← Eesti

3-09-1786/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1786 Haldusasi I. G. kaebus Tallinna Vangla direktori 22.07.2009 käskkirja nr 428-p tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 28.12.2009 otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – I. G., esindajad v.adv Raul Otsa Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Angela HeinsaarTalimaa 27.10.2010 RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
  4. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  5. detsembri
  6. a otsus haldusasjas nr 3-09-1786 ja teha uus otsus, millega jätta I. G. kaebus Tallinna Vangla direktori
  7. juuli
  8. a käskkirja nr 428-p tühistamiseks rahuldamata.
  9. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  10. novembril
  11. a. Kui menetlusosalised ei taotleta kassatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada selle kirjalikus menetluses (HKMS § 53 lg 1, § 54 lg 2, § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Vangla 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli nr 1-11/12 päevakorra punkti „Olukord vanglas, teenistuskohustuste täitmine, korraldused“ järelvalveosakonna (JVO) tegevuse osas märgitakse p-s 3 järgmist: „Võtmete seis korrapidamises on kaardistatud. Võtmete olemasolu eest vastutab JVO-st A. V., FMO-st I. G.. … OTSUS: Korrapidamises peavad olema kõikide Tallinna Vangla ruumide võtmed. Lukkude vahetamisel peab uus võti jõudma korrapidamisse. …. E. O.: teatud töödest peaksid kp-d (kinnipeetavad) eemal olema. Lukkude ja võtmetega seonduvad tööd kuuluvad nende hulka. A. Õ.: Tutvustan tänase koosoleku protokolli OÜ Hooldus Plussi esindajale“. 3-09-1786 Finants- ja majandusosakonna peaspetsialist I. G. tutvus protokolliga 17.04.
  13. Tallinna Vangla direktori 02.06.2009 käskkirjaga nr 387-p algatati vangistusseaduse (VangS) § 149 lg-te 1 ja 2 ning direktori asetäitja A. K. ettekande alusel distsiplinaarmenetlus finantsja majandusosakonna spetsialist A. J. tegevuse suhtes, määrati menetluse läbiviijaks julgeolekuosakonna spetsialist R. T. ja menetluse läbiviimise tähtajaks 26.06.2009 (tähtaega pikendati 26.06.2009 käskkirjaga nr 389-p kuni 09.07.2009). 02.06.2009 käskkirjast ja 09.07.2009 distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et vangla direktor ja direktori asetäitja A. K. nägid 08.05.2009 vangla finants- ja majandusosakonna poolt remondis olevate objektide seisukorda kontrollides, kuidas kinnipeetav M. L. keerutas sõrmede vahel kambri võtit, ja küsimusele, kellele ta neid võtmeid teeb, vastas, et kontaktisikud käivad sooviga parandada võtmeid ja A. J. sõnul on tellimuse teinud ka Riigi Kinnisvara AS. A. J. 07.05.2009 esitatud järgmise päeva tööde nimekirjas oli p 5 „Võtmete valmistamine kambrite ustele“. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes leiti, et A. J. puudub süü ja alus tema karistamiseks distsiplinaarkorras. A. J. ei saanud 08.05.2009 teada töökorralduslikest muudatustest, sest tema otsene ülemus, sama osakonna peaspetsialist I. G. teavitas teda alles 11.05.2009 sellest, et ta lõpetaks lukkude parandamise vanglas. Vangla direktorile tehti ettepanek määrata I. G. teenistuskohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.
