Saata määruse tõlge kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas
lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta.
Seetõttu, kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebaja jätab kohtu poolt mainitud puudused kõrvaldamata, on väidetav kehavigastus või terviserike ilmselgelt põhjendamata. Sellisele kaebusele ei laiene automaatne lõivuvabastus, kuna tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikke kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1 p 11 mõttes. Kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses. O. P. on oma kaebuses loetlenud erinevaid Viru Vangla toiminguid, millega väidetavalt kahjustati tema tervist, alandati väärikust ja kahjustati peresuhteid ning põhjustati seeläbi mittevaraline kahju. Kohtud on jätnud tähelepanuta RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastuse ega ole seetõttu eristanud kaebuses esitatud kahjunõude lõivuvabalt kaevatavat osa (terviserikkega tekitatud kahju) ja seda osa, milles taotletakse väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist ning mille puhul tuleks kohtusse pöördumisel tasuda riigilõivu RLS § 56 lg-tes 11 või 12 sätestatud ulatuses. Sel põhjusel tuleb asi saata tagasi halduskohtule, kes peab kaebust analüüsima selliselt, et eristada tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotlust ülejäänust ning otsustada vastavalt sellele kaebuse menetlusse võtmise ja riigilõivu tasumise küsimus. Vajadusel tuleb lasta kaebajal täpsustada, kui suur osa kahjunõudest on tema arvates terviserikkega põhjustatud ja kui suur osa väärikuse alandamisega ning milliste toimingutega on üks või teine kahju põhjustatud. Sellest tulenevalt on kohtul võimalik otsustada riigilõivukohustuse suurus. Samuti võib osutuda vajalikuks kaebuse täpsustamine selleks, et kohtul oleks võimalik veenduda, et ka väidetavalt tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud asjaolud ja nende põhjendatus võimaldavad tugineda RLS § 22 lg 1 p-le 11 “. Tartu Halduskohtu 24.05.2010 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses märgiti: „Kirjeldatu alusel halduskohus leiab, kuna kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (
) §-s 10 sätestatud nõudmistele, tuleb kaebus jätta käiguta. 3 3-09-907 Kaebaja peab kaebust täiendama, viies oma kaebuse kooskõlla
-is sätestatud nõudmistega ja 12. mai 2010 Riigikohtu Halduskolleegiumi määrusega nr 3-3-1-12-10 kohtu poolt näidatud tähtajaks. Kooskõlas riigivastutuse seaduse § 9 lg-ga 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja vabaduse võtmise, kodu- või eraelu puutumatuse või sõnumisalasuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
lg 1 p 4 kohaselt peab kaebaja ära näitama ka kaebust põhjendavad asjaolud Esitatud kaebusest ei nähtu, millal ja kelle poolt konkreetselt kaebajale süüliselt tervisekahju tekitati, aga samuti, milles see kahju seisneb ja kes on konkreetne avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kaebajale tervisekahju tekitati. Kui tervisekahju põhjustati Viru Vangla poolt, siis tuleb esitada konkreetsed tõendid kaebaja haigestumiste kohta vanglas viibimise ajal ja tõendada ära põhjuslik seos vangla tegevuse ja kaebajal tekkinud tervisekahju vahel. Seega peab kaebaja kõikide kaebuses toodud episoodide osas esitama tõendid selle kohta, millega konkreetselt ja millise ametiisiku või haldusorgani poolt talle kahju põhjustati ja milles see kahju seisnes. Anda kaebajale võimalus täiendavalt põhjendada oma väiteid ja esitada tõendeid : kui suur osa kahjunõudest on tema arvates terviserikkega põhjustatud kui suur osa kahjunõudest on tema arvates väärikuse alandamisega põhjustatud ning milliste toimingutega on üks või teine kahju põhjustatud esitada tõendid kahju kohta Kohus märgib, et võtab riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas seisukoha peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamist kaebaja poolt. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 27.05.
lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Tartu Halduskohus leiab, et antud kahju hüvitamise kaebusele ei laiene RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus, kuna kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud. Kaebaja ei ole esitanud väidetava kahju kohta asjassepuutuvaid tõendeid ning puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel. Riigilõivuseaduse § 56 sätestab: 11) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. [RT I 2008, 59, 330 – jõust. 1.01.2009]
Halduskohus ei pea võimalikuks rahuldada ka O. P taotlust riigi õigusabi määramiseks. Taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Selle sätte järgi jäetakse riigi õigusabi andmata, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. O. P on suutnud ise esitada kaebuse, kaebuse täienduse ning määruskaebused, millest on tema seisukohad olnud kohtutele arusaadavad. Riigi õigusabi andmiseks kaebaja esindamiseks kohtus halduskohus mingit alust ei näe. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtumäärus jõustus 14.02.2011 Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2010 kohtumäärusega nr 309-907, millega jäeti Tartu Halduskohtu 09.06.2010 a. määrus muutmata. Jätta taotlus määruskaebusest koopia tegemiseks rahuldamata. Võtta asja juurde määruskaebusega koos esitatud dokumentaalsed tõendid. Jana Tanissaar kohtuistungisekretär 5 3-09-907 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.