1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda
§-s 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
p. 1 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult ( üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustusi ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt
§-le 188 lg. 1 taganeb lepingupool taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt
§-le 189 lg. 1 lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kas väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt
§-le 270 lg. 1 kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Hagi on esitatud
§-de 188 lg.l, 189 lg. 1, 267 p 1, 268 lg. 1, 1028 lg. 1 alusel ja hageja palub tuvastada kinkelepingust taganemise alusena M Õ jäme tänamatus, kohustada M Õ´d tagastama korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 28,1 m2 (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131 ), kanda hageja E S korteriomandi xxxx, omanikuna Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 2660131. Hageja leiab, et kompromiss asjas ei ole võimalik ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtule 30.04.2009.a. saabunud hagiavalduse hagiavalduse täienduse kohaselt hageja soovib hagiavaldust täiendada järgmiste alustega, et kinkija E S ei ole kinkelepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, mistõttu taganeb kinkelepingust. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kingisaaja M Õ on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise, mistõttu hageja taganeb kinkelepingust ja taotleb korteriomandi kostjalt välja nõudmist alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja E S tervislik seisund on aastatega halvenenud, ta vajab abi enesega toimetulekuks, selleks on talle määratud Rakvere Linna sotsiaalosakonna poolt koduhooldus. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaalteenuseks hooldamine hoolekandeasutuses, mille eest võetakse tasu, E S’l materiaalseid vahendeid sotsiaalteenuste eest tasumiseks ei ole, 3 mistõttu ei saa ta ka valida enda vajaduste rahuldamiseks parimat teenust.
p. 2 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Kostja jättis täitmata remondi kohustuse, mis tulenes kinkelepingust
Omandi kinkimisega kaasnevad ka kohustused, eelkõige korteri remondi kohustus. Kostja toon on vägagi hagejat solvav, nende väidete osas, et hageja pole kordagi remondikulusid nõudnud ja temaga pole remondi tegemist kooskõlastatud. Kostjale on teada hageja tervislik seisund, sealhulgas ärevus ja depressioon, ning ta oleks võinud vähemalt hagejaga suhelda, teda külastada, tema käekäigu vastu huvi tunda ja talle kaasagi tunda. Laenukohustuse tõttu ei ole hageja enam võimeline end mõistlikult ülal pidama.
p 3 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Hageja palub tuvastada kinkelepingust taganemise alusena 1) M Õ jäme tänamatus või 2) et hageja E S ei ole võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja/või ennast mõistlikult ülal pidama või 3) M Õ kingisaajana on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise, kohustada M Õ’d tagastama hagejale korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 28,1 m2 (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131 ) ja kanda hageja E S korteriomandi xxxx, omanikuna Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 2660131. II. Kostja kirjalik kirjalik vastus. Kostja kohtule 25.08.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostja leiab, et selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks
2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal, tema enda esitatud asjaolude järgi, oli õigus lepingust taganeda mõnel
§-s 267 nimetatud alustel. Hageja ise on tuginenud
