lg.1,8, § 115 lg.1, § 127 lg.1,3,4,5, § 128 lg.3,§ 162 lg.1, § 197 lg.2, § 198,§ 208 lg.1, § 217 lg.1,lg.2 p.2, § 218 lg.4, § 220 lg.1,3 ja TsMS § 163 lg.1, § 233 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada põhihagi osaliselt ja välja mõista Urmas Alev`ilt ja Oivi Alev`lt solidaarselt kahjuhüvitis summas 101.50 (ükssada üks krooni ja 50 senti )krooni ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 2178 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa ) krooni. Välja mõista Urmas Alev`lt ja Oivi Alev`ilt solidaarselt viivis alates 14.05.2010.a.
Viivis arvestatud
-is sätestatud määras s.o. 11 % aastas perioodi 08.07.2007 – 31.05.2008.a. eest summaliselt. Menetlukulud jätta kostjate kanda. Kostja kirjalikud vastuväited 08.07.2008.a. esitas kostja kirjalikud vastuväited hagile ja vastuhagi, mille kohaselt kostjad ei võta hagi õigeks. Hagi on esitatud sooviga vältida kostjatele 50 000 tasumata müügihinna tasumist. Ostu- müügilepingu p.2.1 avaldas ja kinnitas kostja Urmas Alev , et kinnistul ei ole varjatud puudusi ega vigasid, millest ta oleks teadlik ja kostja jääb selle kinnituse juurde. Vaidlusaluse kinnisasja puhul on tegemist 1993.a. ekspluatatsiooni võetud hoonega s.t. enam kui 14 aastat vana elamuga, mis müüdi kui kasutatut s.t. ilma igasuguste garantiideta ”nagu on ”. Ka lepingu p.2.3 kinnitasid ostjad, et nad on kinnistu üle vaadanud ning on teadlikud selle suurusest ja piiridest ja ei oma müüjale mingeid pretensioone ja ostavad kinnistu seisundis , milles see tänasel päeval on . Ostjad andsid kinnituse, et nad on kinnistul asuva ehitise üle vaadanud ja on teadlikud selle ehitustehnilisest seisukorrast. Miks hagejad ei teavitanud kostjaid kohe peale elamusse kolimist , et elamul on mitmeid puudusi. Kostjate poole pöörduti siis , kui hakkas saabuma ostuhinna 50 000 krooni tasumise tähtaeg. Lepingu esemel asuv hoone pole uusehitis, elamul ei ole varjatud puudusi, millest kostjad oleksid teadlikud ja poleks hagejaid teavitanud. Vaidlusalusele elamule on väljastatud ehitusluba 22.12.1988.a. ja elamu on vastu võetud 17.02.1993.a. ja vastuvõtuakti kohaselt ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja normidele keskkonna, sanitaar, tule ja töökaitse nõuetele. Komisjon otsustas elamu vastu võtta. Elamu võeti vastu ja loeti kõikidele nõuetele vastavaks. Kostjad on elamut sellest ajast kuni hagejatele võõrandamiseni kasutanud. Hagejale oli teada, millal elamu on ehitatud. Ehitamise juures on sellest ajast kuni tänaseni muutunud nii materjalid kui tehnoloogiad ning ostes kasutatud elamu ei saa ostjad eeldada , et see vastaks samadele tingimustele kui tänapäeval ehitatud elamu. Ostes kasutatud asja on ostjatel ilmselge risk , et elamu ei pruugi olla samaväärne uuega ja see väljendub ka kinnistu hinnas. Hagejad mõistsid, et tegemist pole uusehitise vaid 14 aastat kasutusel olnud elamuga ja kinnistu ning sellel asunud hoone osteti seisundis, millisel see tänasel , lepingu sõlmimise päeval on. Kostjad ei ole lepingu eseme seisundit halvendanud lepingu sõlmimise ja valduse üleandmise vahel. Lepingu ese vastas lepingu tingimustele. Kostjad informeerisid hagejat probleemist, mille kohaselt katus laskis mõnevõrra läbi maja ja garaaži liitekohast. Seega katuselekke probleem oli hagejatel teada ja sellest tulenevalt ei 3
Kostjad leiavad , et hagejatel kostjate vastu kahjunõue puudub. Samuti nõude olemasolu üle on vaidlus ja
