← Eesti

3-08-1682/116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010, Tallinn Haldusasja nu

) § 53 lg 2 lubab haldusaktis kehtestada lisatingimusi nii konkreetselt õigustloovates aktides loetletud asjaolude esinemisel kui ka faktilisi asjaolusid hinnates diskretsiooniotsusena. Haldusakti kõrvaltingimuste seadmise eesmärgiks on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine; 4) elektripaigaldise kaitsevööndis raie või hoolduslõikusloa taotluse menetluse eesmärk on jälgida, et kaitsevööndis tegutsemise kohustust täites ja õigust realiseerides ei oleks tagatud mitte ainult elektripaigaldise omaniku kohustuste täitmine, vaid oleks tagatud ka linna üldine heakord ja kinnisasja omanike õigus, et nende maal kasvavaid puid ei sandistataks ega sellega kahjustataks nende omandit; 5) linna üldise heakorra tagamise raames on kohalik omavalitsus kohustatud jälgima, et tagatud oleks linna üldise haljasmassi bilanss, puude raie oleks põhjendatud ning puude oksalõikus oleks tehtud viisil, mis tagaks puu esteetilise väljanägemise ja elujõulisuse; 6) valesti lõigatud okstega puud võivad muutuda varisemisohtlikuks, põhjustades ohtu varisemisraadiusse jäävatele inimestele ja varale. Kohaliku omavalitsuse haldustegevuse eesmärgiks vastavate raie ja hoolduslõikusloa taotluste menetlemisel ongi kahjude ja ohtude ärahoidmine. Selle eesmärgi täitmine on tagatud, kui vastavat tööd teeb eriväljaõpet ja oskust omav töötaja; 7) kohaliku omavalitsuse kohustuseks ei ole kaebajale töö teostamiseks juhiste andmine iga konkreetse puu juures, vaid tagada hoolduslõikusloa väljastamisel, et selle tingimusi täites oleks tagatud taotletav eesmärk. Kaebaja

  1. juuni
  2. a e-kirja kohaselt kaebajal vastavat eriharidusega spetsialisti tööde teostamiseks ei olnud ning sooviti täpseid juhiseid okste kärpimiseks. Seega oli antud juhul võimalus väljastada kaebajale hoolduslõikusluba ainult tingimusel, et tööd oleksid teostatud vastavat erioskust omava töötaja poolt, vastasel juhul oleks pidanud kaaluma loa mitteväljastamist. Kaebajale hoolduslõikusloa väljastamisel lisatingimuste seadmisel järgiti seega haldustegevuse eesmärgipärasuse nõuet ning seatud nõue oli proportsionaalne ja vajalik taotletava eesmärgi täitmiseks; 8) kui teatud tööde või toimingute tegemiseks on vaja eelnevalt haldusorgani poolt väljastatud haldusakti olemasolu, ei saa isikud eeldada, et haldusorgan väljastab haldusakti isikute vahel sõlmitud eraõigusliku lepingu tingimuste kohaselt. Juhul, kui kaebaja on arvamusel, et nimetatud lepingu raames ei ole tal võimalik töid teostada vastustaja väljastatud hoolduslõikusloa alusel või tööde teostamine läheb puu oksalõikuse erioskust omava töötaja kasutamise tõttu kallimaks, tuleb see vaidlus lepinguosalistel lahendada omavahel tsiviilõiguslikeks vaidlusteks ettenähtud korras; 9) kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Asjaolu, et kaebajal ei ole väljastatud hoolduslõikusloa alusel võimalik töid teostada ebapiisava tööjõu või selle kvalifikatsiooni puudumise tõttu, ei oma hoolduslõikusloa tingimuste õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Järelikult puudub antud juhul kaebusega saavutataval eesmärgil haldusõiguslik iseloom ja ka võimalik kahju tekitamine vastustaja poolt, kuna antud juhul lepingulisest suhtest tekkinud põhjendatud kahju hüvitatakse OÜ Jaotusvõrk poolt; 10) kuna kaebaja ainus eesmärk on antud juhul kahju hüvitamise nõue ja tühistamiskaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi, siis kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikke asjaolusid saab halduskohus hinnata vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel, mitte aga tuvastamiskaebuse sisu tõlgendamisel.
  3. Kolmas isik OÜ Jaotusvõrk andis Tallinna Halduskohtule järgmised selgitused: 1) OÜ Jaotusvõrk edastas
  4. oktoobril
  5. a kaebajale ettepaneku lõpetada töövõtuleping poolte kokkuleppel. Kaebaja sellega ei nõustunud, mistõttu on töövõtuleping jätkuvalt kehtiv; 4