Kostja on seisukohal, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole üles näidanud hageja vastu jämedat tänamatust. Kostja eitab faktilisi asjaolusid, millega kostja on sisustanud oma hagiavaldust. Ka käesoleval ajal on kostja valmis hagejat vajadusel matma, kuna selline oli kinke tegemisel pooltevaheline kokkulepe. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud ei hageja teo ega otsustusvõimetusele, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et E S oli arvel psühhiaatri juures. Kostja eitab asjaolu, et tema oleks nõudnud hagejalt peakilbi kulude kandmist. Seda nõudis E S’lt majavanem E P ning hageja selle summa ka tasus. Kostja eitab asjaolu, et ta oleks kirjutanud hagejale sedeli, mida viimane soovib kohtule esitada tõendina. Samas tuleb see asjaolu hageja taganemisõiguse hindamisel jätta tähelepanuta ka põhjusel, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Tuvastatud ei ole, et kostja oleks nõudnud elamu kasutamise eest tasu (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-129-05). Hageja tegi korteriomandis remonti omaalgatuslikult ilma kostjaga konsulteerimata ja seega korteriomanikuga eelnevalt nõu pidamata. Kostja oleks olnud valmis ka ise korteriomandi remonti organiseerima ja teostama, kuid hageja ei ole kordagi kostjalt seda nõudnud. Puuduvad mistahes tõendid teostatud ehitustööde ja nende maksumuse kohta. Korteri remondi teostas M E, kelle juures käis hageja lapsi hoidmas. Pooltevahelistes suhetes tekkisidki arusaamatused pärast seda, kui hageja hakkas M.E suhtlema. Kinkeleping oli sõlmitud 2002.a. ja nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist on kostja hagejat korrektselt pika aja vältel abistanud, hoolitsenud tema kassi eest, viinud pidevalt arstile, käinud haiglas vaatamas jne. Kostja eitab asjaolu, et tema või tema abikaasa on nõudnud hagejalt abistamise eest tasu. Samuti ei vasta tõele asjaolu, et kostja ei soovi enam hagejaga suhelda. Kostja on käitunud hageja suhtes korrektselt, on teda alati teretanud, ei ole kunagi keeldunud teda abistamast, on alati ära niitnud ka kogu hoovi muru. Samas ei saa aga eitada asjaolu, et pooltevahelised suhted on jahenenud, kuivõrd hageja ise ei soovi enam kostjaga suhelda ega tereta teda enam. 4 Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka kinkelepingust taganemise formaalsed alused. TsÜS § 6 lg. 4 sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Poolte vahel sõlmiti 17.02.2002.a. kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping notariaalses tõestatud vormis. TsÜS § 77 lg. 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 119 lg. 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg. 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on E S poolt tehtud kirjalik kinkelepingust taganemise avaldus tühine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse täiendusele 20.05.2009.a. saabunud kirjalikus seisukohas kostja jätkuvalt hagi ei tunnista ning on seisukohal, et ka hagiavalduse täienduses puuduvad õiguslikud ning faktilised argumendid, mis tingiksid hagi rahuldamise. Hageja saaks tugineda üksnes 2008.a. juunikuus esitatud hagiavalduses märgitud neljale asjaolule, et 2007.a. sügisel kostja käitumine muutus, et kingisaaja abikaasa nõudis bensiiniraha, et hageja ukse alt ei niideta muru, et hageja tuttav tegi kostja korteris remonti ning hageja võttis sellest tulenevalt laenu. Kõigile muudele asjaoludele on hageja asunud tuginema alles kohtumenetluse käigus. Kostja endiselt eitab hageja esitatud asjaolusid. Kostja abikaasa J Õ tegevus E S suhtes tuleb jätta tähelepanuta, sest tema ei olnud kinkelepingu pooleks. Hageja ise on võtnud kohtuistungil omaks, et sõnaliselt pole M Õ teda kunagi solvanud, vaid pooled pole lihtsalt enam suhelnud. Mingeid koormisi või kohustusi kingisaajale kinkelepingus ette nähtud ei ole. Seega ei saa lepingust taganemist õigustada