  14. Tallinna Vangla direktori 22.07.2009 käskkirjaga nr 428-p määrati I. G. avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 ja VangS § 150 p 1 alusel distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt leidis distsiplinaarmenetluse käigus kinnitust, et I. G. jättis täitmata vangla juhtkonna poolt 31.03.2009 operatiivnõupidamisel antud korralduse hoida kinnipeetavaid eemal lukkude ja võtmetega seonduvatest töödest. I. G. ei teavitanud osakonna spetsialist A. J. töökorralduslikest muudatustest õigeaegselt, mistõttu A. J. puudub süü. I. G. tegevuse süülisus väljendub piisava hoole puudumises teenistuskohustuste täitmisel, mille tulemusel ta ei teavitanud alluvat töökorralduslikest muudatustest. Distsiplinaarkaristuse määramisel võeti kergendava asjaoluna arvesse, et I. G. puuduvad distsiplinaarkaristused ja tal on pikk staaž vanglasüsteemis. Töökorralduslikest muudatustest alluvate teavitamine aitab tagada nende töö korrektsuse ja läbi selle ka vangla üldise julgeoleku. Alluvate teavitamise puhul tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et vaid läbi juhendamise on isikutel võimalik täita teenistuskohustusi korrektselt ja kooskõlas õigusaktidega. Arvestades, et vangla puhul on tegu asutusega, kus viibivate isikute puhul ei saa olla kindel, et nad vangistuses viibides ei pane toime uusi süütegusid, võib teenistuskohustuste korrektsel täitmatajätmisel tekkida oht vangla üldisele julgeolekule, sest teenistujate eksimused tekitavad tavapärasest erineva olukorra, mida on kinnipeetavatel võimalik enda huvides ära kasutada. Antud juhul oli kinnipeetaval ligipääs vahenditele võtmete valmistamiseks ja ligipääs võtmetele peale nimetatud vajaduse äralangemist. Ligipääs võtmetele ja nende valmistamiseks vajalikele vahenditele peale keelustamist võib endaga kaasa tuua kontrollimatu võtmete leviku, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku.
  15. I. G. esitas 12.08.2009 vangla direktorile ettepaneku 22.07.2009 käskkirja nr 428-p tühistamiseks, lisades 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli väljavõtte koopia, mille lõppu on kirjutatud omakäeliselt „olen lugenud“, allkiri, millest võib välja lugeda nime „J.“, ja kuupäev „17.04.
  16. a“. Samal päeval tegi direktori ülesandeid täitnud asetäitja E. R. ettepanekule märke: „EI NÕUSTU!“, kinnitades seda allkirja, nime- ja ametitempliga.
  17. I. G. kaebuses paluti tühistada Tallinna Vangla direktori 22.07.2009 käskkiri nr 428-p järgmistel põhjendustel: 2

(9)3-09-1786 Kaebaja ei tunnista ennast süüdi ja rikkumine on tõendamata. Kaebaja on alati täitnud tööülesandeid nõuetekohaselt, kaasa arvatud kohustust teavitada oma alluvaid töökorralduslikest muudatustest. Kaebaja lisas 12.08.2009 vangla direktorile esitatud käskkirja tühistamise ettepanekule koopia 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokollist, millega A. J. tutvus 17.04.2009 ja pidi olema teadlik oma teo keelatusest. A. J. lubas kinnipeetavatel teostada töid oma vastutusel, sest muud võimalust lukke parandada ei olevat. Kaebaja viibis 07.05.2009 – 10.05.2009 puhkusel.
  1. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja märgiti, et I. G. tööülesandeks oli muuhulgas läbirääkimiste pidamine, suhtlemine ja asjaajamise korraldamine Riigi Kinnisvara AS-ga, kelle kohustus üürilepingu ja selle lisade kohaselt oli hooldada muuhulgas kambrilukke. I. G. 22.06.2009 seletuskirja kohaselt puudub Riigi Kinnisvara AS-l (Hooldus Pluss) materiaaltehniline baas metallitööde tegemiseks. Teema, et kinnipeetavate poolt lukkude ja võtmetega kokkupuutumine sisaldab endas julgeolekuriske, oli päevakorral juba varem, kuid kirjalikult fikseeriti see 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokollis. Olukord, kus vangla juhtkond on väljendanud operatiivnõupidamise protokollis seisukohta, et kinnipeetavate kokkupuutumine lukkude parandamise ja võtmete valmistamisega peidab endas julgeolekuriske, kuid lukkude parandamine ja võtmete valmistamine toimub üle kuu aja hiljem pärast seda ikkagi muutumatul moel, osutab teenistujate tegevusetusele ja ükskõiksele suhtumisele juhtkonna suunistesse. A. J. ei olnud enne 08.05.2009 teadlik, et kinnipeetavad ei tohi kokku puutuda võtmete ja lukkudega. Distsiplinaarmenetluses võetud seletustest saab järeldada, et kinnipeetavate poolt võtmete ja lukkudega tegelemine lõpetati alles peale A. K. 08.05.2009 suulist korraldust. Seega tuvastati distsiplinaarmenetluses, et I. G. ei täitnud oma ametijuhendi kohaseid teenistusülesandeid nõuetekohaselt, s.t ei andnud oma alluvale korraldust õigeaegselt. Kaebaja poolt 12.08.2009 vangla direktorile tehtud ettepanekule lisatud 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli koopial oli A. J. allkiri tutvumise kohta kuupäevaga 17.04.