lg.4 sätestab üheselt , et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Kuna on olemas kostja vastuväited ja tasaarvestust ei ole seega toimunud. Kostjatel on hagejate vastu jätkuvalt nõue summas 50 000 krooni, mis on muutunud sissenõutavaks 07.12.2007.a. 07.07.2007.a. sõlmitud ostumüügilepingu p. 4.2.1 sätestab, et summade mittetähtaegsel tasumisel kohustuvad ostjad tasuma müüjale viivist 500 krooni päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Perioodil 08.12.2007 – 07.07.2008.a. s.o. 213 päeva eest on viivisenõue summas 106 500 krooni. Viivisenõue ületab küll põhinõuet, kuid arvestades hagejate esitatud nõude ja hagejate pahatahtlikku käitumist, samuti seda , et 50 000 krooni on kostjate jaoks oluline summa, mille saamisega kostjad on arvestanud paluvad vastuhagi esitajad viivise välja mõista täies ulatuses. Vastuhagi esitajad paluvad vastuhagi rahuldada ja välja mõista põhivõlgnevus 50 000 krooni, viivis hagi esitamise seisuga 106 500 krooni ja alates vastuhagi esitamisest s.o. 08.07.2008,a, viivis 500 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagejate vastuväited vastuhagile 4
Seega kuulub rahuldamisele põhihagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud kostjate kanda. Menetluse käik Menetluse kestel hagejad täpsustasid hagi. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt Gerta Pulk ja Andres Pulk ostsid kostjatelt kinnistu koos sellel asetseva elamuga. Pärast müügitehingu sõlmimist ilmnesid elamul mitmed olulised varjatud puudused. Nende varjatud puuduste olemasolust, olid kostjad jätnud Gerta Pulk ja Andres Pulk enne müügitehingu sõlmimist teavitamata. Suurimateks sellistest varjatud puudustest on katuse vale paigutus (mille tõttu katus laseb läbi) ning kanalisatsiooni vale konstruktsioon (mille tõttu kanalisatsioon ujutab maja reoveega üle). Hagejad nõuavad kahju hüvitamist. Kostjad on käesolevas kohtumenetluses esitanud vastuhagi müügilepingu järgse makse 50 000 ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. Selline kostjate vastuhagi on põhjendamatu. Gerta Pulk ja Andres Pulk ei vaidle küll iseenesest vastu asjaolule, et selline nõue tuleneb müügilepingust. Kuid Gerta Pulk ja Andres Pulk on selle nõude tasaarvestanud enda nõudega Oivi Alevi ja Urmas Alevi vastu ning sellest tulenevalt on see nõue lõppenud. Hagejad menetluse käigus loobusid nõuetest garaaži pööningul otsaseina soojustamise, veeplekkide vahetuse, radiaatorite õhutusklappide paigalduse ja tuletõkke uste paigalduse eest kahjuhüvitise nõudes. Hagejad jäid kahjunõude juurde järgmiste puuduste osas s.o. välise kanalisatsiooni uuendamine 30800 krooni, majasisese kanalisatsiooni vahetus 56000 krooni, akende piirdelaudade vahetus 2400 krooni, radiaatorite tagasivoolukraanide paigaldus 22000 krooni ja korstna pitsi kõrgemaks ladumine 8000 krooni. Kokku 119 200 krooni + käibemaks 20% 23 840 krooni = 143 040 krooni. Elamule uue katuse paigaldamine läheb vastavavalt kalkulatsioonidele maksma 196911,91 krooni ja ehitusekspertiisi eest 9440 krooni. See teeb kokku 349 391,91 krooni. Hagejad on seisukohal, et ka elamu varjatud puuduste kindlakstegemiseks tehtud ehitusekspertiisi maksumus (kohtuväline ekspertiis) on käesoleval juhul käsitletav neil tekkinud kahjuna, sest see ekspertiis andis hinnangu elamu varjatud puudustele ning nende iseloomule. See oli raha, mida hagejad pidid maksma, et nad saaksid usaldusväärsest allikast teada selle, mis puudused täpsemalt majal on ning nende põhjused ning selline ekspertiis aitas neil üleüldse otsustada, kas esitada nõue kostjate vastu või mitte. Seetõttu käsitlevad hagejad kohtuvälise ehitusekspertiisi maksumust kahjuna ning arvestavad selle kahjuhüvitise hulka. Kohtumenetluses korraldatud ehitustehnilise ekspertiisi käigus on selgunud asjaolu, et elamu väliskanalisatsiooni vale konstruktsiooni tõttu ei ole võimalik välistada kanalisatsiooni poolt elamusse reovee juhtimist muidu, kui elamu keldris olev kanalisatsioonisõlm tuleb viia kõrgemale. See tähendab aga seda, et elamu keldris asuvat sauna ei saa kasutada. Gerta Pulk ja Andres Pulk ostsid