Arusaamatuks jääb kostjale hageja viide nagu oleks kostja toon vägagi hagejat solvav nende väidete osas, et hageja pole nõudnud remondile kulunud summade hüvitamist. Sellist nõuet pole esitatud ka hagis. Korteri remondi teostas M E, kes väitis, et tema E S’lt korteri remondi tasu ei nõua, kuna teostas remondi seoses sellega, et ta on saanud hagejaga lähedaseks ning soovis hageja elamistingimusi parandada. Seda, kes on korteri omanik, seda ta ei teadnud. Kostja on seisukohal, et sellest tulenevalt puudub ka hagejal õigus nõuda kostjalt korteriremondiks kulunud summade tasumist, kuivõrd hagejal endal vastavat kohustust M El ees ei ole. Kostja on seisukohal, et korteriomandi olukord ei vajanudki üldse niivõrd ulatuslikku remonti. Kostja ei teadnud sellest tulenevalt korteri remondivajadusest ning eitab asjaolu, et vaidlusaluses korteriomandis polnud remonti tehtud üle 40 aasta. Alusetu on hageja väide, et tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eeldab, et hageja ei pea seoses korteriomandiga kandma ühtegi kulutust. Korteri remondi kulutused on oma olemuselt kulutused, mis on seotud elamu kasutamisega, kuivõrd E S elamistingimused sellest tulenevalt paranesid. Kostja ei pea käesoleval ajal võimalikuks tasuda remondimaksumust põhjusel, et hageja jätkuvalt tugineb kinkelepingust taganemise eeldustele. Kostja on asjas korduvalt pakkunud hagejale kompromissi ning teinud ettepaneku lahendada asi selliselt, et ta hüvitab hagejale ja remonti teostanud isikule remondi eest mõistliku rahasumma, juhul kui korteriomand jääb temale. Sellest tulenevalt on alusetu hageja väide, et kostja keeldub remondikulutuste maksmisest. Võlaõiguslik leping lõppeb sellest taganemisega. Hageja oli seisukohal, et ta oli kinkelepingust taganenud ja et korteriomand kuulus taas temale. Sellest tulenevalt ongi täiesti õigustatud kostja poolt keelduda kohtumenetluse ajal remondimaksumuse hüvitamisest, kuivõrd kostja ei tea, kas korteriomand temale jääb. Hageja taganemisõiguse hindamisel tuleb jätta tähelepanuta ka KOS 11 lg. 1 sätted, mille eesmärgiks on korteriomanike omavaheliste suhete reguleerimine, ning ka AÕS § 75 lg. 1 regulatsioon, kuna see on KOS § 11 lg. 1 suhtes üldsätteks.
1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga Lepingust taganemise alusena
§-le 267 p. 2 ja 5 3 hakkas hageja tuginema alles 30.04.2009.a. esitatud hagiavalduse täienduses. Kostja on seisukohal, et hageja on minetanud oma õiguse tugineda lepingust taganedes
p.-le 2 ja 3 ka põhjusel, et nimetatud taganemise õigusest oli ta teadlik juba enne 31.04.2008.a. Sellele viitab otseselt asjaolu, et hageja on esitanud kinkelepingust taganemise avalduse ka varem ja tuginenud seal teisele taganemise alusele. Põhjendatud ei ole ka hageja viide
Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse all saab vaadelda üksnes kohustust teist isikut ülal pidada. Vastav õiguslik regulatsioon on sätestatud PKS § 21 – 25 ja § 60 –
1 kohaselt taganeb lepingupool taganemisavalduse tegemisega teisele poolele.
1 lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on esitanud nõude kohtusse, et tuvastada kinkelepingust taganemise jäme tänamatus või muud alused ning vabastada korter. Mingit nõusolekut selleks, et M Õ tagastaks korteri, ei pea olema. Hageja ise seletab, et ta ei kujuta edaspidist elu enam ette, kui majas on suhted sellised, et teineteist näha ei taheta. Hirm on isegi prügi välja viia. Naaber T I käib kogu aeg ärritamas ja ütlemas, et kostja poeg tahab seda korterit endale saada. Kostja üldse ei suhtle. Ainus, mida teised räägivad, on see, et hageja tuppa võetakse üürnik. See on moraalne tapmine igapäev. Hageja soovib, et tema haginõue rahuldatakse, sest siiamaani ei ole kostja üldse rääkinud. Hageja seletab, et korteri remonti tegi ta avalikult, korteriomanik peaks vastutama maja eest koristamisel, kuid hageja on maksnud inimesele, kes seda hageja eest on teinud. Sügisel oli see raha 150 krooni. Kostja esindaja selgitab, et kostja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde. Jämedat tänamatust ei esine. Pooled omavahel ei suhtle, sest mõlemad väldivad suhtlemist. Asjaolu, justkui oleks kostja hagejat nähes hageja solvamiseks tõmmanud oma akna ette kardina, ei pruugi vastata tõele. Ei saa väita seda, et kostja ei täida kõiki koormisi. Hageja on esitanud tõendeid, et omaosalus hooldekodus elamiseks on 15 % ja ülejäänu maksab kohalik omavalitsus. Hageja ei ole esitanud tõendit, et kohalik omavalistus oleks keeldunud hagejale hooldekodus koha eest maksmisest. Samuti ei saa väita, et hageja ei suuda end mõislikult üleval pidada. Hageja pension pole vähenenud. Ka võla katteks osamaksete tasumisel jääb hagejale piisavalt raha, et endaga toime tulla. Sellise esemega hagi ei ole võimalik rahuldada. Hageja ei ole oma hagiesemes palunud tunnustada
