selle kohta, kas kütuse soojendamine kaebaja väidetud viisil on hädavajalik, kuid selletagi on selge, et ükski normaalsetel majanduslikel alustel tegutsev ettevõte ei kuluta kütust ligi 10 miljoni krooni eest, kui majandustegevus on faktiliselt peatunud või isegi lõppenud, ta püsivaid teenuseid ei osuta ja tal uusi tellimusi ei ole; 11) A. Pukhovi
  2. detsembri
  3. a vastused maksuhalduri
  4. novembri
  5. a küsimustele ei veena samuti diiselkütusele tehtud suure kulutuse vajalikkuses. Seletuse kohaselt teostati iga kolme kuu järel seadme käikulaskmise proove, eesmärgiga kontrollida seadme töövõimet; pärast käikulaskmise proove tuli katelt soojendada, kuna seadmesse jäid rasked, isegi suvel tahkuvad fraktsioonid. Tootmiskatla väljalülitamine toimus lühiajaliselt remondiks ja rivist väljaläinud detailide asendamiseks. Talvisel ajal kasutati kütust ringluses oleva tehnoloogilise ja tuletõrje vee külmumise ärahoidmiseks. Katel töötab automaatrežiimil, katla automaatika reguleerib soojendajale kütuse pealeandmist, hoides termoõli ettenähtud temperatuuril; lisaks kasutati aurukatelt naftaproduktide ülessoojendamiseks ja nende hangumise ärahoidmiseks mahutites ning hangumise ärahoidmiseks torujuhtmetes. Katla poolt toodetud soojus kulutatakse ära tehnoloogilisteks vajadusteks, eelkõige selleks, et hoida kogu seadmestikku töökorras ja igasuguste naftaproduktide ülessoojendamiseks. Isegi kui seda tehti, on äärmiselt ebatõenäoline, et selleks kulus tõepoolest ligi 10 miljoni krooni eest kütust. Kaebaja koostatud kütuse tarbimise žurnaalist ei piisa sellise kulutuse tõendamiseks. Asjast ei nähtu ühtki mõistlikku põhjust ega arvestatavat tõendit, miks kaebaja oleks pidanud käituma talle niivõrd kahjulikul viisil; 12) kaebaja on esitanud maksuhaldurile
  6. mail
  7. a koostatud äriplaani nafta- ja gaasitoodete ümbertöötlemiseks keemiatööstuse tooraineks ja samaaegselt naftajäätmete käitlemiseks talle kuuluvas vedelkütuse hoiuterminaalis asukohaga Jaanika küla, Nissi vald, Harjumaa. Äriplaani strateegia seisnes naftakeemia toorainete transiidi suurendamises ja vastavalt äriideele pidi lõpetatama terminaalis vedelkütuste hoiustamine ning juurutatama nafta- ja gaasitoodete ümbertöötlemine keemiatööstuse tooraineks. Kaebaja väitel osalesid toornafta ümbertöötlemise äriprojektis, mille tarbeks AS-lt Lukoil Eesti diiselkütust soetati, OÜ Nafta Nordic (pankrotis alates
  8. juulist
  9. a), AS GT Oil Estonia ja OÜ Arsaco (pankrotis alates
  10. juulist
  11. a) ning kaebaja osa projektis oli mahutite ja vajaliku põhivara rendile andmine ning müügiprotsessis osalemine. Kaebajal puudub äriprojekti kohta kirjalik dokumentatsioon, kuna see on väidetavalt edastatud projekti jätkajale OÜ High Tech Recycling. Kaebaja varadeks, mis osalesid projektis ja mille töös hoidmiseks kasutati vastavalt kütuse tarbimise žurnaalile AS-lt Lukoil Eesti soetatud kütust, olid laadur, veoauto, autokraana, tootmiskatel ja aurukatel. Maksumenetluses üritas maksuhaldur saada OÜ-lt High Tech Recycling teavet, kas tal on äriprojektiga seonduvat dokumentatsiooni, kuid juhatuse liige G. Torressen ei osanud selle kohta adekvaatseid vastuseid anda ning maksuhalduri juurde ei ilmunud. Kohtu hinnangul on esitatud äriprojekt ilmselgelt koostatud alles maksumenetluse käigus ja esitatud eesmärgiga õigustada sisendkäibemaksu saamist ning tehtud kulutustelt tulumaksu mittetasumist. Äriplaan on üldsõnaline. Selles esitatud projektid ei ole tegelikkuses realiseerunud. Kolmest osapoolest on projektile alla kirjutanud vaid kaebaja esindaja A. Pukhov. Äriplaaniga seonduv dokumentatsioon või mistahes tõendid, et selline äriplaan tegelikkuses
  12. a märtsikuus tehti, puuduvad. Esitatud äriplaaniga ei saa õigustada vaidlusaluste arvete alusel tehtud kulutusi kaebaja ettevõtluses; 8
(16)3-09-760 13) kaebaja kinnitusel olid tootmisprojektis osalevateks varadeks laadur, veoauto, autokraana, tootmiskatel ja aurukatel (vastavalt kütuse tarbimise žurnaalile). Tootmiskatelt ja aurukatelt kasutati mahutite kütteks ja ruumide soojendamiseks. A. Pukhovi maksuhaldurile antud selgituste kohaselt tuli hoida mõlemaid seadmeid pidevalt töös, sest pärast seadmete seiskumist on nende käivitamine võimatu. Nii on ta
  1. septembri
  2. a suuliste seletuste protokollist nähtuvalt väitnud, et „katlad ja aurukatlad tuleb pidevalt hoida töös, kuna peale seadmete seiskumist on nende käivitamine võimatu“.
