Obsah (6)

§ 222§ 111§ 217§ 218§ 219§ 220

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-21816 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 11. mai 2010 Kent

§ 222lg –s 3 sätestatule.

Defektsete klaaside asemel tarnis hageja kostjale uued klaasid 13.10.2008 (ületades taas kokkulepitud tarnetähtaega), millega kostja luges 18.06.2008 lepingust tulenevad hageja kohustused (hilinenult) täidetuks. Sellest tulenevalt tasus kostja 16.10.2008 hagejale ka eelnimetatud lepingu järgi tasumisele kuuluva hinna 238 939,15 krooni vastavalt hageja 12.08.2008 arvele nr 1381. Kostja märgib, et kuni puudustega klaaside asendamiseni hageja poolt oli kostjal

§ 111lg 1 järgi õigus keelduda klaaside ostuhinna tasumisest.

Eeltoodu alusel kostja leiab, et on hagejaga 18.06.2008 sõlmitud müügilepingu nõuetekohaselt täitnud ning hagejal ei saa olla kostja vastu sellest lepingust tulenevaid mistahes nõudeid. 4 Hageja ei väidagi, et kostjal on täitmata kohustusi 18.06.2008 lepingu alusel. Vastupidi, hageja kinnitab, et kostja on 18.06.2008 müügilepingu alusel esitatud arve nr 1382 täies ulatuses tasunud. Hageja nõue põhineb väitel, et kostjal on tasumata uue tellimuse eest väljastatud arve nr 1410 summas 162 597,50 krooni. Siinkohal kostja märgib, et arve nr 1410, mis on dateeritud 16.10.2008, edastati hageja poolt kostjale alles 03.12.2008 kirjaga, märkides arve tasumise tähtajaks 30.12.2008, ka viivist on hageja arvestanud alates 01.01.2009 (Seejuures hagist ei selgu, millisel seadusel või poolte kokkuleppel põhineb hageja väide, et kostja poolt 18.08.2008 tellitud klaaside ostuhinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel kauba kättesaamisest, mistõttu pidanuks kostja tasuma 18.08.2008 tellimuse alusel hagejale 162 597,50 krooni 13.11.2008). See viitab kostja arvates sellele, et ka hageja ise oli esialgu seisukohal, et tema poolt 13.10.2008 teostatud tarne näol oli tegemist 18.06.2008 lepingu järgi tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Kotja teavitas hagejat koheselt 08.12.2008 kirjaga, et ei nõustu arve nr 1410 tasumisega, kuna tegemist ei olnud kostja poolt uute klaaside tellimisega, vaid 18.06.2008 lepingu alusel tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 10.02.2010 kostja märkis täiendavalt, et hageja on omaks võtnud, et on 30.07.2008 ja 13.08.2008 kostjale tarnitud defektsed klaasid ära viinud ja need on endiselt hageja (või klaaside tootja RFOY) valduses. Väited, hageja 26.01.2010 menetlusdokumendis, et klaasid viidi ära ekspertiisiks, on kostjale uudsed ja üllatuslikud. Hageja ei ole varem väitnud, et klaaside äraviimine toimus ekspertiisi eesmärgil, sellekohaseid viiteid ei ole poolte e-kirjavahetuses. Kostjale ei ole teatatud ekspertiisi teostamise ajast ega eksperdi isikust, samuti ei ole kostjale antud võimalust viibida ekspertiisi teostamise juures. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid ekspertiisi läbiviimise ja selle tulemuste kohta. 19.01.2010 dateeritud RFOY selgitus ei ole usaldusväärne ja seda ei saa käsitada eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 tähenduses. RFOY on ise klaaside tootja, selgituse allkirjastanud HS on samaaegselt hageja juhatuse liige. Selgituses puuduvad igasugused viited, kuidas ja milliste vahenditega väidetav ekspertiis läbi viidi, ekspertiisi läbiviimist ja tulemusi ei ole dokumenteeritud. Kostja on veendunud, et klaasidel veekahjustuste olemasolu ja nende tekkimise põhjuseid on võimeline kindlaks tegema iga selles valdkonnas tegutsev isik, mitte ainult RFOY, nagu väidab hageja. Defektsete klaaside omandiõigus ei ole hagejalt kostjale üle läinud, sest poolte vahel puudub vastav kokkulepe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Hageja on kostjale tarninud 30.07.2008 ja 13.08.2008 kokku 23 klaasi ning 13.10.2008 17 klaasi. Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.10.2008 teostatud tarne näol on tegemist iseseisva ostumüügitehinguga ja kostja uue tellimuse täitmisega või tarnis hageja 13.10.2008 klaasid 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud puudustega klaaside asendamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjale üleandmise ajal olid klaasid defektideta, nende kahjustumine on toimunud kostja juures ja põhjustatud ebaõigetest hoiutingimustest või kostja töötajate poolt; sellest tulenevalt hagejal ei olnud kohustust klaase asendada ning tegemist on kahe eraldiseisva ostu-müügitehinguga: 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarned olid tehtud kostja 18.06.2008 tellimuse täitmiseks ning 18.08.2008 kostja esitas uue tellimuse, mis täideti 13.10.2008. Kostja väidetel ei esitanud ta 18.08.2008 uut tellimust, vaid teatas hagejale, et tarnitud 23 klaasist 17 on defektsed ja tuleb asendada. 5 3. Võlaõigusseaduse (

) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tulenevalt

§ 218

lg - st 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

1. Müüja vastutuse eeldusena peab kostja tõendama, et klaasid olid kahjustatud juba nende kostjale üleandmisel või tekkis kahjustus hiljem hageja süül. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et õhumullid klaasides võivad tekkida tootmisprotsessi käigus tehnoloogia rikkumise tõttu või klaaside hoidmisel mittesobivas (liigniiskes) keskkonnas. Klaaside kahjustumise selliseid põhjusi kinnitab hageja poolt 19.01.2010 esitatud RFOY tõend ja vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja. Klaaside niiskuse tõttu kahjustumise puhul ei pruugi kahjustused avalduda koheselt. Kostja on veendunud, et defektid hajea poolt tarnitud klaasidel olid tekkinud juba nende tootmise käigus enne klaaside hagejale üleandmist või hageja poolt klaaside mittenõuetekohasel pakendamise tagajärjel. Kostja selgituste kohaselt tarnitakse klaase teibitud servadega, et kaitsta klaaside vahel olevat geeli niiskuse eest. Kostja on seisukohal, et kui teibitud äärtega ja kilesse pakitud klaas sai veekahjustusi, siis peab olema viga teipides, mis lasevad niiskust läbi klaaspaketi sisse. Hageja väidab, et klaaside kahjustumise põhjustas kostja klaaside hoidmise tingimuste rikkumisega, sest kostja ladustas klaase välitingimustes varikatuse all. Selle väite on hageja seaduslik esindaja MK tuletanud sellest, et 19.08.2008 kostja seaduslikule esindajale näidati kahjustustega klaase ning kahjustatud klaase fotografeeriti varikatuse all. Üksnes kostja tehtud foto põhjal on hoidmistingimuste rikkumise tuletanud ka 19.01.2010 tõendi koostanud RFOY tegevdirektor HS, kes märgib, et klaase tuleb hoidmisel kaitsta ilmastikumõjude, otsese päikesevalguse ja vee eest, kuid et K AS-ilt saadud fotol on näha, et A-raami hoiustati välistingimustes ning seega ei käsitsetud ega hoiustatud klaasi nõuetekohaselt. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda kostja väidetes, et klaase ladustati kuni pakendite 18.08.2008 avamiseni kostja kinnises laoruumis ning ilmastik sellel ajal klaase mõjutama ei pääsenud. Tõepärane ja veenev on kostja selgitus, et laos oli kahjustuste vaatamiseks ja fotode tegemiseks vähe valgust ning seepärast klaasid tõsteti varikatuse alla hageja esindajale näitamise ajaks. Samuti puudunuks kohtu hinnangul vajadus pärast defektide 18.08.2008 avastamist ja klaaside kasutuskõlbmatuse kindlakstegemist järgida nende hoidmise ettekirjutusi.
2. Hageja seadusliku esindaja MK vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostjale tarnitud klaaspaketid olid äärtest teibitud, klaasidel oli kleebis hoidmisjuhendiga ning klaasid olid kiletatud. Hageja seadusliku esindaja väidetel kogu pakend on omakorda pakitud kilesse ning pakendikilel on samuti kleebised hoidmise juhenditega, kuid kostja juures hageja pakendikilel kleepse ei näinud, sest kile olid eemaldatud. Hageja esitatud kleebise fotost (tl 115) ja selle tõlkest (tl 119) nähtuvalt on juhendile märgitud, et tuleb vältida ilmastikumõjusid, ladustada vertikaalselt, servi mitte kahjustada/vormida, survet mitte rakendada. Kostja väidetel pakendikilel mingeid selliseid kleebiseid ei olnud. Viidatud fotolt ei ole samuti näha, et nimetatud kleebis oleks klaaspaketil või pakendil. MK ütlustest järeldub, et klaasile kleebitud juhendit tõenäoliselt läbi kilepakendi näha ei oleks. Õige on hageja viide, et kostja kui klaasitootmise turul pikaajalist kogemust omav ettevõtja pidi olema teadlik klaaside hoiutingimustest. Kostja ei ole klaaside hoiutingimuste rikkumist omaks võtnud vaid on väitnud, et klaase ladustati pakitult hoones asuvas (so seinte ja katusega) laoruumis, mistõttu ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust, kas hoiujuhendiga kleebised pakendil olid või mitte. 6 Kostja ei ole klaaside puudustele viidates tuginenud sellele, et klaasid olid purunenud, vaid et klaasides olid õhumullid (mulliribad). Seetõttu kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et klaasid võisid saada kahjustatud kostja töötajate poolt klaaside tõstukiga ladustamise/ümberpaigutamise käigus.