(14)3-08-1682 2) kaebaja kui erialast teavet omav äriühing peab arvestama töö eripärast tulenevate võimalike kooskõlastuste ja lubadega. Vastustaja poolt
  1. a juulis esmakordselt esitatud arboristi olemasolu nõue liinihooldustööde tegemiseks oli ootamatu ning sellega ei saanud ega pidanud OÜ Jaotusvõrk arvestama; 3) Tallinnas puuduvad arboristi kvalifikatsiooniga isikud. Vastav nõue piirab oluliselt hankemenetluse põhimõtteid, mis tulenevad riigihankeseaduse (RHS) §-st 3, ning ohutuse tagamise nõude täitmist. Vastustaja nõue, et lisaks liinihooldustööde oksalõikusele eemaldaks kaebaja puuvõrast murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad, ei ole seotud liinihooldustöödega elektripaigaldise kaitsevööndis.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas
  3. juuni
  4. a otsusega kaebuse ja luges Tallinna Keskkonnaameti
  5. juuli
  6. a loa nr 6.1-2/1531 puude okste kärpimiseks elektriliinide kaitsevööndis õigusvastaseks. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: 1) loas märgitud tingimus, et puuokste lõikust peab teostama eriharidusega puuhoolduse spetsialist ehk arborist (punkt 1), on õiguspärane. Ka üksnes liini all teostatavate tööde teostamisel on oluline, et lõikustööd sooritatakse kvaliteetselt ja vastustaja soov näha töötaja haridust või kvalifikatsiooni selgitavaid dokumente oli asjakohane; 2) kaebaja on ekslikult leidnud, et esitatud tingimuse kohaselt tohib töid teostada vaid arboristi kutsetunnistusega isik. Kirjavahetusest ja selgitustest nähtuvalt selgitas vastustaja kaebajale, et töid peab teostama spetsialist, kes on saanud väljaõppe, mis tagab teostatavate tööde kvaliteedi; 3) kaebajal oli võimalus täpsustada, missuguseid nõudeid talle esitati.

§ 38

lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid; 4) kaebaja etteheide, et vastustaja ei selgitanud välja vajalikke asjaolusid loa vormistamiseks, ei ole õigustatud. Kui kaebaja ise jättis talle kättesaadavad dokumendid või teabe edastamata, siis ei saa ta kaebust põhistada väitega, et kaalumist ei teostatud või et see oli puudulik; 5) loas märgitud kohustus, et lisaks lõigatud okstele tuleb puuvõrast eemaldada murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad kogu puuvõra ulatuses või väljaspool liinikaitsevööndit (punkt 2), ei vastanud kaebaja esitatud taotlusele ning kaebaja keeldus õigustatult neid töid teostamast. Vastustaja pidi haldusmenetluses arvestama kaebaja taotluses märgitud tööde teostamise sooviga ja kas keelduma loa andmisest, kui esinesid keeldumise alused, või võimaldama tööde teostamise, andes välja tööde teostamiseks vajaliku loa; 6) liinihooldustööd ei eeldanud selliste tööde teostamist, mis oleks väljunud Eesti Energia AS poolsetest nõuetest tööde teostamiseks ning märgitud nõuded olid vastustajale teatavaks tehtud

  1. juunil
  2. a; 7) OÜ Jaotusvõrk ja kaebaja vahel sõlmitud lepingust tulenevalt olid kaebajale eraldatud rahalised vahendid loas märgitud ulatuses tööde teostamiseks, mistõttu oli kaebajale oluline, et ta saaks taotletud loa tema poolt soovitud tööde teostamiseks; 8) nõustuda ei saa seisukohaga, et vastustaja loobus nõudest teostada töid suuremas ulatuses.
  3. augusti
  4. a kirjas ei ole märgitud, missugusest ajast ja missugustel tingimustel loobumine tööde ulatuse nõudest toimus/toimub, kaebajal ei palutud esitada ka ühtegi uut taotlust. Käesoleva ajani on väljastatud luba muutmata; 9) loa tingimuse saab muuta samaväärse haldusaktiga, mitte kirjaga. Kirjas on seejuures märgitud, et ollakse nõus loobuma, mis ei tähenda, et seda juba tehti. Kaebaja ei pidanud siinkohal ise enam täiendavat taotlust loa muutmiseks esitama, sest haldusorganil lasus kohustus kõrvaldada kaebaja õigusi riivav tingimus vähemalt pärast seda, kui ta oli avastanud, et lahendas küsimuse valesti; 10) märgitud õigusvastasus tingib loa õigusvastaseks tunnistamise tervikuna, kuna rikuti kaebaja õigusi loamenetluses. Ebaõigetest kaalutlustest lähtumine viib juba iseenesest järeldusele, et luba võidi väljastada olulise diskretsiooniveaga. Sellest järeldub, et vastustaja ei uurinud hoolikalt, missuguste tööde teostamist kaebaja taotles; 5