  3. detsembri
  4. a kirjalikes selgitustes märgib ta samuti, et „kui seadet (vastustaja märkus: tootmiskatelt) mitte soojendada, siis edaspidi enam ei õnnestu käivitada. Seadme soojendamise (üleskütmise) lõpetamine ja sellest tulenevalt tootmiskatla väljalülitamine toimus lühiajaliselt remondiks ja rivist väljaläinud detailide asendamiseks“. Juhatuse liige on korduvalt väitnud, et kui seadme soojendamine lõpetada, on selle hilisem käivitamine võimatu. Selline väide on äärmiselt ebatõenäoline. Mistahes seadmed seadistatakse võimalusega neid välja lülitada, kuna isegi juhul, kui väljalülitamine on ebasoovitav või saaks seda teha vaid lühikeseks perioodiks, peab selline võimalus olema. Samas on A. Pukhov ka öelnud, et vaatluse läbiviimise ajal lülitati seade lühiajaliselt remondiks välja.
  5. oktoobri
  6. a vaatluse protokollist nähtub, et vaatluse ajal seadmed ei töötanud. Kaebaja põhjendas seda hiljem remondi vajadusega, mis ei ole tõendatud (remondi kohta ei ole esitatud näiteks arveid), kuid väide lükkab juba iseenesest ümber väite seadmete väljalülitamise võimatuse kohta. Vaatluse protokollis on kirjas, et mitte automaatika ei lülitanud seadmeid sisse, vaid seda tuli teha manuaalselt, samas ei ole kaebaja tõendanud, kes käis seadmeid sisse-välja lülitamas, kui kaebajal puudusid töötajad; 14) A. Pukhovi selgituste kohaselt kasutati laadurit lumetõrjeks ja ehitustöödeks, veoautot kasutati materjalide veoks ehitustööde teostamisel ja kraanat raskuste tõstmisel. Kuna kaebajal ei olnud palgalisi töötajaid ja ta ei teinud ühelegi isikule töötasu väljamakseid, ei ole usutavad kaebaja väited, et toimus ehitustegevus, tõsteti raskusi, tõrjuti lund ja köeti ruume. Selleks puudus vajadus, sest äriühingul reaalset majandustegevust ei olnud, ükski isik äriühingu territooriumil äriühingu varaga sel ajal ei toimetanud. Vähemasti ei ole kaebaja suutnud esitada maksuhaldurile ega ka kohtule selle kohta ühtegi tõendit, töötasu väljamakseid sel perioodil ei tehtud; 15) eeltoodust tulenevalt on A. Pukhovi ja kaebaja raamatupidaja S. Gabidullina selgitused seadmete kasutamise kohta paljasõnalised ja nendega arvestada ei saa. Selgitused ei vasta tõele ja on kantud soovist jätta mulje, et AS-lt Lukoil Eesti saadud kütus on reaalselt erinevate seadmete tööks ja sõidukite liikumiseks ära tarvitatud; 16) lisaks on asjaolusid, mis tekitavad kahtlust selles, kas kaebaja kõnealuse kütuse üldse ostis. Maksuhaldur on tuginenud vaid sellele, et kütust ei kasutatud ettevõtluses ja iseenesest sellest maksuotsuses tehtud järeldusteks piisab. Vastuolu, mis seab kahtluse alla kauba olemasolu üldse, seisneb järgnevas. AS Lukoil Eesti juhatuse liikme J. Bolšakovi
  7. mai
  8. a vastusest nähtub, et vaidlusalust diiselkütust kusagile ei transporditud, vaid see jäi lattu. AS Lukoil Eesti ei vormistanud kütuse müügi kohta saatedokumente ning ei ole tellinud vastavussertifikaate, kuna faktiliselt oli kütus kaebaja valduses pikka aega enne müüki ning vastavalt lepingule vastutas kaebaja kvaliteedi säilimise eest. Nii AS Lukoil Eesti ja kaebaja vahel
  9. veebruaril
  10. a sõlmitud naftasaaduste ladustamise-hoidmise lepingu kui ka AS Lukoil Eesti esindaja selgituste kohaselt oli kütus hoiustatud Riisiperes ning Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 10, mitte Valukoja 12, nagu seda on märkinud kaebaja. Seega puuduvad tõendid kauba tegeliku liikumise kohta, mistõttu ei ole välistatud, et kaebaja ei olegi kütust soetanud; 17) vastuolulised on ka kaebaja väited kütuse kvaliteedi osas. AS Lukoil Eesti juhatuse liikme J. Bolšakovi
  11. mai
  12. a vastusest nähtub, et kütuse kvaliteedi eest vastutas kaebaja. Samas on kaebaja esindaja
  13. juuni
  14. a e-kirjas väitnud, et AS Lukoil Eesti oli püüdnud 9
(16)3-09-760 parandada kütuse omadusi, et müüa kütust talveperioodil, kuid täiendavate ainete lisamine tõi kaasa kütuse omaduste halvenemise. Seega on tõendid vastuolulised ja ei ole tõendatud, et kütusele oleks lisatud mingeid aineid, mille tagajärjel oleks kütus ebakvaliteetseks muutunud. Pealegi on ebausutav, et eelnevalt katseid tegemata lisati aineid kohe kogu kütusele ja siis avastati, et see hoopis halvendas kütuse kvaliteeti. Tõendid kütuse tegeliku kvaliteedi kohta puuduvad. Vaidlust pole selles, et vaidlusalustele kütusepartiidele ei olnud kaasa antud vastavussertifikaati. Kaebaja ei olnud ka selle vastu, sest väidetavalt soetas ta kütuse mitte edasimüügiks, vaid isiklikuks kasutamiseks. B.E.I. Survey inspektori