3. Hageja tarnis klaasid kostjale 30.07.2008 ja 13.08.2008, kostja avas pakendid 18.08.
4. Seega hageja väidete õigsuse korral pidid klaasid riknema kostja valduses olnud vastavalt 18 ja 5 päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et nii lühikese ajaga kahjustuksid nõuetekohaselt toodetud ja pakitud klaasid ebaõigete hoiutingimuste tõttu. Klaasid olid pakendatud ja igal juhul kaitstud otsese päikese ja vee eest (hageja väidetel ladustati neid varikatuse all). Seejuures oli tarnitud 23 klaasist defektiga 17 klaasi, seega 6-le klaasile väidetavad ebaõiged hoiutingimused mõju ei avaldanud. Klaasid transporditi Soomest Eestisse meretranspordiga, kuid kostja väidetel ei olnud klaasid transpordialusel kaetud veekindla kilega. Hageja ei ole kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Hageja on klaasid ära viinud Soome, väidetava ekspertiisi tegemise juurde kostjat ei kutsutud, seega ei ole kostjal võimalik täiendavalt tõendada klaaside kahjustumise põhjust ja aega.
5. Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et konkreetsete klaaside tootmistehnoloogilist protsessi ei rikutud ning seetõttu on välistatud klaaside kahjustumine hagejast tingitud põhjuste tõttu. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Kohus ei loe hageja väiteid kinnitavaks tõendiks klaaside tootja RFOY tegevdirektori 2010.a. jaanuaris koostatud kirjalikku selgitust (tl 114, tõlge lk 118), milles tõdetakse, et RFOY toodab Pilkingtoni tulekindlaid klaase Pilkingtoni litsentsi alusel vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele; välisauditid, mille käigus tehakse kindlaks vastavus standarditele, toimuvad kaks korda aastas. Üksnes perioodiliselt toimuv üldaudit (seejuures auditi tulemuste ja RFOY tootmise standarditele vastavuse kohta ei ole mingeid tõendeid) ei välista, et konkreetse 23 klaasi tootmisel esines mingi tehnoloogiline rike. RFOY viidatud selgitusest nähtub samuti, et just RFOY palus saata klaasid tagasi Helsingisse, et need põhjalikumalt üle kontrollida, sest klaase olevat võimalik kontrollida ainult nende tootmispädevust omavas RFOY-s. RFOY kinnituse kohaselt 2008.a. septembris tehtud kontroll näitas, et klaasid tarniti K AS-ile heas seisukorras. Seejuures jääb sarnaselt kostjaga ka kohtule arusaamatuks, kuidas RFOY-sse saabunud, väidetavalt tõsiselt kahjustatud ja kasutuskõlbmatute, klaaside põhjal jõuti järelduseni, et samad klaasid tarniti ja anti kostjale üle heas seisukorras. Väidetavalt 2008.a. septembris teostatud kontrolli ja selle tulemuste dokumenteerimise kohta ühtegi tõendit ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et klaasid riknesid kostja juures ebaõigete ladustamistingimuste tõttu. Hageja on klaaside äraviimisega ja kostja väidetava ekspertiisi juurde kutsumata jätmisega teinud kostjale võimatuks tõendada, et klaaside kahjustused olid olemas juba nende kostjale üleandmise ajaks või oli üleandmise ajal olemas kahjustuste tekkimise hagejast tingitud põhjus, kuigi kahjustused (õhumullid) võisid tekkida ja ilmneda pärast nende kostjale üleandmist. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et klaasid tuleb lugeda kostjale üleantuks puudustega ning hageja kui müüja vastutuse eeldused