  2. Selle alusel väidab kaebaja, et A. J. oli alates 17.04.2009 teadlik, et teatud töödest peaksid kinnipeetavad eemal olema. A. J. seletustest ei ilmne, et ta oleks protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud. I. G. esitas sellise märkega protokolli märkimisväärse ajalise vahega distsiplinaarmenetluse läbiviimisest ja talle distsiplinaarkaristusena noomituse määramisest. A. J. vabastati teenistusest 02.07.
  3. Arvestades eeltoodut ja I. G. selgesõnalist kinnitust, et direktori korraldusest teavitas ta A. J. suusõnaliselt 11.05.2009, ei ole usutav, et A. J. allkirjaga protokolli väljatrükk oli olemas juba 17.04.
  4. Kahtlustades, et tegemist võib olla tõendi fabritseerimisega, algatati vangla direktori 21.10.2009 käskkirjaga nr 716-p I. G. suhtes distsiplinaarmenetlus, selgitamaks välja asjaolud seoses tema poolt esitatud dokumendi erinemisega distsiplinaar- karistuse määramise aluseks olevatest menetlusmaterjalidest. Käskkirjas on esile toodud asjakohased kaalutlused, käskkiri on antud pädevuse piirides ja käskkirjas ei ole selliseid vormivigu, mis tingiksid selle tühistamise. Käskkiri on õiguspärane.
  5. Kaebaja esitas 09.12.2009 kohtuistungil kirjaliku seisukoha vastuseks vangla vastusele, märkides, et alates 01.01.2008 puuduvad finants- ja majandusosakonna teenistujatel kinnitatud ametijuhendid, s.h kaebaja finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti ametijuhend. Kaebaja tööülesandeks ei olnud läbirääkimiste pidamine, suhtlemine ja asjaajamise korraldamine Riigi Kinnisvara AS-ga turvasüsteemide osas. On tõendatud, et lukkude problemaatika ja kinnipeetavate lukutööde teostamisel kasutamine algas
  6. a. Lukutööde läbiviimisel kasutati finants- ja majandusosakonna juhataja A.Õ. korraldusel Riigi Kinnisvara AS ja Tallinna 3
(9)3-09-1786 Vangla väljakoolitatud kinnipeetavaid. Riigi Kinnisvara AS teostab lukutöid tänaseni, kasutades selleks vangla väljakoolitatud kinnipeetavaid. Kaebaja leidis, et julgeolekuosakonna spetsialist R. T. tegutses ebaausalt ja ebausaldusväärselt ning on põhjendatud kahtlus, et A. J. 12.06.2009 kirjutatud seletus on koostatud surve all. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid, kaebaja ametialasele mainele on tekitatud kahju ja kaebajat on solvatud. Lisaks märkis kaebaja kohtuistungil, et 31.03.2009 protokoll ja Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmitud leping on vastuolus. Protokolli lk-l 4 on märgitud, et A. õ. tutvustab protokolli OÜ-le Hooldus Pluss (Riigi Kinnisvara AS tütarfirma), seega luges kaebaja protokollist välja, et teised isikud on sellest protokollist juba teadlikud. 11.05.2009 puhkuselt naastes teavitas kaebaja A. J. teistkordselt vangla juhtkonna 31.03.2009 antud korraldusest.