aga xxxxx xx x maja just sellepärast, et selles oli saun. Tekkinud olukorras nõuavad nad kahjuhüvitisena ka osade sauna ümberehitustööde maksumuse hüvitamist. Hagejad paluvad kohtul välja mõista esitatud hinnapakkumises toodud tööd kogusummas käibemaksuga 74 115 krooni. Kokku nõuavad hagejad käesolevaga kostjatelt 373 506,91 krooni kahjuhüvitise tasumist, millest on juba lahutatud kostjate müügilepingu järgne nõue 50 000 krooni. Gerta ja Andres Pulk on õigustatud nõudma viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest – s.o. alates maja üleandmise päevale 07. juulil 2007. a järgnevast päevast seaduses kehtestatud määras. Kokku on hagejate viivisenõue arvestatuna kuni 01. 05. 2010. a. summas 97 081,12 krooni. Viivis on arvestatud 363 066.91 kroonilt perioodil 08.07.2007 – 31.03.2008, viivise määr 11 % aastas, päevas 109.42 krooni , 268 päeva eest. Perioodil 01.04.2008 – 30.06.2008.a. summalt 373 506.91 krooni, viivise määr 11% aastas ja perioodil 5
lg 1 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 3 tuleneb, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Puudub vaidlus, et isegi kui saaks rääkida hagejate kahjust, oleks see tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostjad poleks saanud kuidagi ette näha, et nad peavad hüvitama hagejatele sauna ümberehitamise maksumuse selle ümbertõstmise läbi keldrikorruselt esimesele korrusele .
lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava v. müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg.1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse kvaliteedi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Lg. 2 p.1 ja 2 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi v. kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis v. pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele v. teadmistele, muul juhul, aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejad leiavad , et ostetud esemel olid varjatud puudused, millest müüjad hagejaid ei teavitanud ja on esitanud kohtule kahjuhüvitise nõude. Seega saab hagejate nõude kvalifitseerida
puuduse kõrvaldamise) asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena. Nõude sisuks on hagejate poolt tulevikus kantavate kulutuste hüvitamine vastavalt
Hagejad ei ole väitnud, et puudused on kõrvaldatud ega nõua selleks tehtud kulutuste hüvitamist ega ole alandanud ostuhinda vastavalt
§-le 112.
lg.4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutust põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Poolte vahel sõlmitud ostu- müügilepingu p. 2.3 kohaselt ostjad avaldasid, et nad on kinnistu üle vaadanud ning on teadlikud selle suurusest ja piiridest ja ei oma selles osas müüjale mingeid pretensioone ja ostavad kinnistu sellises seisundis, millises see tänasel lepingu sõlmimise päeval on, nad on vaadanud üle kinnistul paikneva ehitise ja on teadlikud selle ehitustehnilisest seisukorrast. Puudused, mille kõrvaldamise eest hagejad kahjuhüvitust nõuavad on: välise kanalisatsiooni uuendamine 36 960 krooni, majasisese kanalisatsiooni vahetus 67 200 krooni, akende piirdelaudade vahetus 2880 krooni, radiaatorite tagasivoolukraanide paigaldus 26 400 krooni, korstna pitsi kõrgemaks ladumine 9600 krooni (I toimik, tl.65 ja II toimik tl.95), uus katus koos paigaldamisega kokku 196 911.91 krooni (I toimik, tl.62-63) ja osaliselt sauna ümberehitustööde eest seoses sauna viimisega keldrikorruselt I korrusele 74 115 krooni ( II toimik tl.95, 98). Seega kokku 414 066.91 krooni. Ostetud kinnistul paikneva elamu puhul ei ole tegemist uue elamuga vaid see on kasutuses aastast 1993.a. Kui kasutatud asjal on puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine , ei kujuta need puudused veel lepingutingimustele mittevastavusi.
