) § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses. Kohus tuvastas, et alaealise lapse J T (sündinud XXX.) vanematelt emalt J L ja isalt J T on ära võetud vanema õigused Viru Maakohtu 17.04.2009.a. kohtumäärusega nr 2-09-8771. Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. 2/3 Kuna lapse J T vanematelt on ära võetud vanemaõigsed s.o. neil ei ole PKS § 214 alusel lapse J T suhtes hooldusõigust, sh lapse esindusõigust, siis tuleb alaealisele J T määrata eestkostja. PKS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. R K eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku E M. Kohus tuvastas, et juba 2009.a. septembrikuust elab J T E M peres. E M kinnitas kohtule, et poiss on tema peres kohanenud ja E M on nõus olema J T eestkostjaks. Narva linna hinnangul E M isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Kohus ei tuvastanud E M suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolusid, mis takistaksid tal olemast alaealisele eestkostjaks. Võttes arvesse, et alaealine laps J T on jäänud ilma vanemlikust hoolest, ta juba elab E M perekonnas, J T on avaldanud oma esindajale, et ta soovib elada Ene Mikku juures, siis kohus leiab, et E M määramine J T eestkostjaks on lapse huvides. PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Lähtudes eeltoodust, on kohus veendunud, et E M on eestkostjaks sobiv isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma alaealise lapse J T huve ja täitma eestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et alaealise J T eestkostjaks tuleb määrata E M kuni alaealise täisealiseks saamiseni.
lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.