  1. mai
  2. a katseprotokollist nähtub, et kütuse proov on võetud aadressil Valukoja 12, Tallinn. Vaidlusalune kütus paiknes aga Riisiperes Jaanika külas ning aadressil Suur-Sõjamäe 10, Tallinn. Seega ei puutu katseprotokoll asjasse; 18) kaebaja esindajate käitumine maksumenetluses on olnud kahtlustäratav. Nii juhatuse liige kui raamatupidaja puiklesid koostööst maksuhalduriga (nt ei ole raamatupidaja alates
  3. maist
  4. a enam maksuhalduri telefonikõnedele vastanud), leides erinevaid ettekäändeid selleks, et dokumente mitte esitada, selgitusi anda ja maksuhalduri juurde ilmuda. Kahtlust äratab juhatuse liikme ja raamatupidaja samaaegne haigestumine just maksuhaldurile dokumentide esitamiseks kokkulepitud päeval ja kestev võimatus esitada dokumente, mis elektrooniliste kanalite või volitatud isiku vahendusel oleks võimalik ka pikema töövõimetuse korral. Juhatuse liikme töövõimetuslehele on arst teinud märkusi joobe, muu ravi eiramise ja vastuvõtule mitteilmumise kohta. Raamatupidaja töövõimetuslehte ei ole esitatud. Jälgides juhatuse liikme haigestumisi ja kestvust, on pigem aimatav selle kasutamine maksumenetluses aja võitmiseks ja vajalike dokumentide tagantjärele koostamiseks. Kaebaja esindajate tegevus maksumenetluses annab pigem tunnistust sellest, et oldi teadlik deklareeritust suuremast maksukohustusest; 19) vaidlusaluste arvete kogumaksumusest on kaebajal AS-le Lukoil Eesti ¾ tasumata, mis veelgi suurendab kahlust selles, et arved esitati üksnes eesmärgiga saada riigilt sisendkäibemaksu. AS Lukoil Eesti kinnituse kohaselt on kaebaja tasunud kütuse eest ositi ja seisuga
  5. detsember
  6. a on võlgnevus 7 845 288 krooni. Sama kinnitab kaebaja pearaamatu väljavõte kontost „nõuded kütuse hulgi- ja väikehulgimüügist“; 20) kontrollimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja oleks
  7. aastal AS-lt Lukoil Eesti kahe arve alusel soetatud diiselkütust kasutanud oma ettevõtluses. Kuna diiselkütust ei kasutatud kaebaja ettevõtluses, on põhjendatud ka maksuotsusega määratud tulumaksukohustus. Kuna kaupa ei ole kasutatud kaebaja ettevõtluses, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega ning maksuotsuse tegemine TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud; 21) asjas kuulub kohaldamisele MKS § 98 lg-st 1 tulenev 6-aastane aegumistähtaeg, sest kaebaja tegevus maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks oli tahtlik. Seda, et vaidlusalust kütust ei kasutatud kaebaja ettevõtluses, pidi kaebaja ise teadma. Tegemist ei ole hooletusega maksukohustuse täitmisel, vaid maksukohustuse teadliku mittetäitmisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  8. OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et maksuotsus tuleb tühistada maksusumma määramise aegumise tõttu, ega nõustu kohtu järeldusega, et kohaldamisele kuulub 6-aastane aegumistähtaeg. Et pidada isiku tegutsemist tahtlikuks, tuleb tuvastada isiku käitumises teadlik 10
(16)3-09-760 õigusrikkumine. Ehkki maksuotsus tugineb asjaolule, et kütust ei ole kasutatud kaebaja ettevõtluses, ei nähtu maksuotsusest, et maksumenetluses oleks tuvastatud maksukohustuslase süüline käitumine kütuse mittekasutamises ettevõtluse huvides. Maksuotsuses ei osutata kaebaja tahtlusele. Kohtu järeldus tahtlikult maksu tasumisest kõrvalehoidumise kohta on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, et maksumenetlus kestis ebamõistlikult kaua, mis ilmselt tõi kaasa maksuotsuse tegemise pärast 3-aastase tähtaja möödumist; 2) kohus leidis haldusakti sisu laiendades, et kütuse soetamine tekitab üleüldse kahtlust. Maksuotsuses ei ole kütuse soetamist kahtluse alla seatud. Maksuotsuse tegemise tingis maksuhalduri seisukoht, et tõendatud ei ole kütuse kasutamine kaebaja ettevõtluses. Kohus ei saa vaidlustatud haldusakti oma suva kohaselt täiendada. Eeltoodu on vaadeldav menetlusnormi eiramisena kohtuotsuse tegemisel; 3) kohus märkis, et kütust ei üritatudki edasi müüa ega tehtud mingeid reaalseid samme kütuse ümbertöötlemiseks, ning leidis, et kütuse soetamine oli äärmiselt ebamõistlik. Sellised järeldused pole kooskõlas kütuse soetamise eesmärgiga. Kütust ei soetatud edasimüügiks, vaid enda majandustegevuses kasutamiseks. Ümbertöötlemise tooraineks oli gaasikondensaat, mitte diiselkütus. Kaebaja oli vastavalt realiseeritavale äriplaanile rendileandja, mitte vahetu ümbertöötleja; 4) kohus andis tõenditele maksuotsuses sisalduvate hinnangutega võrreldes täiesti uue tähenduse, leides kaebajal alates