järgi lepingust ülesütlemist. Samuti ei ole ta hagenud seda, et hageja oleks andnud nõusoleku kinnisturaamatu kande muutmiseks. Kohus ei ole ise pädev muutma kinnistusraamatu kandeid, samuti ei saa M Õ kinnisasja tagastada hagejale. Võlaõiguslik leping lõpeb ülesütlemisavaldusega. Võlaõigusliku lepingu äralangemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks. Kohtulike vaidluste käigus hagieset muuta enam ei saa. Seega saab tugineda üksnes alustele, millele on tuginetud lepingu taganemisavalduses. Uutele alustele hakkas hageja tuginema alles kohtumenetluse käigus, mistõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Võlaõiguslikku lepingut ja asjaõiguslikku lepingut tuleks omavahel eristada. Hageja ei ole esitanud hagi õige esemega. Tegemist on kinnisasjaga, mitte vallasasjaga. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja ise ütleb, et keegi pole hagejat sealt korterist välja ajanud. Jutt jäi, et hageja elab seal kuni surmani. Kordagi pole öeldud, et hageja vabastagu korter. IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas: 1) hageja sõlmis kostjaga 17.02.2003. a. isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse ja kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kinkis kinnisasja kostjale. Tegemist on 7 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga. 2) kinnisasjale seati isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Viidatud lepingu p.5 kinkija koormab kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega korterile enda kasuks. Kinkija kingib kingisaajale ja kingisaaja võtab vastu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Pooled avaldavad, et kinnistu on kinkija ja kingisaaja kaasvalduses, ning lepivad kokku, et seatav isiklik kasutusõigus jääb kehtima ka pärast kingisaaja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmist ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigust kõrvaldama. 3) pooled sõlmisid asjaõiguslepingu. Viidatud lepingu p. 6.2. kohaselt pooled lepivad kokku kinnistu omandi ülekandmises. Kinkija lubab ja kingisaaja avaldab soovi kustutada registriosa 26601 teisest jaost senine omanik E S ning ainuomanikuna sisse kanda M Õ. Notar on lepingu p.-s 7 pooltele selgitanud
§-de 264, 268 ja 270 sätteid kinkelepingust taganemise aluste ja aja suhtes. 4) kostja kanti 17.02.2003.a. avalduse alusel 04.03.2003.a. kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse ka kinnisasja tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus hageja E S kasuks. 5) kinnisasjal olevas korteris elab hageja. Viidatud lepingu p.3.1.
§-de 116, 188, 267-268 sätted. 1. Vastavalt
§-le 188 lg. 1 taganeb lepingupool taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse ja leiab, et taganemine lõpetas kinkelepingu.
l kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Riigikohus oma lahendis 3-2-131-08 on selgitanud, et „
1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).„ Seega on lepingust taganemiseks üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Pooled võivad kokku leppida, et lepingust on õigus taganeda ka mitteolulise rikkumise puhul või et oluliseks rikkumiseks on ka muu rikkumine, mis ei ole sätestatud
2 p.-des 1-4. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti. Kinkelepingust taganemise eeldused on sätestatud
§-s 267. 2.
p. 1 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, 2) 8 kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha, 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse, 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi.
