6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 24.05.2008.a. sõlmitud krediidileping nr. 0829986/96rk, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 191,73 eurot ehk 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku kohaldada lepingule ka hageja krediidilepingute üldtingimusi. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Leping lõppes 23.06.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis 02.07.2008.a. saatis hageja kostjale võlgnevuse kohta teate nõudmisega tasuda võlgnevus summas 3 216 krooni. Hageja on arvestanud viivist 6 202 krooni ja 50 senti ning nõuab sellest viivist 3 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 8 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma moodustab 3 000 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 166 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 300 krooni, käsitluskulu 1 534 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 3 000 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg. 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista ja lisaks sissenõutavale viivisele alates 29.09.2010.a. ka viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, juhib kohtu tähelepanu võimalusele lahendada asi lihtmenetluses
1 alusel ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtu antud ajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. 2 Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad laenulepingu tingimused, maksekorraldus laenu ülekandmise kohta, võlateatis, õigusabi arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 12.10.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, edastas kostjale hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30-ne päeva jooksul hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati, mistõttu kohus edastas hagimaterjali uuesti kostja meiliaadressil. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei ole saatnud, kuigi 12.11.2010.a. kostja kinnitas hagimaterjali kättesaamist. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 13.12.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb krediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu 1 060 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul
§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 401 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 26. veebruaril 2011.a. Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Tea Toming Tea Toming 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.