) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel 15.11.2007.a sõlmitud järelmaksuga müügilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi nõudeliikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu alusel 20 201.75 krooni (1291.13eurot), millest 9790.05 krooni (625.70 eurot) on põhivõlg, 621.65 krooni (39.73 eurot) intress ja 9790.05 krooni (625.70 eurot) viivis. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja lisanud hagiavaldusele. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 2000 krooni riigilõivu ja 3000 krooni õigusabikulu. Vajadus kulutuse tegemiseks riigilõivule kantud ulatuses on kooskõlas seadusega, seega vajalik ja põhjendatud. Arvestades asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 2500 krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. /allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.