1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda
Seega kinkelepingust saab
ÜS § 67 lg. 2 on taganemisel tegemist ühepoolse tehinguga. Selleks, et taganemine oleks kehtiv, peavad olema täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud taganemisavalduses märgitud poolte vahel sõlmitud lepingust taganemise eeldusi. Taganemisavalduses on teatatud, et hageja taganeb kinkelepingust, sest kostja kingisaajana on näidanud üles jämedat tänamatust. See termin on avalduses sisustatud ja samal viisil kirjas ka hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses. Taganemise tahteavaldus on selge ja arusaadav ning esitatud kahel viisil. Pole õige kostja vastuväide, et notariaalse ostu-müügi tehingu taganemisavaldusele kehtib sama vormi kohustus. Lahendis 3-2-1-31-08 on Riigikohus selgitanud ka, et „Kolleegium ei nõustu maakohtu otsuses märgituga, nagu peaks notariaalselt tõestatud eellepingust taganemise avaldus olema samuti notariaalselt tõestatud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei ole vorminõuet ette nähtud lepingust taganemise avaldusele, lepingu ülesütlemise avaldusele, hinna alandamise avaldusele ega lepingu tühistamise avaldusele (vt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 20, 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 23, 14. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-06, p 16 ja Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 35).“ Järelikult on taganemisavalduse vorminõuded täidetud. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks
2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja taganes juba täidetud kinkelepingust
1 järgi põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust, milleks on kostja abikaasa vastuvõtmatu käitumise, kostja hoolimatu suhtumine ja ebapiisav omanikukohustuste täitmine, kostja poolt suhtlemise lõpetamine sel viisil, et kostja ei käi hagejal külas, ei tule appi, ei tereta ega vestle hagejaga, ei tunne huvi hageja tervisliku seisundi vastu. Kohus ei kirjuta siinkohal ümber hageja kõiki alternatiivnõudeid ja neid tõendavaid asjaolusid, kuna need on korduvalt ja piisavalt põhjalikult kirjas taganemisavalduses, hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses, kuid kohus on seisukohal, et esitatud alternatiivnõuded kogumis ongi need asjaolud, mis on hõlmatavad hagiavalduses taotletud jämeda tänamatusena. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-05 selgitanud, et „Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on
§-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli "kingi vääriline". Hageja on leidnud ja leiab, et kostja ei ole kingi vääriline. Hageja selgitusest tulenevalt oli hagejapoolseks kingituse tegemise eesmärgiks, et hageja surma korral oleks kingisaaja hageja matnud. Hageja kohtuistungil kinnitas, et kinkelepingu tegi ta kiiresti selletõttu, et ta oli väga haige, arvas, et õige pea ta sureb, lähedasi tal enam polnud, seega polnud, kes teda mataks, ning ta lootis, et kingib korteri M Õ’le ja siis viimane tema ka matab. Hageja sõnutsi olid nad kostjaga väga head sõbrannad ja juttu jätkus neil mis tahes teemadel. Hageja surm 9 õige pea talle tema poolt kardetud ajal ja põhjusel ei saabunud, küll aga on hageja põetavad haigused aastatega süvenenud või ägenenud ning kokkuvõttes on hageja tervis halvenenud. Lisaks koormab hagejat hingeline vaev sõlmitud kinkelepingu pärast selletõttu, et korteri kinkimine on andnud vastupidise efekti, kingisaaja hagejaga enam suhelda ei taha, väldib teda, ei abista teda, kuigi midagi ülejõukäivat temalt ei nõuta, samuti nõuab abi eest raha, ei tunne huvi korteri seisukorra vastu, mistõttu hageja peab ise kandma kõik korteriga seotud kulud ja tegema remonti. Kingisaaja ei ole alates 2007.a. sügisest püüdnudki samal viisil nagu see oli enne lepingu sõlmimist ja aastate jooksul ka pärast lepingu sõlmimist hagejaga