KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuaril 2011. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-47581 Tsiviilasi L.M.`i hagi M.M.`i vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1.A-M.M. ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxx linn xxxxx 2.R.M. ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxx linn xxxxx Hagejate seaduslik esindaja alaealiste ema L.M. ik.kood xxxxxxxxxxx xxxxx x xxxxx linn xxxxx Kostja : M.M. ik.kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx küla xxxxxxxxxx vald xxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30.novembril 2010.a. RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633, PKS § 97 p 1,§ 101 lg 1 2, kohus otsustas: 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista M.M. alates 01.09.2010.a. elatis A-M.M.`i sünd. xx xx xxxx.a. kasuks tema ülalpidamiseks 2 175 kr s.o.139.01 Eurot ( ükssada kolmkümmend üheksa koma null üks) kuni täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxx.a. 3.Välja mõista M.M.`ilt alates 01.09.2010.a. elatis R.M.`i sünd. xx xx xxxx.a. kasuks tema ülalpidamiseks 2 175 krooni s.o. 139.01 Eurot ( ükssada kolmkümmend üheksa koma null üks) kuni täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. 1
(4)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud L.M.`i ja M.M.i abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Eliisabeti kirikus ja lahutati xx xx xxxx.a. Abielust sündis kaks last: xx xx xxxx.a tütar A.M.M. ja xx xx xxxx.a. poeg R.M.. Lapsed elavad koos ema L.M.iga ja on tema kasvatada.Lapsed käivad xxxxx xxxxxxxxx lasteaias.Tütar käib 2010.aasta sügisest xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx lasteaia rühmas tantsimas.Poeg R. käib 2010.aasta sügisest lasteaias toimuvas jalgpallitrennis. Pärast abielu lahutamist on isa poolne abi laste ülalpidamiseks olnud ebaregulaarne ja ebapiisav. L.M.`i sissetulek on kuus xxxx krooni.Lisaks saab peretoetust 600 krooni kuus. Kostja sissetulekute kohta andmed puuduvad, kuid talle kuulub xxxxxxxxx külas xxxxx maatulundusmaa ja sõiduauto xxxxxxx xxxxx xxxxxxx. Lapse A.M. on seotud kulutused ühes kuus : 1.Eluasemekulud 583 krooni; 2.Kulutused toidule 735.3.Kulutused tervishoiule 75.4.Kulutused hügieenitarvikutele 130.5.Lasteaia kulud 940.6.Rõivaste ja jalanõude kulu 218.7.Treeningutega seotud kulud 270.8.Vaba aeg, meelelahutus 185.K o k k u: 3 136 .R. kasvatamisega seotud kulutused ühes kuus: 1.Eluasemekulud 583 krooni; 2.Kulutused toidule 735.3.Kulutused tervishoiule 75.4.Kulutused hügieenitarvikutele 130.5.Lasteaia kulud 940.6.Rõivaste ja jalanõude kulu 218.7.Treeningutega seotud kulud 100.8.Vaba aeg, meelelahutus 185.----------------------------------------------------------------------------------------------------------------Kokku: 2 966.Kostja kirjalikud vastuväited 14.10.2010 .a esitas kostja kohtule kirjalikud vastuväited, milles selgitas, et sõiduauto on ostetud abielu ajal ja see kuulub mõlemale abikaasale.Samuti võttis kostja koos L.M.iga laenu elamu renoveerimiseks, tagatiseks L.M.ile kuuluv elamu xxxxx linnas xxxxx x, kus L.M. elab.Kostja on jätkanud ja jätkab siiani laenu tagasimaksmist pärast abielulahutust.Laenu igakuine tagasimaks on 5 500 krooni.Kostja väitel on tema andnud võimalusel laste tarbeks raha, ostnud neile jalgrattad ja muid vajalikke asju.Suurem osa abielu ajal soetatud varast jäi hagejale. Kostja on lisanud enda Swedbanki konto väljavõtte vahemikus 17.08.2009.a -14.10.2010.a., sõiduki tehnilise passi , palgatõendi OÜ-ltxxxx xxxxxx, mille kohaselt on kostja töötasu pärast tulumaksu mahaarvestamist xxxx krooni. 2
