sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule 1
sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
) § 110 lg 1 kohaselt, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Avaldaja palub kohtul rakendada N. K.`i pärandvara: korteriomandi asukohaga xxx, suhtes hoiumeetmeid, määrates pärandvara hooldajaks KÜ Mõisa tee
). Alates 01.01.2009 kehtiva
lg 1 lähtudes, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Hoiumeetmete loetelu on sätestatud sama paragrahvi 2 lõikes, s.o pärandvara valitsemise korraldamine; tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. Pärimisseaduse mõttest tulenevalt hooldaja määratakse eelkõige pärandvara valitsemiseks (näiteks
lg 1), kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. KÜ Mõisa tee 5 on andnud nõusoleku pärandvara hooldaja kohustuste täitmiseks.
lg 2 kohaselt, hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustusest vabastada.
lg 3 p 1, p 3, p 4 tulenevalt, pärandvara hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; andma aru vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Et vältida pärandvara võlgnevuste kasvamist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist, kohus rahuldab avalduse. Kuna käesoleva lahendi tegemise ajaks N. K.`i pärandvara korteriomand asub elumajas, kus moodustatud korteriühistu hooldab elumaja ja maksab elumajas kasutatud teenuste eest, nõustub kohus korteriühistu pärandvara hooldajaks määramise otstarbekuse kohta. Asjaolusid, mille kohaselt korteriühistu ei või olla hooldaja, ei ole tuvastatud. 3 Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus
lg 1 teise lause kohaselt pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab inventuuri tegijaks kohtutäitur N. M.,
sätestatud korras ülekutsemenetluses avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja § 141 sätestatud pärandvara nimekirja. Kohus hoiatab kohtutäituri
sätestatud vastutusest kahju tekitamise eest.
kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel.
lg 1-8 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.
lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §-des 131–133 nimetatud nõuetest.
lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt
, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Vastavalt TsMS § 585 sätetele, kuulab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära teised isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab. 4 31. jaanuari 2011 kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja ja puudutatud isikud või nende esindajad, kes nõustusid pärandi hoiumeetmete rakendamisega ja pärandvara hooldaja määramisega. TsMS § 586 kohaselt otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja avalduse alusel või omal algatusel võib kohus hoiumeetmeid muuta või tühistada, samuti hooldaja tema kohustustest vabastada. Määruse peale võib avaldaja või muu TsMS § 586 lg. 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et KÜ Mõisa tee 5 avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et surnud N. K.`i pärandvarale tuleb rakendada hoiumeetmeid selle valitsemise korraldamise vormis ning nimetada KÜ Mõisa tee 5 pärandvara, korteriomandi asukohaga xxx, hooldajaks. Johannes Külaots Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.