Obsah (4)

§ 1045§ 1043§ 108§ 113

2-07-39164 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2008. a Tallinn Tsiviilasja number

jõustumisega 01.07.2002 võlausaldajate poolt äriühingu juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist puudutavas vaidluses täheldanud järgnevat: «Kolleegium märgib, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 01.07.2002, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale."

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Lõike 1 punkti 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud õigusaktidele ja Riigikohtu praktikale tuginedes saab Hageja esitada kahju hüvitamise nõude otse Kostja, OÜ FG endise juhatuse liikme SBi vastu.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi esitamise seisuga on Kostja 1 poolt tasumata 03.09.2006 arve nr 260040, 09.09.2006 arve nr 260042, 20.09.2006 arve nr 260044, 26.09.2006 arve nr 260049, ja 26.09.2006 arve nr 260050 alusel kokku põhivõlana kokku 60473,40 krooni.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisevõlgnevus seisuga 17.09.2007 on kokku 109 959,42 krooni. Kostja vastus Hagi aluseks on hageja poolt menetlusvälisele isikule - OÜ FG(pankrotis) väljastatud arved ning hageja väide selle kohta, et kostja tekitas hageja võlgnik OÜ-le FG(pankrotis) kahju võttes alusetult OÜ FG(pankrotis) pangakontolt sularaha. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu järgmiselt. 3 Kuna hageja nõude aluseks on nõue pankrotis oleva OÜ FG vastu siis on kostja seisukohal, et ainult pankrotihaldur võib otsustada selle üle kas esitada nõue pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu või mitte pankrotiseaduses toodud alustel. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude OÜ FG(pankrotis) pankrotihaldurile, mitte aga Harju Maakohtule. Kostja kinnitab, et tema suudab dokumentaalselt tõendada seda, et kõik summad millised kostja võttis OÜ FG pangakontolt kulutati OÜ FG(pankrotis) majandustegevusega seoses mitte aga kostja isiklikel eesmärkidel. Hageja seisukoht kostja vastusele Harju Maakohtu menetluses on OÜ R hagi SB vastu 60473,4 krooni suuruse põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse tasumise nõudes. Kostja on esitanud vastuse hagile, milles kostja vaidleb vastu hagile ja leiab, et Hageja oleks pidanud esitama oma nõude OÜ FG(pankrotis) pankrotimenetluses. Lisaks avaldab Kostja, et suudab dokumentaalselt tõendada nagu suudaks ta tõendada kõiki tema poolt OÜ FG(pankrotis) pangakontolt sularahas välja võetud summade kasutamist ettevõtte majandustegevuse huvides. Kostja väidete kohaselt on Kostja suuteline tõendama, et kõik kulutused on tehtud ettevõtte huvides. Sisuliselt õiguslik väide sellisel juhul on, et Kostja on juhatuse liikmena käitunud äris vajaliku hoolega. Ühtegi tõendit, et kostja on käitunud juhatuse liikmele ettenähtud hoolsuskohustust järgides, s.h. Kostja poolt FGOÜ arvelt väljavõetud raha kulutanud ettevõtte otstarbeks ning teinud seda majanduslikult mõistlikul viisil. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Kostja võttis raha FGOÜ arvetelt välja. Seega peab Kostja tõendama, et nimetatud raha kulutatud ettevõtlusega seotud otstarbekohaste ja vajalike kulutuste katteks. Asjaolu, et Kostja tegelikult ei ole käitunud äris vajaliku hooisuskohustusega viitab ka Kostja käitumine käesolevale menetlusele eelnenud ajal ja ka menetluse kestel. Nii on kostja vahetult peale seda, kui FGOÜ majandusseis halvenes (nimetatu on näha muuhulgas krediidiinfost), s.o. 27.03.2007 võõrandanud talle kuulunud OÜ FG osa nimiväärtusega 40 000.- krooni Leedu Vabariigi kodanikule SP. Osundatud võib olla oluline tõend Kostja tegevuse kui terviku hindamisel. Hageja esitas koos hagiga ka taotluse hagi tagamiseks ja palus kohtul seada kohtulik hüpoteek Kostjale, SB e kuuluvale Tallinna linnas XXX asuvale kinnistule (korteriomand). Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Pärast hagi saamist võõrandaski SB talle kuuluva korteri IB'le, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusse 15.11.