(14)3-08-1682 11) kaebaja ei ole välistanud kahjunõude esitamist vastustaja vastu. Seega on tuvastusnõue lubatav; 12) nõustuda ei saa seisukohaga, et tuvastamiskaebus ei olnud käesoleval juhul efektiivne ja sel põhjusel tuleks kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja soovis teostada töid kindlal ajavahemikul ning enne tühistamiskaebuses kohtuotsuse jõustumist oleks tööde teostamise soovitud aeg möödunud; 13) kuigi kaebaja ei jõudnud esitada tühistamis-, kohustamis- ega keelamisnõuet, ei saa välistada tuvastusnõude esitamise asjakohasust. Nõustuda ei saa vastustajaga selles, et kaebaja saab ka kohtuotsuse tegemise ajal teostada tegemata töid ja seetõttu puudub tal põhjendatud huvi. Loa väljastamisel tuli vastustajal arvestada, et kaebaja soovib töid teha kindlal ajaperioodil; 14) kaebajal ei saa välistada ka preventiivset huvi. Välistada ei saa kaebaja huvi teostada tulevikus neid töid, seega kaebuse rahuldamine annab piisava aluse sellele, et vastustaja ei kordaks tehtud vigu tulevikus.
  1. Tallinna Keskkonnaamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
  2. OÜ Cesares palus jätta halduskohtu otsuse muutmata.
  3. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ pidas halduskohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus selle jätta muutmata.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsusega haldusasjas jäeti Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muutis Tallinna Halduskohtu
  7. juuni
  8. a kohtuotsuse põhjendusi, leides järgmist: 1) käesoleval juhul ei kohaldu määrus „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ ning polnud võimalik selle määruse alusel kaebajale loa andmisest keelduda. Korra § 7 reguleerib elektripaigaldise kaitsevööndis puude ja võsa raiumist. Korra § 7 lg 1 näeb ette, et elektripaigaldise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis kasvavaid ja elektripaigaldist ohustavaid puid ja võsa, sellest kinnisasja omanikku eelnevalt teavitades. Tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada LKS §-s 45 kehtestatud nõudeid; 2) kaebaja esitas elektripaigaldise omaniku volitusel teate, et elektriliinide kaitsevööndis hakatakse kärpima oksi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt etteantud tingimustel. Selle teate näol pole tegemist taotlusega hoolduslõikuse loa väljastamiseks, vaid elektriohutusseaduse § 12 lõikes 1 ette nähtud teatega kinnisasja omanikule; 3) puude kärpimiseks ei pea elektripaigaldise omanik luba hankima. Kaebaja ei soovinud teostada puude raiet, mille puhul oleks vajalik olnud kohaliku omavalitsuse luba. Määrus ei kohaldu ka põhjusel, et ei kavatsetud puude raiet ega puude hoolduslõikust määruse mõttes; 4) vaidlustatud loa näol on tegemist õigusliku aluseta antud loaga, mistõttu ka lisatingimuste seadmine oli õigusvastane.
  9. Riigikohtu
  10. oktoobri 2010 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-19-10 rahuldati Tallinna Keskkonnaameti kassatsioonkaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  11. jaanuari 2010 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule järgmistel põhjendustel: 1) ringkonnakohtu järeldus, et selles asjas ei kohaldu määrus „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“, on ekslik. Määruse „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 7 lg 5 kohaselt tiheasustusega aladel tuleb puude ja võsa raiumisel arvestada lisaks lõigetes 1 kuni 3 sätestatule ka LKS §-s 45 kehtestatud nõudeid. Määruse „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sellest sättest tulenevalt laieneb tiheasustusaladel elektripaigaldiste kaitsevööndis puude raiumisele ka kohaliku omavalitsuse poolt 6
(14)3-08-1682 väljastatava loa nõue. Sellise loa andmise tingimused ja kord on sätestatud puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimuste ja korraga; 2) on õige, et puude raiumise mõiste on LKS-s ja määruses piisavalt piiritlemata. Samas selle mõiste määratlemisel puudub vastuolu LKS ja määruse vahel ning raie saab hõlmata mitte üksnes puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Asjaolu, et üht liiki raietöödeks – puude pügamiseks, kärpimiseks või puude okste raieks või lõikuseks, mille käigus puud ei langetata – on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eraldi luba, ei oma määravat tähendust. Õige on väide, et ka määrusega on hõlmatud mitte üksnes puude ja võsa raiumine, vaid ka puude okste raiumine; 3) ekslik on ringkonnakohtu väide, et määrus ei kohaldu põhjusel, et kaebaja ei kavatsenud puude raiet ega hoolduslõikust selle määruse mõttes. Ringkonnakohus pidas oluliseks asjaolu, et puude kärpimine sooviti ette võtta elektripaigaldise ohutu käitamise tagamiseks, mitte aga puude võra hooldamiseks ja kujundamiseks. Raie- või hoolduslõikusloa taotlemine ei sõltu hoolduslõikuse eesmärgist, välja arvatud määruse „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Määruse § 2 lg 1 p 5 sõnastusest, mille kohaselt hoolduslõikus on puu võra hooldamiseks ja kujundamiseks ette võetav lõikus, mille käigus puud ei likvideerita, ei saa järeldada, et puu võra hooldamine elektripaigaldise ohutuse tagamiseks ei kujuta endast hoolduslõikust. Hoolduslõikuse määratlus ei ole suunatud hoolduslõikuse eesmärkide ammendavale loetlemisele. Selline järeldus tuleneb ka määruse § 8 lõikest 1, mille kohaselt puu hoolduslõikuseks esitatakse ametile kirjalik vabas vormis taotlus, kus on muuhulgas näidatud ka see, millisel eesmärgil, millal ja millist puu hooldusvõtet soovitakse teostada; 4) põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja esitas vastustajale üksnes teatise kavandatavast puude okste kärpimisest elektriliinide kaitsevööndis, tuginedes määruse § 7 lõikele
  1. Kohtuasjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kaebaja taotles kohalikult omavalitsusest puude hoolduslõikuse luba vastavalt määrusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Tallinna Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja viimane selgelt väljendatud nõue oli tunnistada õigusvastaseks vastustaja
  3. juuli
  4. a kirjas seatud tingimused puu hoolduslõikuse teostamiseks. Kohtumenetluse käigus on vaidluse all olnud ainult kirjas esitatud esimene nõue ja teine nõue. Kohus on aga oma otsusega tunnistanud kogu väljastatud loa õigusvastaseks, väljudes nii ilmselgelt kaebuse ja vaidluse piiridest ning rikkudes sellega kohtumenetluse käigus vastustaja õigusi esitada väljastatud hoolduslõikusloa kui terviku õiguspärasuse kohta omapoolseid väiteid; 2) kaebajale väljastatud hoolduslõikusluba tervikuna ei rikkunud kaebaja õigusi, sest loa taotlus rahuldati, mistõttu ei oleks kaebaja saanud RVastS § 3 lg 1 alusel taotleda loa tervikuna kehtetuks tunnistamist; 3) kohtu järeldused puuhoolduse spetsialisti nõude õiguspärasuse osas on õiged. Kohus oleks pidanud selles osas jätma kaebuse rahuldamata. Seega on kohtuotsus vastuoluline ja arusaamatu; 4) kaebaja taotles puuokste kärpimiseks hoolduslõikusluba. Taotlus rahuldati ning seati nõuded, mida tuleb loa realiseerimiseks täita. Seega on vale kohtu väide, et luba tervikuna on ettenähtud tööde teostamiseks, mida kaebaja ei pea tegema ega ole ka soovinud teha; 5) vastustaja loobus
  5. augusti
  6. a kirjaga nõudest eemaldada puuvõrast varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ning kuivanud oksad, seadmata selleks täiendavaid tingimusi ja tähtaegu. Olukorras, kus kaebaja pidas nimetatud kirja ebapiisavaks ja oli arvamusel, et sellega ei ole vastustaja seatud tingimusest loobunud, oleks eesmärgi saavutamiseks võimalik ja asjakohane olnud esitada taotlus haldusakti andmiseks; 7
(14)3-08-1682 6) kohus peab kaebusega taotletava eesmärgi saavutamise hindamisel lähtuma mitte kaebaja subjektiivsetest soovidest ja tahteavaldustest, vaid eelkõige sellest, kas vaidluse lahendamise tulemusel oleks vaidlustatud haldusakti võimalik realiseerida või mitte. Seega tuleks RVastS §-de 6 ja 7 kohaselt eelistada primaarnõudeid sekundaarnõuetele. Kohus ei tuvastanud, milline oleks kaebaja asjakohane taotlus. Sellest tulenevalt riivati vastustaja õigust esitada asjakohaseid väiteid; 7) kohtu järeldus, et
  1. augusti
  2. a kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga hoolduslõikusloa teisest nõudest loobumiseks, on väär. Määrus „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord” kehtestab puu hoolduslõikusloale kehtivad vorminõuded, kuid ei too ära, kuidas vormistada juba väljastatud hoolduslõikusloa või selle osa tingimuste kehtetuks tunnistamist. Riigikohus on mitmetes oma lahendites rõhutanud, et haldusakti olemasolu üle otsustatakse selle sisuliste, mitte vormiliste tunnuste alusel. Juhul, kui hoolduslõikusloale, mis on vormistatud
  3. juuli 2008 kirjaga, on tulenevalt selle sisust antud haldusakti tähendus, siis on sellega vastuolus ja arusaamatu järeldus, et loa tingimusi saab muuta samaväärse haldusaktiga, mitte kirjaga. Kohtuotsusest ei tulene, mida on kohus pidanud silmas samaväärse haldusakti all; 8) ekslik on kohtu seisukoht, et hoolduslõikusloa tingimusest loobumiseks oleks keskkonnaamet pidanud sätestama selles muutmise aja ning tingimused. Haldusmenetluse seaduse kohaselt haldusakt või selle osa tunnistatakse kehtetuks või muudetakse iseseisva haldusaktiga ning selle suhtes kohaldatakse kõiki haldusakti kohta kehtivaid nõudeid.