lg.4 järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis v. pidi teadma. Kohus leiab, et korstna kõrgus oli asja ülevaatusel ilmselgelt nähtav . Mõlemad pooled kinnitasid, et küttekehad suitsu sisse ei aja ja täpset kõrgust nemad ei teadnud. Antud elamu on ehitatud Pärivere sovhoosi poolt. Samuti oli elamu ülevaatusel nähtav, et radiaatoritel puuduvad tagasivoolukraanid ja ostjad ostsid elamu sellisena , milline see on. Ka kohtu poolt 8
elamuna kasutamast ja teevad elamu lepingutingimustele mittevastavaks ning hagejad ostsid kasutatud asja sellisena nagu ta on. Seega akna piirdelaudade vahetamise kulu summas 2880 krooni rahuldamisele ei kuulu. Kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse kohaselt krundisisene kanalisatsioon on ehitatud ebaõige kaldega, torustiku kalle peab olema kaev I poole kaldega 5 mm 1m kohta. Seega peaks olema kaevu 1 suubuva toru põhi 100 mm madalam, kui kaevust 2 väljuva toru põhi. Ehitatud krundisisene kanalisatsioonitorustik läbimõõduga 150 mm töötab, sest arvestades toru jämedusega 150 mm on toru 50 mm ulatuses avatud. Ei toimu torustiku isepuhastumist setetest. Vajalik perioodiline torustiku läbipesu. Olemasolevate kaevude kasutamisel ei ole võimalik isevoolset väliskanalisatsiooni ümber ehitada , sest seda piirab kaevust 1 väljuva magistraaltoru kõrgus. Seega on tõendatud , et väline kanalisatsioon küll töötab, aga ei toimu torustiku isepuhastumist setetest ja vajalik on torustiku perioodiline läbipesu. Elamusisese kanalisatsiooni oluliseks veaks on kanalisatsiooni tuulutuse puudumine , mille tõttu võib WC kasutamisel torustikus tekkinud alarõhu tõttu tõmmatakse kraanikausside haisulukud tühjaks ja kraanikaussidest hakkab levima reovee lõhn. Kõige halvem olukord tekib soklikorrusele projektiväliselt ehitatud saunas, kus kanalisatsiooni välistrassi ummistuse korral hakkab põranda trapist valguma vesi sauna ja soklikorruse põrandale. Kanalisatsioonisüsteemi vead ei ole tekkinud elamu ekspluatatsiooni käigus. Need on kõik ehituslikud vead, mis olid olemas elamu kasutusele võtmisel kaasa arvatud elamu keldrisse (sauna) paigaldatud trapp. Krundisisene kanalisatsioon on ehitatud vale kaldega, mille tõttu ei toimu kanalisatsiooni torustiku setetest isepuhastust. Krundisisese kanalisatsioonitorustiku ummistuse korral saab reovesi tungida elamu keldrisse projektiväliselt ehitatud sauna trapi kaudu. Kanalisatsiooni torustikku ei ole ka võimalik isevoolsena ümber ehitada arvestades elamusse paigaldatud torustike ja magistraaltorustike kõrgustega (II toimik tl.31-42). Kanalisatsiooni puuduse puhul on tegemist puudusega , mis takistab asja sihtotstarbeliselt s.o. elamuna kasutada.