§ 218lg 1 järgi on täidetud.

8. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ei vaadanud klaase kohe pärast tarnimist üle ning puuduse kirjeldus ei ole piisavalt täpne.

§ 219

lg 1 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

§ 220

lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja 7 peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 220

lg 3 sätestatu kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda mittevastavust piisavalt täpselt. Eeltoodust järeldub, et õigus asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda on seotud puudustest teatamise ajaga ning asja ülevaatamise aeg on teisejärguline. 9. Kostja selgitas, et tellitud klaasid olid mõeldud ühe ja sama ehitusobjekti jaoks klaaspakettide valmistamiseks, pakettide valmistamisel kostja pidi hageja tarnitud klaasidele lisama omalt poolt ühe poole (hageja tarnitud klaasid olid mõeldud paketi sisemiseks klaasiks). Materjali parema ärakasutamiseks ning vastavalt tellija soovile pakettide ehitusobjektile tarnimise võimaldamiseks kostja plaanis valmistada paketid ühe korraga. Seetõttu avati paketid alles pärast hagejalt 13.08.2008 teise saadetise saabumist. Kohus leiab, et kostja selgitus on mõistlik.

§ 219

sätestatud asja viivitamata ülevaatamise kohustus iseenesest ei tähenda, et asi tuleb üle vaadata vahetult üleandmise ajal. Kohus leiab, et kostjal oli mõistlikult õigus eeldada, et klaasid on hageja poolt pakendatud nõuetekohaselt ning nende pakendis hoidmine tagab klaaside säilimise üleandmisel olnud seisukorras. Klaasid olid ladustatud üksteise peale püramiidalusele (A-alus). Selliselt pakendatud klaaside ülevaatamine tähendab eraldi pakendatud klaaside lahtipakkimist ja aluselt äratõstmist. Lisaks järeldub hageja seadusliku esindaja väidetest, et turvaklaaside puhul tuleb eriti hoolikalt järgida hoiutingimusi ning seega juhul, kui klaasid oleks üle vaadatud koheselt tarnimise päeval, tulnuks need ladustamiseks uuesti pakkida. Kohtu hinnangul oleks majanduslikult ebaotstarbekas sellist pakkimist-lahtipakkimist teha mitu korda. Seejuures kohus võtab arvesse, et osaliselt oli asja ülevaatamise edasilükkumine põhjustatud hagejast, kes klaaside tarnega viivitas ning tõi klaasid kohale kahe eraldi tarnega. Kohus leiab, et kostja on käitunud heauskselt, on viivitamata (st esimesel mõistlikul võimalusel) kauba üle vaadanud ning koheselt hagejat teavitanud avastatud puudustest. Kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes kostja poolt kasutatud kuni 18 päevane tähtaeg