§ 53

kohaselt võib haldusaktile seada teatud juhtudel kõrvaltingimuse, kuid kõrvaltingimuse seadmine ei ole kohustuslik. Seega juhul, kui vastustaja ei olnud

  1. augusti
  2. a kirjas sätestanud täiendavaid nõudeid hoolduslõikusloa teise tingimuse kehtetuks tunnistamiseks, ei saanud neid tingimusi olla. Kuna vastustaja loobus
  3. augusti
  4. a kirjaga loas sätestatud teisest tingimusest ilma tähtaega sätestamata, siis tulenevalt

§-st 61 kehtis nimetatud tingimusest loobumine kaebaja poolt selle kirja kättesaamise hetkest; 9) apellant ei põhjendanud kirjalikult, miks ta nõudis loa väljastamise ajal tööde teostamist, mis ei olnud tingitud elektriliinide kaitsevööndis vajalikest töödest, sest pidas ennast loa sellest tingimusest juba loobunuks. Kuid nimetatud selgitusi andis kohtumenetluse käigus tunnistaja S. Järve; S. Järve edastas juba hoolduslõikusloa menetluse käigus 19. juunil 2008. a kaebajale telefoni teel hoolduslõikusloa eeldatavad tingimused. Kaebajal oli vastavalt

§-le 40 võimalus esitada arvamusi ja vastuväiteid, mida vastustaja oleks saanud kaalutlusotsuse langetamisel arvesse võtta. Enne hoolduslõikusloa kirjalikku saamist ei edastanud kaebaja seatavate tingimuste kohta vastuväiteid, loobudes nii haldusmenetluse edukale läbiviimisele kaasaaitamisest. Kohus ei ole otsuse langetamisel nimetatud asjaoludega ja kaebaja omapoolse käitumisega arvestanud.

