lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vaidlust selle üle, et poolte kooselu on lõppenud ei ole. Kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud, kinnitas hageja, et tema kooselu taastada kostjaga ei soovi. Eeltoodust tulenevat on abielu lahutamise eeldused pooltel täidetud ja poolte abielu kuulub lahutamisele.
järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning
lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse
lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, tuleb juhul kui elatisehagi esitati enne
juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja
ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja poolte ühisele lapsele on, vana
lg 2, mille kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ja uue
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, samuti uue
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena) /vanas seaduses analoogiline säte puudus/, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) /vanas seaduses sätestas sama
lg 4/ ning uue
sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis kostjalt välja mõista kuni 30.06.2010.a. lapse ema kasuks ja alates
§-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 01.03.2009.a. kuni 07.03.2010.a. eest mil kehtis vana perekonnaseadus, sest
lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et ta oleks oma lapse ülalpidamiskohustusi täitnud enne hagi esitamist ning perioodil mille eest hageja elatist nõuab, tuleb elatis välja mõista alates 08.03.2009.a., sest tagasiulatuvalt saab elatist nõuda kuni ühe aasta eest. Hageja väidetel kulub tal poja ülalpidamiseks kuus 5000.- krooni ning kohtuistungil täpsustatu kohaselt koosnevad lapse ülalpidamiskulud toidurahast 1500.- krooni, lapse ravikuludest 1000 - 1050.- krooni, kulutustest mähkmetele 400.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 500-600.- krooni ning kulutustest mänguasjadele 200.- krooni. Lk 4
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtuma hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Arvestades asjaoluga, et laps on kasvanud sündimisest saadik emaga, kellesse ta on vaieldamatult kiindunud ning kellega ta on hingeliselt seotud, et EM on pühendunud oma lapse kasvatamisele ja tema eest hoolitsemisele, mis väljendub lapse järjepidevas ravimises, tema igapäevases hooldamises ja kasvatamises, kuid lapse isa ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest alates poolte abielusuhete lõppemisest ning ei tunne lapse käekäigu vastu mingisugustki huvi, on põhjendatud lõpetada vanemate ühishooldusõigus nende alaealise poja AM üle ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle tema emale EM. Menetluskulude jaotamine. 14. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Abielulahutuse hagi esitamisel ja lapse elukoha määramise avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku 5200.- krooni. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ühishooldusõiguse lõpetamiseks, elatise väljamõistmiseks ja abielu lahutamiseks, tuleb hageja poolt kantud kohtukulu – abielu lahutamise ja hagita perekonnasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning hageja kohtuväline menetluskulu, s.o. tema esindaja kulu, jätta juhindudes
lg 2 sätestatust 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda, sest hageja menetluskulude jätmine täies ulatuses tema enda kanda ei oleks õiglane. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. 15. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 5 kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud 8 fotot ja lennukipileti Tallinnast Barcelonasse, sest kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväiteid. Lk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.