TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2815 Otsuse kuupäev 14. jaanuar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Rosental’i kaebus Tartu Vangla 28.09.2010

§ 39

lg 3 sätestab, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel.

§ 37

lg 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetava võimelisuse teha tööd teeb kindlaks arst (

§ 37lg 3).

1. Tartu Vangladirektori asetäitja 14.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1907 määrati A.Rosental tööle vangla majandustöölise abitöölise ametikohale. Tõendeid selle kohta, et A.Rosental oleks seda käskkirja vaidlustanud, esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses et keeldus tööle minemast, kuna pidas seda vastuvõetamatuks ja kuna tema tervislik seisund ei võimalda töötada koristajana. Kohus märgib, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenevalt õigus keelduda tööst põhjusel, et ta ei ole koristajana töötamist soovinud ning et see ei ole talle vastuvõetav, ehk et määratud töö ei ole meelepärane. Vanglal puudub võimalus tagada igale kinnipeetavale talle meelepärast tööd, kinnipeetavatel tuleb teha seda tööd, mida vangla on neile võimaldanud, mitte selle järgi, mida kinnipeetav soovib või peab vajalikuks. Kaebaja pidi arvestama, et keeldudes põhjuseta tööst, võib sellele järgneda distsiplinaarkaristus.
2. Väite osas, et töötamist takistas tema tervislik seisund ja talle on määratud pikaajaline psühhiaatriline ravikuur, mingeid täpsustavaid selgitusi ega ka tõendeid kaebaja poolt esitatud ei ole. Seega on kaebaja oma väited jätnud tõendamata ja kohus loeb sellise väite lihtsalt ennastõigustavaks, et vabaneda distsiplinaarkaristusest. Nagu märgitud, teeb kinnipeetava võimelisuse töötada kindlaks arst ning mis tehakse kindlaks enne tööle määramise käskkirja väljaandmist. Kuna käskkirjaga on A.Rosental tööle määratud, saab järeldada, et tema tervislikust seisundist tulenevalt töötamiseks takistusi ei olnud. Samas nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest, täpsemalt A.Rosentali 18.09.2010 antud seletusest, et koheselt peale tööle asumisest keeldumist viidi teda arsti juurde. Arstlikul läbivaatusel mingeid terviserikkeid ei tuvastatud. Seega takistusi töötamiseks ei olnud ning kaebaja keeldumine töötamisest ning talle antud korralduse täitmisest oli õigusvastane. Ükski kaebaja poolt esitatud väidetest ei anna alust kahelda distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuses. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et A.Rosentali kaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Eda Muts kohunik 3