  1. Tallinna Halduskohtu 28.12.2009 otsusega rahuldati I. G. kaebus ja tühistati Tallinna Vangla direktori 22.07.2009 käskkiri nr 428-p. Kohtu põhjendused: Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pidi peaspetsialistina sama osakonna spetsialist A. J. tegevust kontrollima. Võimalik korralduste andmine alluvatele, nende tööülesannete täitmise kontrollimine ja juhendmaterjalide tutvustamine on Tallinna Vangla majandusosakonna peaspetsialisti ametijuhendi kohaselt ette nähtud. Seda ei eitanud ka kaebaja oma 22.06.2009 ja 25.06.2009 seletuskirjades. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja ei osalenud 31.03.2009 operatiivnõupidamisel, vaid tutvus hiljem (17.04.2009) vastava protokolliga. Protokolli tutvustamise või tutvustamata jätmise küsimus on vaidluses keskse tähendusega, sest distsiplinaarkaristus määrati peamiselt seetõttu, et kaebaja jättis juhtkonna korralduse A. J. õigeaegselt edastamata, mis oli A. J. süüd välistavaks asjaoluks. Poolte väited on vastuolulised. Kaebaja luges protokollist välja, et asjassepuutuvad isikud on dokumendist juba teadlikud, mistõttu ta ei pidanudki protokolli otseselt kellelegi tutvustama, kuid tegi selle samal päeval A. J. siiski teatavaks. Kaebaja põhjendas A. J. allkirjastatud protokolli hilisemat esitamist sellega, et distsiplinaarmenetluse käigus seda otseselt ei küsitud ja A. J. vaikimist tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusega. A. J. tunnistas kohtuistungil, et kirjutas protokollile alla 17.04.2009, kuid protokollist ta mingisugust käsku välja ei lugenud. Julgeolekuosakonna spetsialist A. N. kinnitas kohtus, et sai A. J. 05.11.2009 kokku ja A. J. tunnistas talle jutuajamise käigus, et kirjutas protokolli kaebaja palvel alla
  2. a juulis (tagantjärele). A. J. selgitas eelnimetatud jutuajamist ja vastuolu sellega, et A. N. oli tulnud teda veenma kaebaja kahjuks kohtuistungil tunnistusi andma. Kaebaja kahjuks räägib asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus jäi protokolli allkirjastamist puudutav oluline aspekt välja toomata, mis andis vastustajale võimaluse järeldada, et see võidi vormistada tagantjärele. Vastustaja kahjuks räägib aga mingil määral see, et menetlust seoses väidetava fabritseerimisega ei alustatud koheselt peale seda, kui kaebaja 12.08.2009 vastava ettepaneku koos A. J. poolt allkirjastatud protokolli koopiaga käskkirja tühistamiseks esitas, vaid üle kahe kuu hiljem, 21.10.2009 käskkirjaga. Need asjaolud ei ole aga vaidluse lahendamisel määravad, pigem tuleb lähtuda tunnistajate ütlustest. Tunnistajate puhul ei saa arvestamata jätta, et ühel juhul kinnitavad (A. J.) ütlused kaebaja väidet protokolli tutvustamise kohta ning selles mõttes on tegemist kahe algallikaga; teisel juhul aga on tegemist viitega ühele hilisemale jutuajamisele, mille sisu teine jutuajamise osapool protokolli allkirjastamist puudutavas osas ei kinnitanud. Seega ei ole vastustaja kasuks esitatud A. N. tunnistus piisav, et tõendada protokolli tagantjärele allkirjastamist 4
(9)3-09-1786 olukorras, kus mõlemad asjassepuutuvad isikud väidavad, et protokolliga tutvumine toimus aprillis. Protokolli tagantjärele allkirjastamine A. J. poolt ei ole piisavas ulatuses tõendatud ning alluva töökorralduslikest muudatustest teavitamata ja protokolli tutvustamata jätmisele rajatud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada. Tõendite ebapiisavuse korral ei saa tõlgendada vaieldavaid küsimusi kaebaja kahjuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Põhjendused: Kohus märkis õigesti, et protokolli tutvustamise või tutvustamata jätmise küsimus on antud vaidluse lahendamisel oluline, kuid see pole ainus. Teine keskne küsimus on see, et kolm nädalat peale kaebajale protokolli tutvustamisest, 08.05.2009 tegeles vangla abitööline kinnipeetav M. L. endiselt võtmete valmistamisega. Kaebajal oli otsene ametikohajärgne puutumus direktori korralduse – hoida kinnipeetavad eemal võtmete ja lukkudega seotud töödest – täitmisega. Tõenditega on tuvastatud, et 08.05.2009 ei olnud direktori korraldust täidetud. Sellesisulisi põhjendusi