  1. OÜ Cesares põhjendas taotlust jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmiselt: 1) kaebaja taotles loa tervikuna õigusvastaseks tunnistamist, kuna luba oli väljastatud tervikuna ning kaebajal puudus võimalus luba osaliselt realiseerida. Vastustaja sai esitada vastuväiteid hoolduslõikusloa õigusvastasuse kohta tervikuna kohtuistungil. Apellatsioonkaebuses enda tegematajätmisele tähelepanu juhtimine ei muuda kohtuotsust õigusvastaseks, sest kohus võimaldas pooltel esitada oma seisukohad
  2. juuli
  3. a loa kõigi tingimuste kohta; 2)
  4. augusti
  5. a vastusest nähtub, et OÜ Jaotusvõrk tingimused ei olnud sobilikud puude hoolduseks ja seega oli vastustajal õigus seada omapoolseid tingimusi puu hoolduslõikuse kohta. Kuna vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust, vaid väljastas puu hoolduslõikusloa enda poolt kehtestatud tingimustega, oli kaebajal õigus taotleda väljastatud loa õigusvastaseks tunnistamist tervikuna. Kui vastustaja leidis, et kaebaja poolt taotletud tingimustel ei ole võimalik hoolduslõikusluba väljastada, oleks vastustaja pidanud keelduma hoolduslõikusloa väljastamisest; 8

(14)3-08-1682 3) väljastatud luba oli terviklik ning selle realiseerimiseks tuleb täita kõik toodud tingimused. Vastasel juhul puudub vajadus vastustajalt hoolduslõikusluba taotleda, kui väljastatud hoolduslõikusluba võib täita ka osaliselt, täites endale sobivad tingimused; 4) kohtuistungil selgitas tunnistaja S. Järve, et kõik puu kahjustused tuleb eemaldada, sõltumata sellest, kas need jäävad nõutud tööde laiusesse. Samuti on vastustaja
  1. augusti
  2. a kirjas rõhutanud, et OÜ Jaotusvõrk poolt väljastatud tingimused hoolduslõikuseks ei taga puude säilimist ega ole sobilikud puude hooldamiseks. Apellatsioonkaebusele tuginedes võiks aga eeldada, et kaebaja oleks võinud hoolduslõikust teostada ka OÜ Jaotusvõrk poolt väljastatud tingimustel, jättes väljastatud loa osaliselt täitmata; 5) kohtumenetluse käigus esitatud seisukohad ei toeta apellatsioonkaebuse väidet, et vastustaja pidas end loa teisest tingimusest loobunuks. Loa menetleja ja kirja koostaja S. Järve kinnitas ka
  3. märtsil
  4. a toiminud kohtuistungil, et ta nõudis eelmistest lõikustest jäänud oksatüügaste kõrvaldamist. Kõik puukahjustused tuli eemaldada sõltumata sellest, kas need jäid nõutud tööde laiusesse. Seega pidi kaebaja hooldustöid tegema kogu puu ulatuses, mitte taotletud elektriliinide kaitsevööndis; 6) vastustaja on oma
  5. oktoobri
  6. a vastuses kaebusele leidnud, et kaebaja ei esitanud vastustajale ettenähtud tähtaja jooksul vaiet, vaid soovis väljastatud hoolduslõikusloa kohta täiendavat teavet. Seega on vastustaja
  7. augusti
  8. a kiri vastus kaebaja poolt soovitud teabele ja sellest tulenevalt ei saa see olla sisuliselt haldusakt; 7) kaebaja soovis vastavalt OÜ-ga Jaotusvõrk sõlmitud lepingule teostada hoolduslõikustöid Tallinnas ajavahemikul
  9. juulist
  10. augustini
  11. a. See oli ka vastustajale teada. Kuna vastustaja väljastas
  12. juulil 2008 . a hoolduslõikusloa, mis oli õigusvastane, ei olnud kaebajal võimalik hoolduslõikustöid nimetatud ajavahemikul teostada; 8) vastustaja ei edastanud
  13. juunil
  14. a kaebajale suuliselt hoolduslõikusloa tingimusi. Selles e-kirjas küsiti kaebajalt informatsiooni
  15. a Nõmmel teostatud tööde aadresside kohta, Eesti Energia AS ja kommunaalameti poolt esitatud nõudeid hooldustöödele ja andmeid puuhoolduse spetsialisti kohta. Nõutud andmed edastas kaebaja vastustajale samal päeval; 9) kaebaja saatis
  16. augustil
  17. a vastustajale e-kirja, milles soovis teada, millal vastustaja edastab kirjalikult vormistatud hoolduslõikusloa, sest sisulise otsuse edastas vastustaja juba
  18. juunil
  19. Kaebaja sai
  20. juulil
  21. a vastustajalt kirjaliku hoolduslõikusloa, mis erines oluliselt
  22. juunil
  23. a suuliselt edastatud seisukohtadest, lisatud olid kogu puu hoolduse ja arboristi kasutamise nõuded.
  24. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning leiab, et määrus „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ ei näe ette võimalust seada loas eritingimusi võrreldes taotletuga. Kohaste aluste olemasolul tulnuks loa andmisest keelduda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade esitamiseks tähtaja
  26. detsembrini
  27. Tähtaja jooksul taotles kolmas isik selle tähtaja pikendamist tulenevalt tema esindaja haigestumisest ja esitas
  28. detsembril 2010 oma seisukoha. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus tähtaja pikendamiseks kolmanda isiku osas tuleb rahuldada ja esitatud seisukohad, milles korratakse põhimõtteliselt varem apellatsioonkaebusele esitatud vastuses toodud seisukohti, võtta asja lahendamisel arvesse.
  29. Kaebaja taotles halduskohtus puu hoolduslõikusloa kõrvaltingimuste õigusvastaseks tunnistamist. Seejuures on kaebaja kogu kohtumenetluse kestel esitanud vastuväiteid vaid loa tingimustele, millega nõuti, et 1) puuokste lõikust peab teostama eriharidusega 9
(14)3-08-1682 puuhoolduse spetsialist (arborist) ja 2) lisaks lõigatud okstele tuleb puuvõrast eemaldada murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad. Muudele tingimustele kaebaja vastu ei vaielnud. Halduskohus tunnistas puu hoolduslõikusloa õigusvastaseks tervikuna. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus esmalt selle üle, kas loa õigusvastaseks tunnistamine sellisel viisil on lubatav. Teiseks vaidlevad menetlusosalised apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas
  1. augusti
  2. a kirjaga tunnistas Tallinna Keskkonnaamet teisena nimetatud tingimuse kehtetuks ja muutis sellega luba. Kirjas märgiti, et Tallinna Keskkonnaamet on nõus loobuma esitatud nõudest eemaldada puuvõrast varasematest lõikustest jäänud oksatüükad ning kuivanud oksad. Apellatsioonimenetluses vaieldakse ka selle üle, kas kaebaja on loa andmise menetluses oma õigust ärakuulamisele saanud piisavalt kasutada.
  3. Apellant märgib õigesti, et kaebaja taotles halduskohtus loa kõrvaltingimuste – arvestades kaebuse põhjendusi ja kaebaja väiteid menetluse kestel, kahe kõrvaltingimuse – õigusvastaseks tunnistamist. Selliselt võttis halduskohus ka kaebaja nõude menetlusse. HKMS § 25 lõige 4 ei võimalda tunnistada luba tervikuna õigusvastaseks, kui kaebus on esitatud vaid selle kõrvaltingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus ei saa ka juhul, kui ta leiab, et haldusakti osaliselt õigusvastaseks tunnistamine pole võimalik, väljuda kaebuse lahendamisel taotluse piiridest.
  4. Kohus asus ekslikult seisukohale, et loa tervikuna õigusvastaseks tunnistamise toob kaasa asjaolu, et kaebaja ei soovinud sellist raiet teostada, milleks teda kohustati. Isiku õigusi piiravat haldusakti ei saa tunnistada õigusvastaseks või kehtetuks vaid selles osas, milles sellega kaebaja õigusi piiratakse, kui haldusorgan on kehtestanud isikule kohustuse, mis on seotud talle sama haldusaktiga antava õigusega, ning haldusorgan tegutseb seejuures kaalutlusõiguse alusel. Loa osaline kehtetuks tunnistamine loa kõrvaltingimuste osas on aga võimalik vaid erandjuhul. Vaidlusalused loa kõrvaltingimused kujutavad endast lisatingimusi, ilma milleta luba poleks antud (