  1. aasta juulikuust maksustatava käibe puuduvat ning märkides, et kaebaja ei osutanud hoiuteenust ega töödelnud ka kütust ümber. Kohus jättis otsuse tegemisel täielikult tähelepanuta kaebaja maksumenetluses antud selgitused, äriplaani naftatöötlemistehase rajamiseks Eestis ning rendilepingu, millega kaebaja andis OÜ-le Nafta Nordic rendile naftatöötlemistehase (kuuel korrusel paikneva nafta ümbertöötlemise tehnoloogilise kompleksi, sh 18 m kõrguse rektifikatsioonitorni). Ettevõtluses kasutati ka diiselkütusel töötavat tehnikat (veoauto, laadur, kraana). Tootmiskatel ja aurukatel on osa naftatöötlemistehasest. Tehnoloogilise sisseseade ja eelnimetatud tehnika käigushoidmiseks kulutati AS-lt Lukoil Eesti soetatud kütust. Naftatöötlemistehase rajamiseks koostatud äriplaan nägi ette tagada seadme töökorras hoidmine soojuse arvel, mida toodetakse vedelkütusel töötava katlamaja seadmega. Pärast
  2. aastal terminaali rekonstrueerimist ja laiendamist alustati naftatoorme ümbertöötlemise tehnoloogia rakendamist; 5) kohtu arvates tõendavat kütuse mittekasutamist kaebaja ettevõtluses muuhulgas asjaolu, et kütuse tarbimiseks kulus 2 aastat ja 3 kuud (
  3. a septembrist kuni
  4. a detsembrini). Ettevõtluse tarbeks tehtud kulutus ei pea kasumit tooma kohe, st maksustamisperioodil, mil kulutus tehti. Tulu vara rentimisest äriplaanis planeeritud ulatuses tekkis kaebajal
  5. aastal, mil toorme ümbertöötlemise tehas saavutas projektijärgse võimsuse. Rendilepingu kohaselt oli rendisumma aluseks 10 USA dollarit iga ümbertöödeldud toormetonni eest.
  6. septembril
  7. a esitas kaebaja maksuhalduri nõudel raamatupidamisdokumendid ja registrid, mis kajastavad kaebaja äritegevust
  8. aastal.
  9. aastal moodustus kaebaja käive vara rendile andmisest OÜ-le Nafta Nordic. Õigus renditasule tuleneb rendilepingust ja äriplaanist. Kuna äriplaani kohaselt kasutati kütus ära tehase käivitamiseks ja mehhanismide tööshoidmiseks, mida tõendavad kütuse tarbimise žurnaali kanded ja kütuse mahakandmise aktid, jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, nagu poleks usutav kütuse äratarbimine pikema perioodi vältel. Selgusetuks jääb, millistele tõenditele tugineb kohtu järeldus kaebajal alates
  10. a juulikuust käibe puudumise kohta. Maksuotsuse kohaselt ei olnud see küsimus üldse vaidluse all. Vastupidi, maksuotsuse lisas 1 on toodud kaebaja maksustatav käive
  11. aasta juulist septembrini. Toimikus on pearaamatu ostu-müügikonto väljavõtted koos arvetega. Kohtu järeldus kaebajal käibe puudumisest alates
  12. a juulikuust ei ole õige; 11
(16)3-09-760 6) kaebajal
  1. aastast äritegevuse puudumist järeldas kohus muuhulgas selle põhjal, et Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega kuulutati välja kaebaja pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a määrusega maakohtu otsus tühistati. Asjaolust, et äriühing on hetkel likvideerimisel, ei saa järeldada, et äriühingul ei olnud võimalik arendada ettevõtlust
  6. a juulist kuni septembrini; 7) jääb selgusetuks, mille põhjal kohus leidis, et kaebajal ei olnud palgalisi töötajaid, ühelegi isikule ei tehtud töötasuväljamakseid ja äriühingul reaalset majandustegevust ei olnud, või vähemasti ei ole ta suutnud selle kohta esitada maksuhaldurile ega kohtule ühtegi tõendit. Kaebaja esitas maksumenetluses raamatupidamise algdokumendid (48 kassa väljamineku orderit töötajatele ajavahemikul juuli kuni september
  7. a väljamakstud töötasude kohta), mistõttu on kohtu järeldus töötasu väljamaksete puudumisest väär. Ka pole töötasu väljamaksmine majandustegevuse olemasolu või puudumise kriteerium. Kaebajal oli kontrollitaval perioodil ja on ka käesoleval ajal majandustegevus – vara rendile andmine -, millest tuleneb maksustatav käive ja majandusliku kasu teenimine. Vara rendile andmine on kaebaja põhitegevusala; 8) kohtu järeldus, nagu poleks kütust üldse müüdud, jääb arusaamatuks. Kohus on ebaõigesti hinnanud AS Lukoil Eesti juhatuse liikme
  8. mai
  9. a vastust PMTK-le kütuse ostumüügitehingu asjaolude kohta. J. Bolšakov selgitas diiselkütuse hoiustamisega seonduvaid asjaolusid ja kütuse müüki kaebajale.