suhelda ja hageja suhtes kingi saajale vääriliselt käituda. Hageja selgitustest tuleneb, et enim soovibki ta, et kostja temaga suhtleks. Tunnistajad L M, M E kinnitasid, et hageja ootas, et kostja temaga suhtleks, teda külastaks, teda abistaks, kuid nagu selgub hageja enda seletusest ja tunnistajate ütlustest, on ka majaelanike suhted pingelised, kuulujutud häirivad hagejat, temaga ei suhtle enam ka teised korteriomanikud. Iga korteriomandi hooldamise või korraolekuga seonduvat toimingut peab ta ostma võõraste käest, kuigi korteriomand on üle antud kostjale. Seda, et kostja enam hagejaga ei suhtle, kinnitab ka kostja ise kohtuistungil. Kostja kinnitab samuti, et tema tõepoolest on juhul, kui hageja mingit abi vajas, soovitanud pöörduda oma abikaasa J Õ poole, selle asemel et ise organiseerida ja paluda oma abikaasat, et abikaasa E S’t aitaks. Kostja selline suhtumine on hageja arvates hoolimatu ja väljendab jämedat tänamatust. Hageja sõnutsi on aga J Õ järsu käitumisega, mis hagejat hirmutas ja solvas, samuti keeldus J Õ teda aitamast või kui aitas, siis võttis raha. Selline jutt on usutav, sest tunnistaja T.I ütlusest tuleneb, et J Õ teeb küll abistamise korras töid, kuid võtab selle eest ka raha. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-153-06, mille kohaselt käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Kohtu arvates ei ole oluline, millisest sõnast või hetkest kumbki loeb end solvunuks, kuid tõendatud on, et pooled ei suhtle ja kostja ei ole enda poolt midagi teinud selleks, et kinkija lootusi ja ootusi õigustada. Tuvastatud tõde on see, et hageja on taganenud kinkelepingust, soovib oma korteriomandi tagasisaamist ning registris vastavalt omanikukande tegemist. Kohtu arvates ei ole kostjast ka eetiline keelduda kinkelepingu eseme hagejale tagastamisest, kui ta teab, et hageja ei pea kostjat enam kinke vääriliseks kostjast endast oleneva käitumise tõttu. Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et korteriomandi suhtes käitutakse kaasomanikena. Kostja ei ole käitunud ei omanikuna ega ka kaasomanikuna, kuigi lepingu eeldusena kokkulepitu järgi oli ta kohustatud täitma vähemalt kaasomandist tulenevaid kohustusi. M Õ ei ole huvi tundnud, mis olukorras kinkija korteris elab, kuigi korter on kostja nimel ja juba korteriomandi kinkelepingu vormistamisel 2003.a. oli kostjale teada korteri seisukord, samuti hageja tervislik ja rahaline seisund, mis ei võimaldanud hagejal endal iseseisvalt ilma suuremate rahaliste vahenditeta korteris remonti teha. Seega kingisaaja M Õ on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud kaasomaniku kohustuse, säästes alusetult oma vara. Samas kohus peab oluliseks märkida ka seda, et kinkija ja kingisaaja on pea üheealised, kingisaaja vanemgi kui kinkija, mistõttu kohtu arvates ei olegi võimalik kostjalt soovida enamat kui hagejaga suhtlemist või muude omanikukohustuste täitmist määral, mida suudab hageja ise. Asjaolu, et kostjal on abikaasa või poeg või veel keegi, tähtsust ei oma, kuna poolte vaheline leping viimaseid millekski ei kohusta. Selletõttu on tagamata ka hageja õigustatud ootused ja lootused, sealhulgas lootus, et kostja hagejat ükskord ka matab. Neist asjaoludest lähtuvalt on inimlik ja mõistetav, et hageja soovib oma elu ümber korraldada selliselt, et tema korteriomand oleks tema järgnevate elupäevade kvaliteedi materiaalseks tagatiseks mis tahes hageja valitud viisil. Elamus kujunenud olukord, kus turvatunne on kadunud, abi on vajadusel kaugel, kuid hageja ei saa enam ise oma asjadega hakkama, on poolte kinkelepingu olemasolu tõttu hagejale koormav ja pärssinud tema 10 isikuvabaduse. Hageja on kostjas pettunud ja ta ei soovigi enam, et kostja teda mataks. Kokkuvõttes kohus on seisukohal, et kingisaaja M Õ on näidanud kinkija E S vastu üles jämedat tänamatust ja sellega on ka kinkelepingust taganemise sisulised eeldused