§ 53

lg 1 p 3).

§ 53

lõike 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Puu hoolduslõikusloa andmisel on määruse „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 10 lõikega 1 sätestatud ammendavalt juhud, millal hoolduslõikusloa väljastamisest tuleb keelduda, ent loetelus on loa väljastamisest keeldumise alused toodud määratlemata ja avarate mõistetena, jättes loa andjale ulatusliku hindamisruumi otsustamaks, kas keeldumise alused esinevad või mitte. Mõlemaid loa vaadeldavaid tingimusi põhjendas apellant vajadusega säilitada puu kasvutingimused. Apellant, tunnistades

  1. augusti
  2. a kirjaga kehtetuks ühe loa kõrvaltingimustest, on sellega asunud seisukohale, et luba oleks antud ka ilma selle kõrvaltingimuseta. Sellisele seisukohale ei saa aga asuda arboristi poolt hoolduslõikuse tegemise nõude osas. Pole välistatud, et luba poleks ilma selle nõudeta antud. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel teostama kaalutlusõigust, et otsustada, kas puu hoolduslõikuse luba oleks tulnud anda juhul, kui selle kõrvaltingimused on õigusvastased.
  3. Kui asuda seisukohale, et kaebaja taotleski vaid loa osaliselt õigusvastaseks tunnistamist, tulnuks kohtul suunata eeltoodud põhjustel kaebajat HKMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt esitama efektiivsem nõue: loa tervikuna õigusvastaseks tunnistamise taotlus.
  4. Käesoleval juhul ei too halduskohtu poolsed ülakirjeldatud eksimused aga ringkonnakohtu arvates kaasa vajadust saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 10

(14)3-08-1682 Halduskohus oleks saanud sellest probleemist üle ka kaebust asjakohaselt tõlgendades. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja soovis ilma õigusvastaste tingimusteta loaga antud õigust kasutada. Loa kehtivust selle õigusvastaseks või osaliselt õigusvastaseks tunnistamine ei mõjuta. Seetõttu on võimalik kaebust mõista ka kogu puu hoolduslõikusloa õigusvastaseks tunnistamise taotlusena. Kaebaja on nõustunud halduskohtu otsusega, milles kohus tunnistas loa tervikuna õigusvastaseks.
  1. Vaatamata
  2. augusti
  3. a kirja sõnastuslikule mitmetimõistetavusele ei ole võimalik asuda seisukohale, et apellant oleks jätkuvalt nõudnud kuivanud okste ja oksatüügaste eemaldamist. Loa muutmine ei eeldanud muude menetlustoimingute tegemist ega lisatingimuste kehtestamist. Samuti pole selle kirja kui luba muutva haldusakti puhul olemas selle tühisust

§ 63lõike 2 alusel kaasa toovaid asjaolusid.