  10. veebruaril
  11. a sõlmitud lepingu alusel hoidis AS Lukoil Eesti oma kütust kaebajale kuuluvates mahutites AS Dvigatel laoplatsil ja Riisiperes.
  12. juuli
  13. a lepinguga müüdi kütus, mis asus AS Dvigatel laoplatsil Valukoja
  14. Samal laoplatsil asuvast mahutist võeti OÜ B.E.I. Survey poolt ka analüüs.
  15. septembri
  16. a lepinguga müüdi kütus, mida hoiustati Riisiperes; 9) arusaamatu järelduseni on kohus jõudnud ka Valukoja 12 asunud kütusest OÜ B.E.I. Survey poolt
  17. mail
  18. a võetud kütuseproovi ja selle kvaliteedinõuetele vastavuse kohta koostatud katseprotokolli osas. Kohus pidas katseprotokolli asjassepuutumatuks, kuna kütus paiknes Riisiperes Jaanika külas ja Tallinnas, Suur-Sõjamäe
  19. Kütuseproov võeti aadressil Valukoja 12 asuvast mahutist, kus tegelikult asuski kütus, mille kaebaja soetas. Aadressil Suur-Sõjamäe 10A (kuni
  20. veebruarini
  21. a Suur-Sõjamäe 10) ei oleks saanudki kütust olla, sest sellel aadressil asusid kontoriruumid. Tegemist oli AS Dvigatel ja ka Dvigatel Kinnisvara AS tegevuskoha aadressiga, mida kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud OÜ Ülemiste-City
  22. oktoobri
  23. a tõend. Katseprotokoll ja selle juurde koostatud vastavussertifikaat tõendavad, et kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele. See võimaldas kaebajal osta kütust turuhinnast oluliselt odavamalt, mida möönis istungil ka vastustaja; 10) kohtu väide juhatuse liikme ja raamatupidaja üheaegse haigestumise kohta ei puutu asjasse. Äriühingut esindab juhatus, kuhu raamatupidaja ei kuulu. Raamatupidajal ei ole õigust osaühingut esindada ja seega tema haiguslehe esitamisel või esitamata jätmisel ei ole tähendust. Juhatuse liikme haigestumisest ei saa järeldada isiku soovimatust aidata kaasa maksumenetluse läbiviimisele või soovi dokumente tagantjärele koostada. Kohus on kujutanud juhatuse liiget ravirežiimi eirajana, ehkki selliseid järeldusi asjas olevatest tõenditest teha ei saa. Kohtu osutatud märkeid ei ole töövõimetuslehele tehtud. Tegemist on kohtu subjektiivse seisukohaga, millele maksuotsuses ei ole tähelepanu osutatud. Juhatuse liikmele väljastati
  24. aprillil
  25. a töövõimetusleht, ta sai hüvitist ning talle on alates
  26. aprillist
  27. a määratud pension seoses 60%-lise töövõimekaotusega. Isiku haigus takistas tal maksuhalduri korraldustele reageerimast; 11) KMS § 29 lg-st 1 tuleneb maksukohustuslase õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kontrollimise käigus ei ole tõendamist leidnud, nagu ei oleks kaebaja AS-lt Lukoil Eesti kahe arve alusel soetatud diiselkütust kasutanud oma ettevõtluses. Kohtu järeldused seoses 12
(16)3-09-760 kulutuste otstarbekuse või majandusliku põhjendatusega ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel olulised. Kuna maksuotsust ei tehtud põhjusel, nagu poleks kaebaja kütust üldse soetanud, väljuvad kohtu järeldused selles osas asja raamidest ja on alusetud. Apellatsioonkaebuses juba toodud põhjustel ei ole õiged ka kohtu seisukohad AS-le Lukoil Eesti arvete alusel tasutud summade ettevõtlusega mitteseotusest. Väljamaksetelt ettevõtte tulumaksu arvestamine ja määramine on põhjendamatu.