lg.3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi niinimetatud varjatud puudustest s.o. lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Kanalisatsiooni puuduse puhul on tegemist puudusega, mida ostjad ei oleks saanud tavalist hoolsust rakendades asja ülevaatusel avastada. Kostjad kohtuistungil väitsid, et nemad ei teadnud, et väline kanalisatsioon on vale kaldega ja kanalisatsioon toimis. Ajal, mil nemad seal elasid, oli kaks korda kanalisatsiooni ummistus. Üks kord kallas kostja ise wc potist alla midagi, mida poleks tohtinud valada ja teine kord on ummistuse põhjus teadmata , maja ehitas Pärivere sovhoos ja hagejad said maja nii, et vaja oli teha siseviimistlus (II toimik, tl.173-175). Hagejate väitel peale kinnistu ostmist sügisel 2007.a. ujutas kanalisatsioon elamu keldrikorruse kolm korda reoveega üle (II toimik, tl.142). Kohtu määratud eksperdi arvamuse kohaselt keldrisse projektiväliselt ehitatud sauna puidust seinalaudise alumistel otstel on näha niiskuskahjustuse jäljed, kuid need ei ole tõenäoliselt tekkinud kanalisatsiooni ummistusest vaid ehitus- ja kasutustingimustest tingitud niiskusest (II toimik, tl.41). Eksperdi poolt kohtuistungil, antud arvamuse kohaselt on reovee üleujutused ettearvamatud, kõik oleneb sellest , millises olukorras on väliskanalisatsioon, antud maja soklikorruse üleujutused on võimalikud, kõik oleneb trassi hooldusest, ka alevi trassi ummistused võivad üleujutusi tekitada. Kui trass on korralikult hooldatud, siis võib aastaid üleujutust mitte tekkida. Ummistuse korral tuleb trass kas survepesuriga läbi puhuda 10
lg.3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette v. pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a. juhul, kui kahju tekitati tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. Sauna üleviimist I korrusele ei saanud kostjad ette näha. Samas kanalisatsiooni puuduse on eksperdi poolt kohtuistungil antud arvamuse kohaselt põhjustanud just kostjate poolt projektivälise sauna ehitamine keldrikorrusele. Eksperdi poolt on nimetatud erinevaid odavamaid variante kanalisatsiooni puuduste kõrvaldamiseks ( s.h. trassi survepesu, mis peaks toimuma teatud ajavahemiku järel; ülepumpla; sauna põranda tõstmine; sauna äravoolu viimine otse kaevu) ja ostjad ostsid kinnistu, millel asuv elamu ei olnud uus. Seega ka kanalisatsioonisüsteem ei olnud uus vaid kasutatud.
lg.5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, v. a. juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. TsMS § 233 lg.1 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega v. ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga , otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumise kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et põhjendatud kahjuhüvitis on 50% hageja poolt nõutud välise ja majasisese kanalisatsiooni vahetuse maksumusest s.o. 36 960 + 67 200 =104 160 : 2 = 52 080 krooni + 11
Kulud kahju kindlaks tegemiseks hõlmavad mõistlikke eksperdikulusid hindamaks kahju suurust v. seda kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Samuti kulud asja lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemiseks. Ka kanalisatsiooni puuduse tuvastamiseks pidi spetsialist elamu üle vaatama ja arvamuse andma.
lg.-te 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks siiski ostja poolt müüjale puudustest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas v. avastama pidi. Hagejad on kostjatele teatanud asja puudustest kirjalikult 04.12.2007.a. ja nimetanud puudustena , et elamu kanalisatsioonisüsteem ei ole töökorras, elamu katuse osas esinevad ehituslikud puudujäägid ja katus laseb läbi ning elamu keskküttesüsteemi osas esinevad konstruktsioonilised puudused ( I toimik, tl.24-25). Hagejate väitel said nad puudustest teada sügisel, kui kanalisatsioon oli majja 3 korda solgivett sisse ajanud ja hageja kutsus kohale asjatundjad. Samuti sügisel kui vihma sadas said nad teada , et katus laseb läbi ja eluruumide peale pööning oli vihmade ajal üle ujutatud ning keskküttesüsteemis puudusid reguleerimiskraanid, mis ei võimaldanud reguleerida tubade soojust ja mõned toad olid üleköetud ja mõned alaköetud (II toimik, tl.130-131). Kohus leiab, et hagejad on teavitanud kostjaid puudustest tähtaegselt. Puuduste avastamise aeg sügis 2007.a. s.o. september kuni oktoober 2007.a. , kui algas kütteperiood ja vihmased ilmad + konsulteerimine spetsialistidega ja kirjalik teade kostjatele 04.12.2007.a. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg.1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et kokku on põhjendatud hageja kahjunõue summas 59 491.50 + 2360 = 61 851.50 krooni. Kostjad on vastuhagis esitanud kinnistu eest tasumata summa 50 000 krooni nõudes + viivis 500 krooni päevas alates 08.12.2007.a. (ostu-müügihind pidi olema tasutud 07.12.2007.a.). Hagejad on kahju hüvitamise nõude kostjatele esitanud ja kostjate 50 000 krooni nõude tasaarvestanud 11.03.2008.a. (I toimik, tl.40-41). Viivisenõue perioodi 08.12.2007.a. – 11.03.2008.a. eest s.o. 94 päeva eest summas 94 x 500= 47 000 krooni. Hagejad on taotlenud viivise vähendamist.