Loa vorminõuete eiramine – kirja ei vormistatud määruse „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ lisa 2 kohase vormi kohaselt – selliseks tühisuse aluseks ei ole. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et loa kõrvaltingimus kohustusega eemaldada puuvõrast murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad tunnistati selle kirjaga kehtetuks. Sellise haldusakti puhul ei ole nõutav eriline loa muutmise aja märkimine, arvestades, et nimetatud küsimus on reguleeritud

§-ga

  1. Kirja sõnastusest ei saa järeldada, et loa muudatus poleks hakanud kehtima koheselt.
  2. Üldjuhul ei oma asjaolu, kas haldusakt on osaliselt kehtivuse kaotanud, tähtsust haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel. Õigusvastaseks saab tunnistada haldusakti ka osas, milles see varem kehtis, kuid juba enne kohtumenetluse algust on haldusorgani enda poolt kehtetuks tunnistatud. See asjaolu võib omada tähtsust loa kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel ning kui tuvastatakse loa õigusvastasus, hilisemal võimaliku kahju hüvitamise nõude lahendamisel, kus tuleb tuvastada, kui pika aja vältel apellant kaebajale kahju põhjustas, st kas selle piirava tingimuse kehtetuks tunnistamisega kaebaja õiguste riive vähenes. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et loa tühistamist ta ei taotle, sest kavandatud hoolduslõikuse aeg on möödunud. Kahjunõuet kohtule pole käesolevas asjas esitatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud kahju tekkimine kaebajal nii sel ajal, kui luba polnud veel muudetud, kui ka ajal, kui luba oli muudetud, arvestades kahe vaidlustatud kõrvaltingimuse olemasolu.
  3. Kaebaja ei ole selgitanud, et ta taotleks loa õigusvastaseks tunnistamist vaid enne või pärast selle muutmist. Kaebusest võib aru saada, et hilisemalt soovitakse kahju hüvitamist nii selle ajavahemiku osas, mis eelnes
  4. augusti
  5. a kirjale, kui ka hilisema perioodi eest. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebust nii, et tuvastamiskaebus on esitatud loa peale nii
  6. augusti
  7. a kirjale eelnenud redaktsioonis kui ka selle muutmise järel.
  8. Ekslik on apellandi seisukoht, et ta ei ole saanud esitada vastuväited loa õigusvastaseks tunnistamisele. Luba tuleb tunnistada õigusvastaseks ka juhul, kui juba üks selle tingimustest, milleta luba poleks antud, on kehtestatud õigusvastaselt. Halduskohus pole otsuse tegemisel tuginenud asjaoludele, mille kohta menetlusosalised ei saanud oma seisukohti avaldada.
  9. Määruse „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 1 lg 6 ja § 11 lg 1 ei piira kõrvaltingimuste kehtestamist hoolduslõikusloa andmisel. Asjaolu, et määrusega nähakse ette mingi sisuga kõrvaltingimuste olemasolu võimalus, ei tähenda, et teistsuguseid kõrvaltingimusi, mis aitavad kaasa puu hoolduslõikusloa kehtestamise eesmärkide saavutamisele, ei ole võimalik loas ette näha. Seda regulatsiooni ei saa mõista nii, et see piiraks haldusorgani kaalutlusruumi ja nõuaks igal juhul loa andmata jätmist, kui pelgalt määruses näidatud kõrvaltingimuste kehtestamisega ei ole tagatud, et 11

(14)3-08-1682 lõikuse tagajärjel puu kasvutingimused pöördumatult ei halvene.

§ 53lg 2 p 2 kohaselt saab seetõttu selliseid kõrvaltingimusi ette näha.

  1. Halduskohus asus seisukohale, et arboristi poolt lõikuse teostamise nõue oli õiguspärane, kuna kaebaja ei olnud apellandile teatanud lõikust teostavate isikute haridusest. Halduskohus ei ole aga selgitanud, kas kaebajale oli selleks piisav võimalus antud ja ta oleks pidanud sellest vajadusest aru saama.
  2. Kaebaja väidab, et sisulise otsuse, millistel tingimustel puu hoolduslõikusluba antakse, edastas S. Järve talle 27.06.2008 suuliselt. 09.07.2008 saadud luba oli aga teiste tingimustega. Apellant väidab, et S. Järve edastas loa tingimused kaebajale telefoni teel suuliselt juba 19.06.
  4. Haldusmenetluse seadus ei kohusta haldusmenetluse käigus tehtud menetlustoiminguid igal juhul protokollima. See võib aga olla põhjendatud, kui üksnes nii on võimalik tõendada menetlusnormide järgimist. Puu hoolduslõikusloa väljastamisel on Tallinna Keskkonnaametil avar hindamisruum ning loa taotleja ärakuulamine juhul, kui luba ei väljastata või antakse lisatingimustega, on oluline, sest tema ära kuulamata jätmine võib mõjutada asja lahendamist. Kohtumenetluses ei ole S. Järve kinnitanud, millise sisuga kõrvatingimused ta menetluse käigus kaebajale esitas, kuid H. Kinki 16.01.2009 kirjast apellandile (tl 162-163) nähtub, et haridusnõude olemasolu üle pooled enne loa andmist arutlesid. H. Kinki väitel teatas S. Järve, et metsandusalase hariduse olemasolu tööde tegijal ei ole piisav ning vajalik on eriväljaõpe, S. Järve on tunnistajana ütlusi andes (tl 167-170) aga kinnitanud, et ta ei saanud aru, et kaebajal on kõrgema metsandusalase haridusega spetsialist. Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta küsinud lisadokumente. H. Kinki istungil antud seletused (tl 218) küsimuses, kas arboristi nõue telefonitsi esitati, on vastuolulised, kuid tema ütluste kohaselt selgitas S. Järve, et metsandusalase haridusega inimene ei ole sobilik ning seetõttu täiendavaid tõendeid ei esitatud.
  5. Ringkonnakohtu arvates nähtub sellest, et kaebajale oli arusaadav, et metsandusalase kõrghariduse olemasolu ei pea Tallinna Keskkonnaamet piisavaks. Sellises olukorras oli tal võimalik esitada vastuväiteid sellele tingimusele. Asjaolu, et vastuväidete esitamiseks ei olnud haldusorgan teatanud tähtaega, ei ole määrav. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas kaebaja, et küsis pärast
  6. juunit
  7. a, millal kirjalikult vormistatud hoolduslõikusluba antakse. Seega pidi ta olema teadlik loa väljastamise ajast ja seega ka tähtajast, mille jooksul vastuväited tuleb esitada.
  8. Ringkonnakohtu arvates ei saa eriharidusega puuhoolduse spetsialisti poolt lõikuse teostamise nõuet pidada õigusvastaseks ka sisuliselt. Selle nõudega on võimalik paremini tagada hoolduslõikusega puu kasvutingimuste säilimine tulenevalt arboristi erialastest teadmistest. Kaebaja pidas seda nõuet õigusvastaseks seetõttu, et ta on pika aja vältel puu hoolduslõikusega tegelenud ja talle pole pretensioone esitatud. Ringkonnakohtu arvates ei tulene sellest asjaolust, et apellant oleks kaalutlusõigust teostanud õigusvastaselt. Erialane väljaõpe võimaldab praktikast, mille käigus pole tehtud töödele puu kasvutingimuste säilimise küsimuses mingit hinnangut – ei positiivset ega negatiivset – antud, paremini tagada määruse „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 10 lg 1 p 1 eesmärgi saavutamise.
  9. Mis puutub teise lisatingimusse, et puuvõrast tuleb eemaldada murdumisohtlikud kuivad oksad ning eelnevatest lõikustest jäänud oksatüükad, siis seda nõuet, nagu ka kõiki teisi nõudeid, põhjendas apellant
  10. juulil
  11. a saadetud kirjas sellega, vastasel korral ei ole tagatud puude tervislik seisund ja esteetilise välimuse säilimine. Ringkonnakohtu arvates ei ole see piisav põhjendus, et oleks võimalik jälgida, kuidas 12

