Tsiviilasi nr: 2-10-15587 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-15587 Tsiviilasi E. R. hagi M. M. vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.09.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 206,17 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): E. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXX XXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): M. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX XXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 13.09.2010.a otsus tühistada.
- Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Tagastada E. R.´ele 07.01.2011.a kohtule esitatud tõendid.
- Tagastada M. M.´le 10.01.2011.a esitatud tõendid.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1
(6)Tsiviilasi nr: 2-10-15587 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 01.04.2010 Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja suurendada kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 3700 kroonini alates 01.04.
- Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Viljandi Maakohtu 28.10.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-438-04 hageja kasuks välja igakuine elatis 04.05.1995 sündinud poja E. M. ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Elukalliduse tõusu ja lapse kasvamisest tingitud väljaminekute suurenemise tõttu ei ole hagejale makstav elatis piisav. Poolte ühine poeg on 14-aastane ja õpib üheksandas klassis. Hageja kannab kõik lapse koolitarvetega, igapäevase riietusega ja söögiga seotud kulud. Hageja ei taha last jätta ilma võimalusest osaleda kooli üritustel ja klassiekskursioonidel. Hagejale teadaolevalt kostjal rohkem alaealisi lapsi ja ülalpeetavaid ei ole. Kostja ei tunne vähematki huvi lapse käekäigu vastu, viimati kohtus ta lapsega 2007.a talvel. Lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt 6038,30 krooni, millest pool ehk kostja osa on 3019,15 krooni. Hageja keskmine netotöötasu on 11 170 krooni. Hageja soovib tagada lapsele praeguse elatustaseme, kuid ei soovi jätkuvalt kanda lapse kulutusi üksi. Arvestades, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt maksustatakse saadud elatis tulumaksuga (21%), peaks elatise suuruseks olema vähemalt 3700 krooni, et pärast tulumaksu tasumist jääks lapse ülalpidamiseks vajalik summa. Kostja vastuväited
- Kostja ei tunnistanud hagi, kuna kindla sissetuleku puudumise tõttu ei ole tal võimalik hageja nõutud elatist maksta. Kostja on oma majanduslikult raskele olukorrale vaatamata leidnud võimaluse tasuda elatist, kuigi paaril korral hilinenult. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps M. M.. Hagejal on ka elukaaslane, kellel on kostjale teadaolevalt kindel sissetulek. Praeguses olukorras ei ole seoses kindla sissetuleku puudumisega kostjal võimalik kuidagi hageja poolt nõutavas ulatuses elatist maksta. Poolte ühise lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi saab ka optimeerida (riideid ja jalatseid saab osta odavamaid, kui majanduslikult ei ole võimalik, ei pea lapsele andma taskuraha 400 krooni kuus, raamatuid saab laenutada raamatukogust, saab osaleda odavamates laagrites, saab vähendada kino ja kontserdi, mobiili ja ajakirjadega seotud kulutusi). Eluaseme valiku langetas hageja koos oma elukaaslasega, arvestades oma majanduslikku võimalust ja eelkõige oma heaolu ehk siis töökohti ja olmeelu silmas pidades. Kostja arvates on jätkuvalt võimalik välja tulla lapse ülalpidamiseks 4000 krooniga kuus, kuni majanduslik olukord ei võimalda rohkem kulutada. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 13.09.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja suurendas kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 3630 kroonini tagasiulatuvalt alates 01.04.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja on tõendanud elatusraha suurendamise vajaduse ja põhistanud lapse jaoks reaalselt tehtavad kulutused. Kostja on hagejale poolte ühise lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid andnud ebapiisavalt. Väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgse elatise suurus kohtuotsusega kindlaks määrati. Elukallidus (eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud nagu vesi, elekter, prügivedu) on võrreldes 2004.a oktoobrikuuga, mil esialgne elatise suurus kindlaks määrati, olulisel määral suurenenud, mistõttu on käesoleval ajal 2000 krooni 15aastase noormehe ülalpidamiseks liiga väike summa. Elatusraha suurendamine 3000 kroonini 2
(6)Tsiviilasi nr: 2-10-15587 koos tulumaksuga ei aseta kostja teist last halvemasse majanduslikku olukorda, kui on seda poolte ühine laps. Väljamõistetav elatusraha ei ole ka oluliselt suurem seadusega kehtestatud alammäärast. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis hageja poolt tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist on 3000 krooni kuus (0,21x3000=630). Elatise miinimummäär peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Elatis 3000 krooni kuus on kohtu arvates piisav ühe vanema osana katmaks gümnaasiumi üheksandas klassis õppiva nooruki vajadusi. Kostja ei ole veenvalt tõendanud, kui suur on tegelikult tema poolt saadav töötasu ja kas ta saab muid tulusid. OÜ I. tõendil (lk 23) puudub selle väljastanud isiku allkiri ja ka pitseri jäljend. Isegi kui süüvida kostja poolt esitatud tõendi sisusse, siis ainuüksi novembri 2009 eest saadud summa peegeldab kostja head majanduslikku seisu. Kohtu poolt teostatud päringu järgi on kostjale tehtud viimane väljamakse OÜ I. poolt juulis