halduskohtu otsuses ei ole. Kohus kajastas otsuses, kuid jättis analüüsimata kaebaja kohtuistungil esitatud väite, et protokolli lk-l 4 on märgitud, et A. õ. tutvustab protokolli OÜ-le Hooldus Pluss (Riigi Kinnisvara AS tütarfirma), mistõttu kaebaja luges protokollist välja, et teised isikud on sellest protokollist juba teadlikud. Kohus jättis otsuses kajastamata vastustaja esindaja seletuse, et kui kaebaja kutsuti spetsiaalselt välja ja paluti allkirjastada protokoll, siis tuli seda käsitleda otsese korraldusena I. G., kelle vastutusalas olid nii vangla ehitus- ja remonditööd kui ka suhtlemine Riigi Kinnisvara AS-ga. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel seda põhjendust. Kaebaja väide protokolli ning Tallinna Vangla ja Riigi Kinnisvara AS vahelise lepingu vastuolust kinnipeetavate töödel kasutamise kohta on väär. Riigi Kinnisvara AS ja Tallinna Vangla kokkuleppega on osa töid jäetud korraldada vanglale kinnipeetavate tööhõive tagamiseks. Kinnipeetav M. L. oli kuni septembrini 2009 vangla abitööline, mitte OÜ Hooldus Pluss koosseisus, mistõttu tema töö võtmete valmistamisel ja lukkude parandamisel oli Tallinna Vangla korraldada. Kohus ei arvestanud selle vangla põhjendusega. Kohus kitsendas põhjendamatult vaidluse eset ning hindas keskseks peetud küsimuses tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti. Kohus käsitles kaebaja väidet kohtus A. J. korraldusest 11.05.2009 teistkordsest teavitamisest tema seisukohana, kuigi kohtule esitatud seisukohad seda ei sisalda. Kohus ei põhjendanud, miks ta võttis arvesse kaebaja istungil väidetu ega arvestanud seletuskirju, mille kohaselt kaebaja teavitas A. J. korraldusest 11.05.2009, millest ei ilmne viidet korralduse teistkordsusele või varasemale teavitamisele. Üldise põhimõtte kohaselt hindab kohus haldusaktide ja ametiisikute toimingute seaduslikkust haldusaktide andmise aja ja toimingute tegemise aja seisuga. Kaebaja esitatud protokolli väljatrükk koos A. J. allkirjaga esitati märkimisväärselt hiljem talle distsiplinaarkaristuse määramisest. Sellises olukorras on oluline, kui veenvalt kaebaja põhjendab, miks tal ei olnud seda uut asjaolu võimalik esitada varem, haldusakti andmisele eelnenud menetluse käigus. Kaebaja 22.06 ja 25.06.2009 seletuskirjad olid koostatud vabas vormis tema poolt iseseisvalt, mitte vastustena menetleja küsimustele, tal oli nende koostamisel aega mõelda ja talle oleks pidanud meenuma protokolli väidetav varasem tutvustamine A. J.. Kogenud vanglaametnikuna pidi kaebajale hiljemalt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega tutvumisel olema selge, millist teenistusalast rikkumist talle süüks pannakse ja ta pidi olema teadlik kõigi oluliste tõendite esitamise olulisusest distsiplinaarmenetluses. Juhul, kui see oluline tõend oli 5
(9)3-09-1786 olemas juba 17.04.2009, pidi kaebaja selle esitama distsiplinaarmenetluses. Kohus on jätnud otsuses vastustaja sellekohased põhjendused tähelepanuta. Kohus rajas otsuse kaebaja ja S. J. ütlustele, kuid kuna A. J. ei soovinud küsimusele vastata ning ei andnud selgitusi vastuolu kohta tunnistustes, ei ole seda vastuolu kõrvaldatud. Kohus jättis selle otsuses tähelepanuta. Kaebaja ei ole HKMS § 16 lg 2 alusel esitanud väidete kinnituseks kohtule ühtki tõendit, väljaarvatud A. J. ütlused, mille objektiivsuses annavad põhjust kahelda nii lõpetatud teenistussuhe kui ka teise tunnistaja ütlused. 09.12.2009 kohtuistungil taotles kaebaja vangla vastusele mahukate vastuväidete asja juurde võtmist. Vangla esindaja sai materjali sirvida vaid põgusalt ja taotles asjas teise kohtuistungi korraldamist, kuid kohus lükkas taotluse tagasi. Kuna kaebaja esitatud materjale suuliselt ette ei kandnud, ei võimaldatud vastustajale menetluses mõistlikku aega kaebaja vastuväidetega tutvumiseks. Rikutud on vastustaja HKMS § 15 lg-s 1 sätestatud õigust anda seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusnud küsimuste kohta. Kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, hinnates tõendeid valikuliselt ja jättes vastustaja esitatud dokumentaalsed tõendid (teostatavate tööde plaani ja distsiplinaarmenetluse käigus võetud seletuskirjad) arvesse võtmata. Kohus rikkus ka TsMS § 263 lg-t 2, jättes kasutamata võimaluse tunnistajaid korduvalt üle kuulata ja ilmselgete vastuolude korral neid vastastada. Vastustaja esitas halduskohtus sellise taotluse, kuid kohus ei nõustunud sellega ja seda ei kantud protokolli. Kohus jättis tähelepanuta, et A. J. ei vastanud vastustaja küsimustele, mida ta rääkis seoses protokolli allkirjastamisega A. N.. Kohus ei selgitanud välja, millisel alusel tunnistaja keeldub vastamast, samas arvestas ebausaldusväärse tunnistusega otsuse tegemisel. 