lg.8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg.1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus peab põhjendatuks vastavalt
lg.1 viivist vähendada ¾ võrra, kuna tasumisele kuuluv viivise määr 1% tasumisele kuuluvast summast on ebamõistlikult suur. Hagejad on põhilise osa ostu- müügihinnast tasunud ja nõude osas , mis on tasumata on vaidlus seoses hagejate poolse kahjunõudega ja tasaarvestusega. Kostjad ei ole tõendanud, et neile on 50 000 krooni tasumata jätmisega kahju tekkinud. Põhjendatud 12
lg.2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestuseks piisab
kohaselt ühe poole avaldusest ja kohus saab kontrollida, kas pool, kes väidab, et ta tegi tasaarvestuse , on seda teinud ja seejärel kontrollida , kas tasaarvestuse teinud poolel oli nõue, mida tasa arvestada. Kohus leiab, et
lg.4 järgi puudus keeld tasaarvestuseks osas, milles hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Seega on kostja põhinõue summas 50 000 krooni tasaarvestatud hageja nõudega samas summas 11.03.2008.a. ja vastuhagi põhinõudes rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi kuulub rahuldamisele viivisenõudes 11 750 krooni. Hageja põhinõue on põhjendatud summas 61 851.50 – 50 000 = 11 851.50 krooni + viivis
Põhjendatud ei ole viivisenõue alates kinnistu üleandmisest, kuna kahjunõude rahalisest suurusest teatasid hagejad kostjatele esimest korda kirjaga 11.03.2008.a. ja palusid nõue tasuda hiljemalt 31.03.2008.a.
lg.3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist v. muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostjad ei saanudki enne nõude esitamist teada kahjust ja kahju suurusest ja ei pidanudki seda enne tasuma. Viivis perioodi 01.04.2008 – 13.05.2010.a. s.o. kohtuotsuse tegemise kuupäev on summas 2178 krooni. Perioodil 01.04.2008 – 30.06.2008.a. 11 % aastas 11 851.50-st 1303.66 krooni, päevas 3,57 krooni, 91 päeva eest 324.87 krooni. Perioodil 01.07.2008- 31.12.2008.a. 9,5% aastas 11 851.50-st 1125.89 krooni, päevas 3,08 krooni, 182 päeva eest 560.56 krooni. Perioodil 01.01.2009.a. – 13.05.2010.a. 8% aastas 11 851.50 -st 948.12 krooni, päevas 2,59 krooni, 1 aasta ja 133 päeva eest 948.12 + 344.47= 1292.59 krooni. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud summas 11 851.50 krooni ja viivis summas 2178 krooni ning vastuhagis on põhjendatud viivisenõue summas 11 750 krooni, siis kohus omal algatusel tasaarvestab nõuded ja tasaarvestuse tulemusel lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Seega kohus mõistab kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Põhihagi kuulub rahuldamisele kahjuhüvitise nõudes 11 851.50- 11 750 = 101.50 krooni ja viivis summas 2178 krooni. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Samuti kuulub väljamõistmisele edasine viivis
Seaduses sätestatud määras viivisenõude vähendamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.