- Summa on kohtule teadmata. Kostja on töövõimeline 35-aastane mees, kes peab kohtu arvates suutma käesoleval ajal teenida niipalju, et suudab anda piisaval määral oma teismelisele pojale ülalpidamist. Vastupidist ei ole kostja kohtule tõendanud. Asjaolu, et ettevõttel, mille juhatusse kostja kuulub, on majanduslikult raske, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja pole tõendanud, kas ja kuidas ta on otsinud tulusamat tööd, millistest rahalistest vahenditest ta elatub, samuti pole ta tõendanud, miks ta ei taha või ei saa töötada mujal, hankimaks sellises ulatuses rahalisi vahendeid, et täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja pole ka tõendanud, et tal ei oleks muid rahalisi vahendeid (säästusid jm), mille arvelt ta suuremat elatist saaks maksta. Kostja vastuväited hagile ei ole ajakohased ega saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus osaleda huvialaringides ning külastada kultuuriüritusi, sh veeta vaba aega kinos, teatris, kontserdil, reisides ja sportides. Kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud ja neist on võimalik loobuda, ei ole põhjendatud, vaid näitab pigem kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist anda. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest, mistõttu on töövõimelise kostja viide varalisele seisundile alusetu. Elatise väljamõistmine Viljandi Maakohtu 28.10.2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-04-438 alusel tuleb lõpetada alates 01.04.
- Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub vähendada väljamõistetud elatist 1846 kroonini kuus. Hageja ei kanna lapsega seotud kulutusi üksi, kostja tasus korrektselt kuni 2010.a kevadeni elatist 2000 krooni kuus. Majanduslikult raske olukorra tõttu tekkisid siis mõned viivitused väljamaksetega. Laste vajaduste muutumisega ei pea tingimata suurenema kulutused, neid saab optimeerida. Kostja arvates peavad mõlemad tema lapsed saama võrdse ülalpidamise. Kostjal ei ole võimalik raske majandusliku olukorra tõttu hageja nõutud elatist tasuda. Kostja suhtlemine lapsega on piiratud hageja tõttu. Kostja elab antud hetkel säästudest ja vanemate toetusest ning otsib aktiivselt lisatööd. Kostja hinnangul saab lapse igakuiseid kulutusi minimeerida 3693 kroonini (toidule 1200 krooni, riietele 400 krooni, jalatsid 208,30 krooni, ajakirjad/raamatud 0 krooni, kuna neid saab laenutada, kino/kontsert 75 krooni, mobiil 100 krooni, breketid 500 krooni), mis teeb kummagi vanema osaks 1846 krooni. Kui kohus peab hageja lapse kulutuste kalkulatsiooni õigeks ja jätab maakohtu otsuse muutmata, soovib kostja hageja pangakonto väljavõtteid ja tšekke, millest nähtuks lapse igakuised kulutused. I. OÜ poolt kostjale
- a juulis tehtud väljamakse ei ole töötasu, vaid see tehti kostjale ettevõttele tehtud majandamiskulude katteks. Vastustaja seisukoht 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-10-15587
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme määral, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi ise kõrvaldada ning asjas lõpplahendit teha.
- Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja, kes on alaealise lapse ema, varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist enda kasuks. Korduvate kohustuste osas tehtud kohtuotsuse muutmise eeldused on sätestatud TsMS §-s
- Vastava normi kohaselt võib pärast kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud või kui maksete suuruse muutmise hagemise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Käesoleva hagi raames tugines hageja sellele, et lapse vajadused on varasema ajaga võrreldes suurenenud. Kostja vaidles nendele väidetele vastu ning leidis, et varasema otsuse tegemise ajaga võrreldes esinevad uued asjaolud, mille tõttu ei saa elatist suurendada, vaid seda tuleks pigem vähendada. Sellises olukorras tulnuks maakohtul kontrollida, kas maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud. Elatise suurust mõjutavad asjaolud on sätestatud perekonnaseaduses, kusjuures kuni 30.06.2010.a väljamõistetava elatise puhul tuleb lähtuda sellel ajal kehtinud perekonnaseadusest ning alates 01.07.2010.a välja mõistetava elatise puhul tuleb lähtuda kehtivast perekonnaseadusest. Mõlema perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatusraha kindlaksmääramisel lähtuda muuhulgas lapse vajadustest (vt kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 2 ja kehtiva perekonnaseaduse § 99 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui kostja hageja väidetele vastu vaidleb, tuleb kohtul hageja poolt esitatud väiteid sisuliselt kontrollida. Kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada selged kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esinevad. Käesolevas kohtuotsuses luges maakohus üldtuntud asjaoluks selle, et 2004nda aastaga võrreldes on elukallidus suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul elatise asjas sellisel viisil asjaolusid tuvastada ei saa. Elatise suuruse muutmise küsimuse lahendamisel on oluline täpselt määrata, millisel määral konkreetsed kulud muutusid. Elatist saab suurendada või vähendada konkreetse summa võrra. Selleks on vaja tuvastada, kui palju konkreetsel juhul lapse põhjendatud kulud muutusid. See, et eluasemele tehtavad kulud on keskmiselt üldjoontes suurenenud, ei tarvitse tähendada, et vastavad kulud on ka konkreetsel juhul suuremad. Kuid elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada konkreetse isiku vajadusi, st konkreetse isiku põhjendatud kulusid.