1. Kinnistusraamatu andmetel ei ole SB omale uut eluruumi omandanud. Tegemist on kusjuures abieluvaralepinguga ning ei ole välistatud vajadus esitada tagasivõitmise korras nimetatud lepingu kehtetuks tunnistamise nõue. SB oli OÜ FG ainuosanik ja juhatuse liige kuni 28.03.2007.a Perioodil 01.06.2006 kuni 08.03.2007 võttis Kostja FGOÜ (pankrotis) pangakontolt välja kokku 2 225 000.- krooni. Nimetatud väide rajaneb pankrotihaldurilt saadud andmetel, millele hageja ka esialgses hagis viitas ja selle kohtule esitas. 4 Juhul kui Kostja oleks selle raha kulutanud FGOÜ (pankrotis) majandustegevuse hüvanguks, ei oleks FGOÜ (pankrotis) pärast firma hüvanguks 2 225 000.- krooni välja võtmist pankrotti läinud. Hageja ei nõustu, et ainult OÜ FG(pankrotis) pankrotihaldur võib otsustada, kas Hageja võib esitada nõudeid otse FGOÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme SB vastu. Õiguslikud alused, mille põhjal Hageja oma nõude otse SB vastu esitas, on toodud hagiavalduses ning hageja ei pea neid vajalikuks üle korrata. Lisaks sellele on erinevates Riigikohtu lahendites toodud üheselt välja õiguslikud alused deliktisätete järgi nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt võlausaldaja poolt ja otse võlausaldajale. Kuna Kostja vastuses ei ole toodud ühtegi asjaolu, õiguslikku põhjendust ega esitatud ühtegi tõendit, mis OÜ R hagi ümber lükkaks, palub Hageja kohtul hagi rahuldada. OÜ FG(pankrotis) pankrotihalduri vastus ROÜ poolt seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-0739164 esitatud küsimustele SB esitas tema poolt viidatud perioodil raha välja võtmise kohta kuludedokumendid pankrotihaldurile. Valdavalt oli tegemist erinevate materjalide, tarvikute jms ostuarvetega, kütusekuluarvetega. Faktiliselt asuvad kõik kuludokumendid maksuhalduri valduses, mistõttu kui on huvi dokumentidega tutvuda, siis palun pöörduda maksuhalduri poole. Soetatud materjalid, tarvikud kasutati FGOÜ poolt töö tegemisel ära erinevatel objektidel. FGOÜ makseraskused said alguse 2006.a teises pooles, alalised makseraskused kujunesid välja 11.09.2006.a. Olemasolevate andmete ja tõendite pinnalt saab järeldada, et SBei täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevat õigeaegset pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kui asuda seisukohale, et korralik ettevõtja täidab kõik talle seadusest tulenevad kohustused, siis eelnimetatu põhjal saab järeldada, et SB ei täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Olemasolevate dokumentide ja teabe alusel ei ole võimalik tuvastada konkreetselt SB poolt seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmisega võlgnikule tekitatud kahju suurust. Täpse kahju tuvastamine on eelduseks, mille puhul on võimalik väita, et juhtorgani liige on teinud juhtimisvea pankrotiseaduse mõttes. Kahju tuvastamiseks on tarvilik teostada raamatupidamise erikontroll, milleks aga pankrotimenetluses vahendeid ei ole. Võlausaldajatest nõustus üksnes maksuhaldur krediteerima pankrotimenetluse kulusid teostades vastava makse kohtu deposiitarvele. Nimetatud vahendite arvelt osutus võimalikuks OÜ FG pankroti väljakuulutamine, käesolevaks hetkeks vabu vahendeid ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja ning kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 tuleneb, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Samuti tuleb lähtuda Äriseadustiku § 187 lg 1, mis sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 5 Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Käesolev hagi on esitatud asjaolul, et hageja ja FGOÜ vahel oli võlaõiguslik suhe, mille alusel ROÜ oli tarninud FGOÜ-le kaupa. Kauba eest FGOÜ-l tasumata hagejale hagi esitamise seisuga põhivõlgnevus 60 473.40 krooni ja viivisvõlgnevus 109 959.42 krooni. Nimetatud summa välja mõistmist käesoleva hagiga hageja taotlebki. Hagi on kohtusse esitatud 24.09.
2. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ka teadlik, et 21.06.2007 avaldati teadaanne OÜ FG pankrotimenetluse algatamise kohta ja käesolevaks ajaks on hageja ees kohustatud isik OÜ FG(pankrotis). Selles osas poolte vahel vaidlus puudub, st lepinguline suhe oli hageja ja OÜ FG(pankrotis) vahel, seda on kinnitanud ka hageja hagiavalduses, et oli tegemist võlaõigusliku suhtega. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ja OÜ FG(pankrotis) vahel oli asjaoludest nähtuvalt tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõistes. Eeltoodus ka poolte vahel vaidlus puudub. Pooled vaidlevad selle üle, et hagi on esitatud FG(pankrotis) juhatuse liikme so kostja SB vastu. Kuna hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja OÜ FG võlausaldaja, siis lähtuvalt PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu käesolevas seaduses sätestatud korras. Seega kohus nõustub hageja vastuses toodud seisukohaga, et hageja nõude aluseks on nõue pankrotis oleva OÜ FG vastu. Kostja on seisukohal, et ainult pankrotihaldur võib otsustada selle üle kas esitada nõue pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu või mitte pankrotiseaduses toodud alustel. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude OÜ FG(pankrotis) pankrotihaldurile, mitte aga Harju Maakohtule. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles osas, kas hageja on hagi esitanud õige kostja vastu arvestades pankrotiseaduse sätteid. PankrS § 28 lg 1 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotihaldurilt saadud selgitustele on haldur järeldanud järgnevat: et võttes aluseks esitatud kassadokumendid ja SB selgitused tuleb tõdeda, et kui ei ilmne mingeid muid tõendeid või asjaolusid, siis on suutnud SB tõendada, et ei kasutanud võlgniku pangakontolt pankrotimenetluse eelselt välja võetud raha enda, vaid võlgniku huvides ja seonduvalt võlgniku ettevõtlusega. Halduri seisukohtadest kohtul tuleb ka antud vaidluse lahendamisel lähtuda, kuna haldur on menetluses sõltumatu isik, töötab võlgniku esindajana võlausaldaja huvides. Halduri seisukohast lähtuvalt selgub, et hageja kahtlused FG osaühingu juhatuse liikme käesolevas asjas kostja osas on alusetud, kuna pankrotihaldur on väljendanud enda selge seisukoha, et kostja on raha kasutanud võlgniku huvides ja seonduvalt võlgniku ettevõtlusega. Pankrotihaldur on kinnitanud enda vastustes temale esitatud küsimustele, et olemasolevate dokumentide ja teabe alusel ei ole võimalik tuvastada konkreetselt SB poolt seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmisega võlgnikule tekitatud kahju suurust. Täpse kahju tuvastamine on eelduseks, mille puhul on võimalik väita, et juhtorgani liige on teinud juhtimisvea pankrotiseaduse mõttes. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5 1 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske 6 juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kohus seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud ka kriminaalvastutuse. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et PankrS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse otsustamiseks. Kohus peab võtma ka seisukoha, kas võlgniku juhatuse liige on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud ÄS § 171 lg 2 või § 180 lg 5 1 sätestatud kohustust. Kui võlgniku juhatuse liige on neis sätetes märgitud kohustusi rikkunud, peab kohus hindama nende rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohustuste rikkumine, tuleb see ka PankrS § 28 lg 2 kohaselt kohtulahendis ära märkida. FGOÜ (pankrotis) tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine juhatuse liikme poolt võis olla äriühingut ja äriühingu võlausaldajate huve kahjustav, kuid nimetatud asjaolust ei tulene üheselt, et tegemist oleks raske juhtimisveaga PankS § 28 lg 2 tähenduses. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend 3-2-1-137-
3. Halduri poolt esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole FGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 28 sätestatud asjaolusid kostja tegevuses kuni käesoleva ajani tuvastatud. Lähtuvalt Riigikohtulahendist 3-2-1-79-05 , kus on märgitud, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast
4. juulit 2002, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale. Kuna hagiavaldusest, ega ka pankrotihalduri kirjalikest selgitustest ei nähtu hagi rahuldamiseks õiguslikku alust, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus oma järeldustes lähtub ka sellest, et võlausaldajal on isiklik nõue juriidilise isiku juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue juriidilise isiku vastu ja juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juriidilise isiku ees ning võlausaldajale kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Juhatuse liikme so kostja eelnimetatus märgitut kohustuste rikkumist PankrS § 28 mõttes ei ole kinnitust leidnud, on ka see asjaolu hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätta kõik menetluskulud tervikuna hageja kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt 7 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 8