9. I. G. palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja välja mõista vastustajalt tema menetluskulud. Vastuväited: Kohus tuvastas asja lahendamiseks olulised asjaolud ja hindas tõendeid kogumis õigesti. Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Kohus saab ühe või teise väite usutavaks lugeda üksnes juhul, kui tal asjas kogutud tõendusteavet arvestades selle paikapidavuse osas kahtlusi ei esine. Menetlusosaline peab suutma oma väiteid tõenditele tuginedes selliselt põhistada, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Ainuüksi asjaolu, et haldusorgan vaid kaudsetele tõenditele tuginevaid väiteid piisavalt põhistatuks ei pea, ei tähenda iseenesest, et kohus oleks tingimata tõendeid ebaõigesti hinnanud. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, millistele kaebaja kohtuistungil esitatud kirjalikele seisukohtadele vastustaja soovis vastuväiteid esitada, kuidas oli istungil takistatud esindaja õigus anda seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusnud küsimuste kohta. Kohtuvaidluse teeside esitamine kirjalikult on halduskohtumenetluses laialdaselt levinud ja aktsepteeritav praktika. Kaebaja esitatud selgitustes peamiselt kirjeldati faktilisi asjaolusid, mis pidanuks olema vanglale teada, kohtuistungi edasilükkamine oleks olnud vastuolus menetluse kiiruse ja tõhususe põhimõttega. Kohtuistungi protokollist ja apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei ole vangla kaebaja selgitustes märgitud faktilisi asjaolusid kahtluse alla seadnud ega neile põhjendatud vastuväiteid esitanud, mistõttu on etteheided kohtumenetluse normide rikkumise kohta otsitud. A. N. tegutses teabe hankimisel otseselt vangla juhtkonna huvides, kutsudes A. J. kohtumisele viimase mõjutamise ja läbiviidava distsiplinaarmenetluse jaoks varjatult teabe kogumise eesmärgil. A. N., tegutsedes sihipäraselt varjatud eesmärgi saavutamise nimel, kallutas 6
(9)3-09-1786 alkoholi tarvitamise kaasabil A. J. andma vangla seisukohti toetavaid ütlusi, mida vangla kasutas kaudse tõendina kaebajale etteheidetava teo toimepanemise tõendamisel. Distsiplinaarmenetluse puhul ei ole selline tõendite kogumise viis lubatav ning vanglal puudub õiguslik pädevus ja alus sellisel varjatud viisil tõendusteabe hankimiseks. Ei HMS ega ka ükski eriseadus ei näe ette, et mõne haldusmenetluse liigi puhul oleks lubatud ja võimalik tõendeid koguda jälitustoimingu või teabe varjatud kogumise toimingu kaudu. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine haldusorgani poolt on toimunud ebaseaduslikult, on tegemist menetlusveaga. Kohus peab asja menetlemisel kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Vaidlustatud haldusaktis mittesisalduvate täiendavate tõendite ja põhjenduste esitamine apellatsioonimenetluses haldusakti faktiliste ja õiguslike motiveeringute täiendamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav. Juhul, kui haldusorganil oleks piiramatu võimalus haldusakti põhjendust kohtumenetluse vältel täiendada, kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine sisuliselt üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollitaks kohtumenetluse käigus enam haldusorgani tegevust, vaid otsitaks sisuliselt põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. See aga oleks vaieldamatult vastuolus halduskohtumenetluse olemuse ja eesmärgiga. Kaebaja kasutuses olevalt mobiiltelefoni abonentnumbrilt tehtud kõnede eristused ei tõenda 31.03.2009 nõupidamise protokolli tagantjärgi allkirjastamist A. J. poolt. Pikaajalise hea isikliku läbisaamise tõttu A. J. ei ole kaebaja suhtlemises temaga telefoni vahendusel midagi erakordset ega kahtlustäratavat. Vanglale on teada üksnes kõnede toimumise fakt, mitte nende sisu. Seda, et kaebaja on helistanud A. J. regulaarselt riiklike ja isiklikku laadi tähtpäevade puhul ning ka muudel päevadel, tõendavad novembri ja detsembri