- Maakohus märkis, et hageja on tõendanud ja põhistanud elatusraha suurendamise vajadust ning kohus nõustub hageja poolt esitatud arvestusega. Sellisel kujul esitatud motiivid ei vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kohus peab kohtuotsuse põhjendavas osas esitama kaalutlused, millest lähtuvalt kohus leiab, et hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Seejuures tuleb kohtul esitada põhjendused, miks ta kostja väidetega ei nõustu. Antud juhul elatise suuruse muutmise eelduste osas kohtuotsuse põhjendused puuduvad. Maakohus ei ole võrrelnud, milliste konkreetsete vajaduste osas on lapse vajadused varasema ajaga võrreldes muutunud. Selleks oleks maakohtul tulnud hinnata, millised on lapse põhjendatud vajadused praegu ja millistest vajadustest lähtus 2004ndal aastal elatist välja mõistes maakohus. Praeguste vajaduste põhjendatust hinnates oleks maakohus pidanud seisukoha kujundama muuhulgas ka kõikide kostja poolt esitatud vastuväidete osas. Kostja vastuväiteid maakohus 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-10-15587 analüüsinud ei ole. Kuivõrd elatise suurendamist taotleti nii eelmise kui ka praegu kehtiva perekonnaseaduse kehtivusaega jääva perioodi eest, tuleb lapse vajadusi hinnata eelmise perekonnaseaduse kehtivusaega jääva perioodi osas eelmise perekonnaseaduse alusel ja kehtiva perekonnaseaduse kehtivusaega jääva perioodi osas kehtiva perekonnaseaduse alusel.
- Kostja leidis, et hagi tuleb jätta muuhulgas rahuldamata ka seetõttu, et tal on peale varasema kohtuotsuse tegemist sündinud uus laps, kes jääks elatise suurendamise korral selle lapsega võrreldes, kellele elatis välja mõistetakse, halvemasse olukorda. Selle väitega seoses viitas kostja enda halvale majanduslikule olukorrale ning teise lapse vajadustele. Need väited jättis maakohus arvestamata, viidates kohtuotsuses sellele, et vastavaid asjaolusid oleks pidanud tõendama kostja ning kostja seda teinud ei ole. Samas ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kohus oleks täitnud kohtul lasuvat selgitamiskohustust. Kohtuotsus ei saa menetlusosaliste jaoks olla üllatuslik. Kohtul tuleb selgitada menetlusosalistele hagi rahuldamise eelduseks olevaid ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ning tõendamiskoormise jaotust. Kui menetlusosaline esitab oma väidete osas tõendeid ning kui kohus leiab, et tõendid ei ole piisavad, on kohtul õigus teha menetlusosalisele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2 lause 2). Kui maakohus leidis, et kostja ei ole oma töötasu suurust ega majanduslikku olukorda veenvalt tõendanud, ning et kostja poolt kohtule esitatud tõend ei oma tõenduslikku väärtust, sest sellel ei ole raamatupidaja allkirja ega templit, oleks kohtul tulnud neid asjaolusid kostjale selgitada ning teha kostjale ettepanek asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Praegusel juhul oli maakohtu otsus kostjale üllatuslik, sest kostja sai alles maakohtu otsusest teada, mida tal oleks tulnud hagi rahuldamata jätmise eeldustena esile tuua ning tõendada ning miks maakohus kostja tõendit tõendina ei arvesta. Asja uue arutamise käigus tuleb kohtul täita selgitamiskohustust. Selle raames tuleb kohtul selgitada pooltele hagi rahuldamise eeldusi ja hagi rahuldamata jätmist tingivaid asjaolusid, tõendamiskoormist ning võimalikku tõendite esitamise vajadust. Juhul, kui mingi tõend kohtu hinnangul tõendiks üldse ei kõlba ja kui see on juba asja arutamise käigus äratuntav, tuleb kohtul kaaluda poolele täiendavate tõendite esitamiseks ettepaneku tegemist.