  1. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maksuhaldur jäi oma varasemas menetluses väljendatud seisukohtade juurde ja leidis, et halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on OÜ AP-Terminaal (likvideerimisel) apellatsioonkaebus ja kaebus põhjendatud ning tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, sisaldades muu hulgas oletusi ja asjas kogutud tõenditega vastuolus olevaid järeldusi, mis lõpptulemusena on viinud asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et maksusumma määramise 6-aastase aegumistähtaja kohaldamine oleks AS Lukoil Eesti arvetega seoses põhjendatud, kui oleks piisavalt alust asuda seisukohale, et kaebaja ei soetanud diiselkütust oma ettevõtluses kasutamiseks ega kasutanud seda kütust oma ettevõtluses. Sel juhul oleks tegemist kaebaja tahtliku tegevusega. Erinevalt vastustajast ja halduskohtust leiab aga ringkonnakohus, et tõendid kogumis ei võimaldada asuda seisukohale, et kaebaja ei kasutanud kütust oma ettevõtluse tarbeks.
  3. Ilma, et maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel oleks vaidlust kaebaja poolt kütuse ASlt Lukoil Eesti soetamise üle, on kohus seadnud kahtluse alla ka kütuse soetamise, mis suure tõenäosusega on mõjutanud kohtu lõppjäreldusi maksu määramise põhjendatuses. Seda põhjusel, et mida enam leiab kohus või ka maksuhaldur küsitavusi maksukohustuslase versioonis, seda ebausaldusväärsemad on kohtu ja maksuhalduri silmis maksukohustuslase poolt esitatud dokumendid ja selgitused asja kohta. Maksuotsuses ei ole kütuse soetamist kahtluse alla seatud, vastupidi, maksuotsuses on kütuse soetamine loetud tõendatuks, kuid on leitud, et kütust ei soetanud kaebaja oma ettevõtluse tarbeks. Kütuse soetamist tõendavad tehingupoolte kinnitused ning tehinguid kajastavad arved ja lepingud. Kahtluse tehingute toimumises tekitas kohtul kauba tegeliku liikumise kohta tõendite puudumine. Olukorras, kus kütus tehingutega seoses ei liikunud - kütus oli nii enne kui ka pärast soetamist kaebaja valduses (kaebaja kasutuses olnud mahutites Riisiperes ja AS Dvigatel territooriumil Tallinnas)-, ei saa kaebajal kütuse liikumist tõendavaid dokumente olla. Kahtlust selles, et arved esitati üksnes eesmärgiga saada riigilt sisendkäibemaksu, süvendas kohtuotsuse kohaselt asjaolu, et arvete kogumaksumusest kolm neljandikku oli AS-le Lukoil Eesti
  4. a lõpu seisuga tasumata. Ka see asjaolu ei ole kaebaja majanduslikku olukorda arvestades eriskummaline ega anna alust oletuseks, et tehinguid AS-ga Lukoil Eesti ei toimunud. 13
(16)3-09-760
  1. Nii maksuhaldur kui ka kohus on pidanud kaebaja selgitusi ebausaldusväärseks, leides, et ta ei ole suutnud oma väidet kütuse ebakvaliteetsuse kohta tõendada. B.E.I. Survey inspektori katseprotokolli ei pea maksuhaldur ega kohus asjassepuutuvaks, sest kütuseproov on võetud aadressil Valukoja 12, mitte Suur-Sõjamäe 10, kus
  2. aastal kaebaja ja AS Lukoil Eesti vahel sõlmitud lepingu ja AS Lukoil Eesti esindaja
  3. mai
  4. a vastuse kohaselt kütust ladustati. Nimetatud vastuses (tl 43) viidatakse AS Lukoil Eesti ja kaebaja vahel
  5. veebruaril
  6. a sõlmitud ladustamise-hoidmise lepingule, ja märgitakse, et selle lepingu alusel hoiti naftasaadusi kaebajale kuuluvates mahutites Riisiperes ning Suur-Sõjamäe 10, Tallinnas (Dvigatel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliste andmete alusel lükata ümber kaebaja väidet, et tema kasutuses olevad mahutid AS Dvigatel territooriumil asusid tegelikult aadressil Valukoja 12 ning aadressil Suur-Sõjamäe 10 mahuteid ei olnud. Apellatsioonimenetluses esitatud Ülemiste City AS
  7. oktoobri
  8. a tõendis (lk 201) kinnitatakse, et tõendi väljastaja õiguseellane AS Dvigatel andis kaebajale
  9. a rendile mahutid aadressil Valukoja 12 ning aadressil Suur-Sõjamäe 10A asusid AS Dvigatel ja kaebaja kontorid. Seega on AS Lukoil Eesti esindaja vastuses kütuse hoiukohana märgitud ilmselt
  10. a lepingule tuginedes kaebaja ja AS Dvigatel kontoriruumide, mitte mahutite, kus kütust AS Dvigatel territooriumil tegelikult hoiti, aadress. Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldur ei ole AS-lt Lukoil Eesti oma
  11. aprilli
  12. a teabe andmise korralduses (lk 42) kütuse asukohta küsinud. AS Lukoil Eesti esindaja vastuses maksuhalduri küsimustele ei kinnitata tõepoolest kaebaja väiteid kütuse ebakvaliteetsuse kohta, kuid ei lükata neid ka ümber. Vastuseks maksuhalduri küsimusele, kas tegemist oli nõuetekohase kütusega, on vaid selgitatud, et AS Lukoil Eesti ei tellinud vastavussertifikaate ning kaebaja vastutas kvaliteedi säilimise eest. Neil põhjustel ei saa pidada kaebaja väiteid kütuse kvaliteedi kohta ebausaldusväärseteks ja katseprotokolli asjassepuutumatuks. Kütuse kvaliteediga seonduvale on aga maksuotsuse tegemisel omistatud oluline tähtsus.