  1. a ning jaanuari
  2. a kõnede eristused. Kahjuks ei ole kaebajal võimalik esitada kohtule telefonikõnede eristusi
  3. aasta oktoobri- ja septembrikuu kohta, kuna mobiilsideoperaator AS EMT väljastab kliendi palvel üksnes viimase kolme kuu jooksul tehtud kõnede eristused. Apellatsioonkaebuse väited ei tõenda kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Tõendite vastuolulisuse tõttu tuleb lähtuda A. J. 09.12.2009 halduskohtus vande all tunnistajana antud ütlustest. Kohus omistas A. J. ütlustele kui otsesele tõendile tõendamiseseme seisukohalt kaalukama tähenduse kui vangla esitatud tõenditele. Tallinna Vangla direktori 04.06.2008 käskkirjaga nr 23 kinnitatud Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt juhib finants- ja majandusosakonna tööd osakonnajuhataja, kes koordineerib, suunab ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise. Sama lõike p 5 sätestab, et osakonnajuhataja määrab tööjaotuse osakonnas ning teenistujate teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites.
  4. a-st on finants- ja majandusosakonna juhatajaks A. õ.. Alates 01.01.2008 puuduvad finants- ja majandusosakonna teenistujatel kinnitatud ametijuhendid, mistõttu
  5. a kevadel olid täpselt kindlaks määramata spetsialistide ja peaspetsialistide teenistusülesanded ja vangla viide kaebaja ametijuhendijärgsetele ülesannetele on asjakohatu. Erinevatel vangla juhtkonna koosolekutel osalemine ega nende kohta koostatud protokollidega tutvumine ei olnud kaebaja teenistusülesandeks. Vangla juhtkonna koosolekutel osalenud osakonna juhataja A. õ. saatis protokollide koopiad oma äranägemisel osakonna teenistujatele edasi. On arusaamatu, miks ei nõutud läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus temalt seletust, kui 08.05.2009 avastati, et 31.03.2009 toimunud operatiivnõupidamisel antud korraldust ei täideta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(9)3-09-1786
  1. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus vangla juhtkonna poolt 31.03.2009 operatiivnõupidamisel antud korraldusest tulenevatest töökorralduslikest muudatustest spetsialist A. J. õigeaegselt teavitamata jätmise eest.
  2. Halduskohus märkis, et kaebaja pidi peaspetsialistina sama osakonna spetsialist A. J. korraldusi andma ja nende täitmist kontrollima, kuid asus tunnistajate A. J. ja A. N. ütlusi hinnates seisukohale, et A. N. ütlused A. J. poolt 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokollile tutvumise kohta allakirja andmisest tagantjärele ei ole piisavad olukorras, kus kaebaja ja A. J. väidavad, et protokolliga tutvumine toimus 17.04.
  3. Halduskohus tühistas kaevatava käskkirja, leides, et tõendite ebapiisavuse korral ei saa vaieldavaid küsimusi tõlgendada kaebaja kahjuks.
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud osa asjas esitatud tõendeid hindamata ja tuginenud järelduste tegemisel üksnes tunnistajate ütlustele, neid faktiliste asjaoludega seostamata, ning on jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla poolt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus enne kaevatava käskkirja andmist selgitatud välja asja otsustamiseks olulised asjaolud ja kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo – A. J. õigeaegselt vangla juhtkonna 31.03.2009 operatiivnõupidamisel antud korraldusest (hoida kinnipeetavad eemal lukkude ja võtmetega seonduvatest töödest) tulenevatest töökorralduslikest muudatustest teavitamata jätmise – toimepanemist.
  6. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et finants- ja majandusosakonna spetsialist A. J. korraldas kinnipeetavatest abitööliste ehitus- ja remonttöid objektil ning allus vahetult kaebajale, kes tutvus operatiivnõupidamise protokolliga hiljemalt 17.04.