- Maakohtu otsus on ebaseaduslik ka seetõttu, et maakohus mõistis alates 01.07.2010.a elatise välja vale hageja kasuks. Käesolevas menetluses on hageja alaealise lapse ema, kes taotles 2004ndal aastal kohtuotsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmist. Maakohus leidis õigesti, et varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatise muutmise korral toimub kogu elatise maksmine elatise suuruse muutmist ettenägeva kohtuotsuse jõustumisest alates uue kohtuotsuse alusel. Varem kehtinud perekonnaseadusest erinevalt kehtiv perekonnaseadus enam alaealise lapse vanemale teise vanema suhtes elatise nõuet ette ei näe. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab ülalpidamiskohustuse – võlasuhte raames võlausaldajaks olla ülalpeetav. Alaealise lapse vanem võib olla lapse esindaja, kes lapse nimel elatisenõude kohtulikult maksma paneb. Maakohtul oleks tulnud hagejale vastavaid asjaolusid selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks selliselt, et alates 01.07.2010.a nõutaks elatist lapsele ning selle nõude osas oleks hagejaks alaealine laps. Praegusel juhul kohus seda teinud ei ole. Veelgi enam, maakohus mõistis alates 01.07.2010.a välja elatise isikule, kes ei ole sellest ajast alates õigustatud elatist saama. Asja uue arutamise käigus tuleb kohtul selgitada menetlusosaliste ringiga seotud küsimusi ning uurida, milline oli hageja tegelik tahe hagi esitamisel. Hageja tegelik tahe võis olla suunatud sellele, et alates 01.07.2010.a elatise nõude osas oleks hagejaks alaealine laps ise.
- Maakohus võttis elatise suurendamisel arvesse seda, et hagejal tuleb maksta elatise pealt tulumaksu. Elatise pealt tulumaksu maksmise kohustuse nägi ette kuni 31.12.2010.a kehtinud tulumaksuseadus. Põhimõtteliselt võib elatise väljamõistmisel ja elatise suuruse 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-10-15587 muutmisel kuni 31.12.2010.a välja mõistetava elatise osas tulumaksu maksmise kohustusega arvestada, kuid selleks peab kohus tuvastama kindlad asjaolud, mida kohus antud juhul teinud ei ole. Selleks, et kohus saaks elatist tulumaksu maksmise kohustuse tõttu kas osaliselt või täielikult tulumaksu osa võrra suurendada, tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on muid sissetulekuid ning ega hageja ei saa teha tulumaksust mahaarvamisi, mille tõttu hagejal tulumaksu (ka osaliselt) tasuda ei tule. Kuni 30.06.2010.a perioodi osas tuleb tulumaksu maksmise kohustusi ning mahaarvamiste võimalikkust kontrollida E. R. osas ning alates 01.07.2010.a perioodi osas, eeldusel, et hagejaks tuleb lugeda M. M., tuleb kontrollida tema muid sissetulekuid ning tema tulude osas mahaarvamiste võimalikkust. Alates 01.01.2011.a välja mõistetava elatise puhul tuleb lähtuda 01.01.2011.a jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest (vt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11).
- Eespool käsitletud puuduste tõttu tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtusse. Kuivõrd maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, sh ei ole selgitanud pooltele menetlusosaliste ringiga seonduvat ega hagi rahuldamise eeldusi, hagile vastuväidete eeldusi ning asjaolude tõendamiskoormist ja tõendamise vajadust, ei saa ringkonnakohus ise asjas lõpplahendit teha.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ilma elatise vähendamise hagi esitamata ei saa kohus teha otsust, mille kohaselt kuulub kostja poolt tasumisele elatis, mis oleks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatisest väiksem.
- Vastustaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 07.01.2011.a täiendavad tõendid, millega soovis tõendada lapse vajaduste suurenemist. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusetapis ei ole uusi tõendeid võimalik apellatsioonikohtule edastada ja tõendid tuleb vastustajale tagastada. Kuid kuivõrd käesolev tsiviilasi saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, on hagejal võimalik esitada maakohtule täiendavate tõendite juurdevõtmise taotlus, mille rahuldamise küsimuse saab maakohus asja uue arutamise käigus lahendada.
- Apellant esitas 10.01.2011.a Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et vastavad tõendid tuleb eelmises lõigus nimetatud põhjustel tagastada. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et ringkonnakohus käesolevaga tõendite vastuvõtmisest keeldub, ei tähenda, et tõendite esitamine oleks välistatud asja uue arutamise käigus maakohtus.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 6
(6)