  13. Halduskohus on rajanud oma hinnangud järeldustele, et kaebajal puudus alates
  14. a juulikuust käive, reaalne majandustegevus ning palgalised töötajad, kellele oleks tehtud töötasu väljamakseid. Sellistele järeldustele maksuhaldur ei tugine ning need ei ole kooskõlas asjas olevate tõenditega. Muuhulgas sellistele kohtu järeldustele tugineb aga kohtu hinnang, et kütuse soetamine oli majanduslikult äärmiselt ebamõistlik ning kaebaja selgitused ja tõendid kütuse soetamise otstarbe ning kasutamise kohta pole seetõttu usutavad. Menetlusosaliste vahel ei ole tõepoolest vaidlust kaebaja käibe üle, sest maksuotsuse lisast 1 „OÜ APTerminaal 2005 juuli- kuni september käibemaksu arvestuse korrigeerimine“ nähtub, et kaebaja on kõnealustel maksustamisperioodidel maksustatavat käivet deklareerinud. Kaebaja on selgitanud, et tema majandustegevus seisnes vara rendile andmises. Et kaebajal olid vaadeldaval perioodil töötajad, kellele tehti töötasuväljamakseid, nähtub kohtutoimikus olevast kassakonto väljavõttest (lk 124 ja pöördel, lk 125). Pelgalt asjaolu põhjal, et kaebaja arestitud arvelduskonto majandustehinguid ei kajasta või et kaebaja majandustegevus ei olnud kasumlik, ei saa järeldada majandustegevuse puudumist ega kütuse soetamise ebamõistlikkust.
  15. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur ja kohus keskendunud kütuse kaebaja ettevõtluses kasutamise võimatust järeldades üksikutele ebakõladele kaebaja selgitustes, mis on toonud kaasa kaebaja vääriti mõistmise (nagu oleks kütust kasutatud kütusemahutite soojendamiseks või nagu ei oleks tohtinud seadmeid nende hilisema sisselülitamise võimatuse tõttu hetkekski välja lülitada), ning piisavalt ei ole süvenetud kaebaja majandustegevuse spetsiifikasse, mille olemuse kohta on kaebaja andnud nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses järjekindlalt sisult sarnaseid seletusi. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kaebaja seadusliku esindaja selgitused ja kogutud dokumentaalsed tõendid, aga ka 14
(16)3-09-760 ringkonnakohtu istungil tootmistehnoloogia kohta OÜ High Tech Recycling peatehnoloog Dmitri Frolovi poolt tunnistajana antud üksikasjalikud ütlused kogumis kaebaja väiteid kütuse kasutamise kohta kaebaja poolt kirjeldatud viisil ja nimelt tema ettevõtluses ning pelgalt maksuhalduri kahtlusele, et kaebaja poolt soetatud kütust kasutati tegelikult hoopis teise äriühingu - OÜ Nafta Nordic -, ettevõtluses, ei saa sellekohaste tõendite puudumise korral maksuotsust rajada ka siis, kui kaebaja äriplaan on mahult väike ja dokumentatsioon selle realiseerimise kohta maksuhalduri hinnangul puudulik. Kohtu hinnang kaebaja selgituste ebausutavuse kohta tugineb ka järeldusele, et kuna kaebaja väitel lõpetati kütuse hoiustamine ja ladustamine AS Dvigatel territooriumil
  1. a lõpuks, pidi kaebaja 784,110 mt kütust ära kasutama viie kuuga ja Riisiperes hoiustatud kütuse 131,630 mt 2 aasta ja 3 kuuga. Selliseks järelduseks pole ringkonnakohtu hinnangul alust. Asjaolust, et kaebaja lõpetas AS Dvigatel territooriumil kütuse hoiustamise ja ladustamise, ei saa järeldada, et ta pidi seal hoitud suurema kütusekoguse kütuse viie kuu jooksul ära tarvitama. Kaebaja ei kasutanud kütust mitte AS Dvigatel territooriumil, vaid Riisiperes ning võis kütuse AS Dvigatel territooriumilt ära transportida.