(4)02.11.2010 .a esitas hageja oma kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja väitel on ta teinud kostjale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks laenu tagasimaksete osas, kuid kostja on tema ettepanekust keeldunud.Hageja väitel on kostja igakuine laenu tagasimakse vastavalt tema poolt esitatud pangakonto väljavõtetele mitte 5 500 krooni vaid 4 517, 40 krooni.Hageja ei eita, et kostja on lapsi toetanud, kuid see toetus ei kata laste igapäevaeluga seotud kulutusi.Samuti on kostja jätnud mainimata, et alates 19.maist 2010.a on tema käsutuses veoauto xxx, millega veoteenust osutades on võimalik sissetulekut suurendada. Menetluse käik Kohus määras 30.11.2010 eelistungi, et elatise vaidlus lahendada poolte kokkuleppel.Kostja kinnitas, et maksab hetkel laenu tagasi ja elatise maksmiseks raha ei jätku.Kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 10.01.2011.a.Kohus teatas, et teeb kohtulahendi kirjalikus menetluses 25.01.2011.a. 07.01.2011.a on hageja L.M. teatanud kohtule kirjalikult , et ei õnnestunud kostjaga kokkuleppele jõuda ja hageja jääb elatise nõude juurde. Kostja oma seisukohti kohtule täiendavalt ei ole esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus selgitab,et alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud Perekonnaseaduse ( PKS) § 97 p 1 järgi on õigustatud elatist saama alaealine laps.Alaealist last kasvatav vanem saab lapse seadusliku esindajana esitada hagi alaealise lapse nimel ( RK lahend nr 3-2-1-85-10). Seega käesolevas asjas tuleb lugeda hagejateks A-M.M. ja R.M. ning neid kasvatav ema L.M. laste seaduslikuks esindajaks.Kostja ei ole vaidlustanud elatise suurust, vaid väidab, et kuivõrd maksab tagasi pangalaenu 5 500 krooni kuus, hageja väitel 4 517 kr ja 40 s , siis ei jätku tal raha elatise maksmiseks.Kostja on esitanud enda palgatõendi OÜ-st xxxx xxxxxxx, mille kohaselt saab iga kuu kätte xxxx EEK-i. Elatise suurus võib olla seaduses toodud määrast väiksem vaid seaduses sätestatud erandjuhtudel , mis on sätestatud PKS § 102 lg 2 s.o. vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras satuks rahaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole ka last kellele peaks peale hagejate veel elatist maksma, seega puudub seaduslik alus elatise väiksemas suuruses väljamõistmiseks kui seadus toodud alammäär s.o. 2175 EEK-i ehk 139.01 Eurot. Asjaolu, et suurem osa abielu ajal soetatud ühisvarast jäi hagejate esindajale L.M.ile ja asjaolu, et kostja maksab tagasi pangalaenu , mis on võetud hagejate esindajale kuuluva elamu renoveerimiseks, ei anna alust vabastada kostjat elatise maksmise nõudest või seda vähendada.Abikaasade ühisvara on võimalik jagada abikaasade kokkuleppel või kokkuleppe mittesaamisel kohtus, samuti on hageja väitnud, et on püüdnud pangalaenu tagasimaksmise küsimust kostjaga kokkuleppel lahendada, kuid kostja on avaldanud ka kohtule, et soovib laenu tagasi maksta põhjusel, et elukoht jääks tulevikus lastele. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise väljamõistmisel ja selle suuruse otsustamisel tähelepanu keskmes.Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.Vanema ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel teha lisapingutusi sissetulekute 3
(4)hankimiseks.Kostja on tööealine terve inimene, kellel on väljavaated leida endale sellist tööd, mis suudaks lastele nõutud suuruses elatist anda.Lisaks on üldteada asjaolu, et last kasvatav vanem annab ka oma hoole ja vaeva laste kasvatamisel, mis ei ole rahas mõõdetav. Hageja on esitanud laste eluks vajalike kulutuste arvestuse, mis praeguses majanduslikus olukorras päev-päevalt suurnevad.Tegemist on laste igapäevaeluks vajalike tõendamst leidnud kulutustega, millest kostja vabastamine ja kulutuste jätmine täielikult laste ema kanda, ei ole õiglane ja põhjendatud. Vanematel on võrdne õigus ja kohustus laste eest hoolitseda ja neid ülal pidada. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi ja mõstab kostjalt laste kasuks elatise välja seaduses toodud alammääras. Ingrid Hallas Kohtunik 4
(4)