§ 220lg 3 mõttes kauba puudustest hagejale teatamiseks mõistlik aeg.

Hagile lisatud TTe-kirjast MK(tl7), et nähtub kostja teatas 18.08.2008, et tellimusest 17 klaasi olid praagid. Kohtu hinnangul on kirjeldus „kõigil klaasidel on õhumullid sees, osadel lausa pikad silmatorkavad mullide ribad“ piisavalt täpne puuduse kirjeldus. Ka klaaside tootmisega mitte kursis oleva isiku jaoks on puuduse olemus selles kirjeldusest arusaadav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole kaotanud õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele toetuda.

1. Kohus leiab, et hageja käitumine probleemi ilmnemise ajal ja järel ei ole kooskõlas kohtumenetluses esitatud nõudega. 18.08.2008 kostja e-kirjast, kus selgesõnaliselt viidatakse praakklaasidele ja nende asendamise vajadusele, ei oleks hageja heas usus käitudes saanud tuletada uut tellimust. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris kostja pretensiooni, viis kahjustustega klaasid kostja juurest ära ning tarnis asemele uued klaasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat teavitati, et praakklaasid viidi ära ekspertiisiks. Väidetav ekspertiis on dokumenteerimata ning kostjale selle tulemustest ei teatatud. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris ka 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud klaaside eest esitatud arve tasumist alles pärast 16.10.2008 uute klaaside tarnet. Ka hagimenetluses on hageja esitanud väidetava ekspertiisi tõestamiseks alles pärast hagi esitamist 2010.a jaanuaris koostatud kirja. Kirja koostaja on vaidlusaluste klaaside tootjana huvitatud kohtumenetluse lahendamisest hageja kasuks. Kirjast ei selgu, milliseid uurimistoiminguid läbi viidi, kirjas esitatud järeldusteni jõudmine ei ole jälgitav. Eeltoodu alusel ei ole RFOY 19.01.2010 selgitus käsitatav ekspertiisi läbiviimist ja klaaside kahjustumise põhjusi tõendava usaldusväärse tõendina. 06.04.2009 hageja lepingulise esindaja poolt koostatud kohutuse täitmise nõudest (tl 10-12) selgub, et ka hagejal endal ei olnud tegelikult kindlat arusaamist klaaside kahjustumise põhjuste kohta: hageja esindaja märgib, et „suure tõenäosusega tekkisid väidetavad defektid klaasi ebaõigetest ladustamistingimustest võlgniku juures“. Kohtu hinnangul võib sellest järeldada, et 8 2009.a. kevadel kohustuse täitmise nõude koostamise ajaks ei olnud mingit ekspertiisi klaaside kahjustumise põhjuste kindlakstegemiseks tegelikult teostatud.
2. Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega müüja rikkus oluliselt müügilepingut ning kostja 18.08.2008 e-kirjaga esitatud nõude näol tegemist

§ 222lg 1 kohase asja asendamise nõudega.

Tulenevalt

§ 222

lg-st 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö- reisi- ja materjalikulud. Seega kostjal ei ole kohustust müüjale 18.08.2008 pretensiooni alusel tarnitud klaaside eest tasumise kohustust. Põhikohustuse puudumise tõttu on alusetu ka hageja viivisenõue. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 9