  2. Kaebaja eksib, väites, et tema juhatuse liikme töövõimetuslehele ei ole tehtud halduskohtu poolt osutatud arsti märkeid. Märked on kajastatud töövõimetuslehe (lk 137) lahtris „ravi eiramised“. Selle kõrval ei saa aga jätta tähelepanuta, et sama töövõimetusleht tõendab juhatuse liikme töövõimetust perioodil
  3. aprill
  4. a kuni
  5. juulini
  6. a. Asjaolust, et esmane töövõimetusleht on välja antud maksuhalduri korralduse täitmise tähtajast päev hiljem, ei saa käesolevas asjas teha ühest järeldust, et äriühingu seaduslikul esindajal enne seda kuupäeva terviseseisundist tulenevad takistused korralduse tähtaegseks täitmiseks või ka selle korraldamiseks puudusid. Kaebaja seadusliku esindaja tõendatud pikaajaline töövõimetus maksumenetluse ajal ning asjaolu, et esindajale on
  7. a aprillis määratud ka pension seoses töövõime kaotusega (pensionikomisjoni otsus, tl 202), muudab usutavaks kaebaja väited, et maksuhalduri korralduste tähtaegseks täitmiseks esines mõjuv põhjus, ning ei võimalda ringkonnakohtul nõustuda vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et haigus oli vaid ettekääne selgituste ja dokumentide esitamisega viivitamiseks ning vajalike dokumentide tagantjärele koostamiseks aja võitmiseks. Isiku terviseseisundiga seotud asjaolusid täpselt teadmata pole alust asuda seisukohale, et kaebaja on pahatahtlikult maksumenetlust venitanud ja sellest omakorda järeldada, et kaebaja poolt hiljem esitatud dokumendid ei kajasta tegelikke asjaolusid. Maksuotsust ja kohtuotsust ei saa rajada oletustele.
  8. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse tervikuna, väites, et maksusumma on määratud 3aastast tähtaega ületades, ilma, et tuvastatud oleks kaebaja tahtlus maksusumma tasumata jätmisel. See kaebaja argument on põhjendatud maksuotsuse vaidlustamisel käibemaksu määramise osas, mis puudutab kaebaja poolt ekslikult sisendkäibemaksu arvestuses AS Frelok
  9. juuli
  10. a ettemaksuteatise alusel 1 157 krooni kajastamist. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ja asjaolude põhjal ei saa ka järeldada, et tegemist oleks kaebaja poolt tahtlikult maksusumma tasumata jätmisega. Sel põhjusel tuleb maksuotsus tühistada ka käibemaksu määramise osas seoses AS Frelok ettemaksuteatisega.
  11. Apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 õigus menetluskulude hüvitamisele. 15
(16)3-09-760 Esimese astme kohtus taotles kaebaja maksuhaldurilt menetluskulu väljamõistmist summas 44 250 krooni, millest 15 000 krooni moodustab riigilõiv ja 29 250 krooni esindaja kulu. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (lk 76). Esindaja kulu kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo
  1. mai
  2. a arve nr 346-MK, selle lisaks olev tööaja arvestus ning maksekorraldused arve laekumise kohta (tl 149-152). Kaebajale osutatud õigusabi eest on maksekorraldustest nähtuvalt advokaadibüroole tasunud OÜ Hollenbeck. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja maksuhaldurilt menetluskulu väljamõistmist summas 56 805,60 krooni, millest 15 000 krooni moodustab riigilõiv ning 22 500 krooni esindajakulu Advokaadibüroo Aavik & Partnerid teenuse eest ning 19 305,60 krooni Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ teenuse eest. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (lk 207). Esindaja kulu kandmise kohta on esitatud Advokaadibüroo Aavik & Partnerid
  3. novembri
  4. a arve nr 948-MK, tööaja arvestus, maksekorraldus 25 000 krooni laekumise kohta ja kliendilaekumiste aruanne. Maksekorraldusest nähtuvalt on esindaja kulu maksjaks Revalgate Systems OÜ. Esindaja kulu kandmise kohta on esitatud ka Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ
  5. detsembri
  6. a arve nr 1278,
  7. detsembri
  8. a ettemaksuteatis 1261,
  9. augusti
  10. a ettemaksuteatis 821 ning konto väljavõtted arve laekumise kohta. Konto väljavõtetest nähtuvalt on esindaja kulu maksjaks samuti Revalgate Systems OÜ. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse menetluskulu vastustajalt väljamõistmiseks 30 000 krooni ulatuses seoses riigilõivu tasumisega ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 1917,35 €. Kuludokumentidest nähtuvalt ei ole kaebaja ise tasunud oma esindaja kulu, vaid advokaadibüroodele on nii esimeses kui teises kohtuastmes tasunud teised äriühingud. Riigikohus asus
  11. mai
  12. a otsuses asjas nr 3-3-1-23-10 seisukohale, et esindaja kulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud, kui kohtule ei esitata tõendeid selle kohta, et kaebajal on kohustus kulu kandjale kulud hüvitada. Tõendeid kaebaja kohustuse kohta hüvitada maksjale kulu, kaebajal ringkonnakohtule esitada ei olnud. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus muus osas menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.