täidetud. Taganemine õiguskaitsevahendina annab lepingupoolele võimaluse end lepingust ühepoolselt vabastada, kui teine pool rikub lepingut selliselt, et kahjustatud pool kaotab huvi lepingu edasise jätkamise vastu. Hageja on huvi lepingu edasise jätkamise vastu kaotanud, ta on olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ehk sõbrannaga suhtlemisest, kostja poolt rikuti kohustust tahtlikult nagu leidis tõendamist hageja, kostja ja kolme tunnistaja ütlustega, kohustuse rikkumine on andnud hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi ehk sõbrannade suhted ei taastu ja kostja teda ei abista. Tunnistaja L M kinnitas kohtuistungil, et hageja E S tervislik seisund on vahelduv, liikumine vaevaline, hagejal on abi vaja, ta vajab hooldust, hageja kostjaga läbi ei saa, kostja ei ole sel ajal, kui tema on hageja juures, hageja juures käinud, kuid ta teab, et kostja hagejat ei aita. Tunnistaja M E kinnitas kohtuistungil, et aitab maksta laenumakseid tagasi, kuna hageja ei suuda pensionist ära elada ja laenumakseid tasuda. T I ütles, et pooled on tülis, korteri remondi ajal see tüli tekkis, tunnistaja ei tea, et suhted oleksid paranenud, kuid ei ole ka tunnistaja asi neid lepitada. Järelikult tuleb hagiavaldus rahuldada hoolimata kostja väidetest, et hagi ese pole kooskõlas mingi konkreetse seaduse konkreetse sättega, kuigi iseenesest on nõue arusaadav nii kostja esindajale kui ka kostjale. 4. Vastavalt
1 lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on kohtule mõistetavalt nõudnud kinnistusraamatu kande muutmist põhjusel, et hageja on taganenud kinnisasja omandi ülekandmise aluseks olnud võlaõiguslikust kinkelepingust. Kuna taganemine tuleb lugeda toimunuks, siis võlaõiguslik kinkeleping
2 järgi on lõppenud.
§-de 189-191 järgi muutub leping taganemisel tagasitäidetavaks ja pooled peavad teineteiselt lepingu järgi saadu tagasi andma.
1 kohaselt kinkelepingust taganemise korral toimub tagasitäitmine alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu
1 järgi, arvestades
§-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, siis taganemise põhiliseks tagajärjeks on kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga kinnisasja omandi, kuid otsene valdus kostjale üle ei ole läinud. Järelikult saab hageja nõuda, et kostja kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Hageja sellekohane nõue väljendub soovis, et kinnistusregistris kantaks kinkelepingu esemeks olnud korteriomandi omanikuna sisse hageja. Kinkelepingust taganemisega kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe. Selletõttu ei saa lugeda kinnistusraamatu kannet ebaõigeks. Hageja ei ole küll esitanud nõuet AÕS § 65 järgi ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks, kuid hageja nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, mis eeldaks AÕS § 641 järgi asjaõiguslepingu sõlmimist. Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik kinnistusraamatuseaduse KRS § 341 lg. 2 p. 3 järgi. Sama paragrahvi lg. 7 järgi puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluva kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg. 5 järgi asendada kohtuotsusega. Hageja enese tahteavaldus tema omanikuna sissekandmiseks on väljendatud hagiavalduses ja selle täienduses. Eeldused omandi tagasikandmiseks
1 ja § 1028 lg. 1 järgi on olemas, kinkeleping on taganemisega lõppenud, hagejal on võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks. Seega tuleb hagi rahuldada ja kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja kohustatuks omanikukande muutmisega nõustuma, kuna TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla 11 sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
§-de 116, 188-191, 267, 268, 1028 sätteid ning juhindus TsMS §de 162, 165, 173, 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2010
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.