  7. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et operatiivnõupidamisel osalenud finants- ja majandusosakonna juhataja A. õ. saatis vangla juhtkonna 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli peaspetsialistidele üldiseks tutvumiseks edasi juba varem. Arvestades eeltoodut ja kaebajale kõnealuse protokolli, milles asjassepuutuv lõik oli värvilisena esile tõstetud, allkirja vastu tutvustamist, leiab ringkonnakohus, et kaebajale pidi olema protokollist tulenev korraldus, isegi kui seda käsitleda ühekordse teenistusalase korraldusena ATS § 60 tähenduses, ja selle viivitamatu täitmise vajadus üheselt mõistetav. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väited korralduse puudustest, temal alates 01.01.2008 ametijuhendi puudumisest ning distsiplinaarmenetluses osakonna juhataja A. õ. ja direktori asetäitja A. K. üle kuulamata jätmisest.
  8. A. K. 26.05.2009 ettekandega (tl 36) on tõendatud, et vangla abitööline kinnipeetav M. L. tegeles 08.05.2009 (kolm nädalat pärast kaebaja poolt A. J. väidetavalt vangla juhtkonna 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli tutvustamist 17.04.2009) võtmetega ja võtmete valmistamine kambrite ustele oli spetsialist A. J. 07.05.2009 esitatud järgmise päeva tööde nimekirjas. Kuna A. J. ei ole distsiplinaarmenetluse käigus 11.05.2009, 18.05.2009 ja 12.06.2009 antud seletuskirjades (tl 37-38 ja 39) isegi mitte vihjanud tutvumisele vangla juhtkonna 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolliga, ei ole alust kahtluseks, et vangla direktorile 12.06.2009 antud seletuskiri (tl 38 pöördel), milles märgitakse „Teen teile teatavaks, et minuni ei ole jõudnud ühtki vangla juhtkonna korraldust, et kinnipeetav M. L. ei tohi uste lukkusid remontida“ oleks kirjutatud surve all, nagu väidab kaebaja. Seega on 02.07.2009 vangla teenistusest vabastatud A. J. halduskohtus 09.12.2009 tunnistajana antud ütlused kõnealusele protokollile 17.04.2009 alla kirjutamisest vastuolus tema vanglas töötamise ajal antud seletuskirjadega ja tema poolt 07.05.2009 koostatud järgmise päeva tööde nimekirjaga. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et A. J. oli 08.05.2009 teadlik vangla juhtkonna korraldusest hoida kinnipeetavad eemal lukkude ja võtmetega 8
(9)3-09-1786 seonduvatest töödest, mistõttu ei ole usaldusväärsed ka A. J. kohtuistungil antud ütlused kõnealuse protokolliga 17.04.2009 tutvumise kohta.
  1. Kuivõrd ka kaebaja ei ole oma 22.06.2009 ja 25.06.2009 antud seletuskirjades osundanud asjaolule, et ta on 17.04.2009 tutvustanud A. J. 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokolli allkirja vastu ja märkis 25.06.2009 seletuskirjas, et peale puhkust (11.05.2009) oli teavitanud suusõnaliselt A. J., et ta lõpetaks lukkude paranduse Tallinna vanglas, siis ei ole kaebaja poolt esmakordselt vangla direktorile 12.08.2008 kaevatava käskkirja tühistamise ettepanekus (tl 11) esitatud väide usutav.
  2. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vangla poolt on distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitatud asja otsustamiseks olulised asjaolud ja kogutud piisavalt kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid.
  3. Ringkonnakohus leiab, et A. N. kohtuistungil antud ütlused on asjas lubatav tõend HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 251 tähenduses sõltumata sellest, millistel asjaoludel A. N. 05.11.2009 Tartus A. J. kohtus ja vestles. A. N. ütlused kinnitavad lisaks distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele asjaolu, et kaebaja ei olnud
  4. maiks
  5. a teavitanud A. J. 31.03.2009 operatiivnõupidamise protokollist tulenevatest töökorralduslikest muudatustest ja kinnipeetavate poolt lukkude parandamise keelust.
  6. Poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud kõneeristuste suhtes leiab ringkonnakohus, et nendest saab järeldada tööväliste suhete olemasolu kaebaja ja A. J. vahel, kuid mitte enamat.
  7. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata.
  8. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, puudub HKMS § 92 lg 1 kohaselt alus vastustajalt välja mõista kaebaja apellatsiooniastme menetluskulusid. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Viive Ligi Silvia Truman Lilianne Aasma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.