(14)3-08-1682 kaalumise tulemusel sellise otsuseni jõuti. Ka
  1. augusti
  2. a kirjas ei ole seda tingimust enam põhjendatud, kuigi edasise menetluse käigus ei ole apellant nõustunud, et algne tingimus oli õigusvastane. Ringkonnakohus märgib, et ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse tagamiseks on akti motiveerimine eriti tähtsal kohal. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  3. novembri
  4. a otsuse asjas nr 3-3-1-49-08 p-s 11: „Üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. mai
  8. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses.“ See seisukoht on oluline ka käesoleva asja lahendamisel.
  11. Arvestades, et puu hoolduslõikusloa andmise kohta antud haldusaktis selle põhjendusi lisatingimuste valiku ja ulatuse kohta ei sisaldunud ning seda menetlusviga ei ole kõrvaldatud ka
  12. augusti
  13. a kirjaga, oli luba kuni selle muutmiseni õigusvastane.
  14. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nõue kõrvaldada liinide hooldamise käigus ka puude teised kuivanud murdumisohtlikud oksad ja oksatüükad ei ole iseenesest lubamatu, nagu väidab kaebaja. Hoolduslõikusloa andmisest ei tule keelduda, kui isik taotleb luba teise isiku omandis oleva puu hoolduslõikuseks. Määruse § 8 lg 1 p 3 nõuab küll loa taotleja poolt omandisuhte märkimist, ent selle puudumine ei ole määruse § 10 kohaselt loa andmisest keeldumise aluseks. Loa olemasolu ei mõjuta loa omaja ja puu omaniku vahelisi eraõiguslikke suhteid. Loa omajale lisakohustuse panemine selliste okste eemaldamiseks eeldab puude omanikega eraõiguslike tehingute tegemist. Kokkuleppe mittesaavutamise korral ei ole loa omajal võimalik täita loaga kaasnevat kõrvalkohustust ega seetõttu ka realiseerida loast tulenevat õigust. Isiku õigusi piirab selline kõrvalkohustus vähem, kui loa andmata jätmine. Sellise tingimuse kehtestamine eeldab aga, et eemaldamisele kuuluvad oksad võivad kahjustada puu kasvutingimusi. Kohus ei saa aga asuda, nagu ülal selgitatud, haldusorgani asemel ise haldusakti põhjendama.
  15. Motiveerimise puudumisega seotud vormiviga oli vaidlustatud hoolduslõikusloal siiski ainult kuni selle muutmiseni
  16. augusti
  17. a kirjaga. Selles põhjendati ulatuslikumalt arboristi poolt lõikuse teostamise vajadust ning loobuti liinihoolduseks mittevajalike okste kärpimise nõudest.
  18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kaebajal põhjendatud huvi olemasolu loa õigusvastaseks tunnistamiseks ning tühistamisnõude mitteesitamisega seoses kahju hüvitamise nõude perspektiivi ega korda neid.
  19. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada kaebus osaliselt. Vaidlustatud 13
(14)3-08-1682 puu hoolduslõikusluba tuleb tunnistada õigusvastaseks
  1. juulist
  2. a kuni
  3. augustini
  4. a kehtinud sõnastuses.
  5. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kaebaja tasus menetluskulusid halduskohtus summas 80 krooni, apellant ringkonnakohtus summas 250 krooni. Kaebaja saavutas lõppkokkuvõttes suuremas osas oma kaebuse rahuldamise. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulud jagada poolte vahel sellises suuruses, nagu pooled on need juba kandnud ning jätta seetõttu poolte menetluskulud nende endi kanda. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.