Obsah (4)

§ 26§ 31§ 11§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mail 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1391 Haldusasi S.J.i kaebu

§ 26

lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

1. maist
2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. juunil
4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Alates 06.06.2009 jõustus justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSkE) §-i 47 muudatus, mille kohaselt ei saa kinnipeetav enam saata vangla kulul Justiitsministeeriumile märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid, taotlusi ja muid pöördumisi. Juhul, kui kinnipeetav soovib saata Justiitsministeeriumile adresseeritud kirja, tuleb tal selle postikulude eest tasuda ise. Teatis nimetatud muudatuse jõustumise kohta edastati Tallinna Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele 04.06.
3. 17.06.2009 andis S.J. Tallinna Vanglale üle Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku ning soovis, et Tallinna Vangla edastaks selle Justiitsministeeriumile omal kulul. Tallinna Vangla tagastas 22.06.2009 vastuskirjaga nr 1-13/32990 S.J.ile kinnise ümbriku.
4. 19.06.2009 esitas S.J. Tallinna Halduskohtusse kaebuse vangla sisekorraeeskirja §-i 47 ning vanglaametniku 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes (haldusasi nr 3-091391).
5. Tallinna Halduskohtu 18.08.2009 kohtumäärusega tagastas kohus haldusasjas nr 3-09-1391 S.J.i kaebuse justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 õigusvastasuse tuvastamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. Samuti tagastas kohus kaebuse Tallinna Vangla ametnik Triin Voodla 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 11lg 31 p 1 alusel seoses kohustusliku vaidemenetluse läbimata jätmisega.

S.J. esitas haldusasjas nr 3-09-1391 Tallinna Halduskohtu 18.08.2009 kohtumääruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2009 määrusega rahuldamata, kuid muutis osaliselt määruse motiive.

1. S.J. esitas 30.10.2009 Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 määruse peale haldusasjas nr 3-091391 määruskaebuse. Riigikohtu Halduskolleegium rahuldas 18.02.2010 kohtumäärusega S.J.i määruskaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 määruse ja Tallinna Halduskohtu 18.08.2009 määruse haldusasjas nr 3-09-1391 osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ülejäänud osas jättis Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused muutmata.
2. 10.03.2010 võttis Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-09-1391 menetlusse S.J.i kaebuse Tallinna Vangla 17.06.2009 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
3. S.J. esitas 13.08.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kontaktisiku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-09-1772). S.J. selgitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2009 edastatud kaebuses, et saatis Justiitsministeeriumile kaks kirja-vaiet: ühe 11.08.2009 ja teise 12.08.
4. Justiitsministeerium tagastas nimetatud kuupäevadel esitatud vaided 17.08.2009 kirjaga nr 11-7/
6. Tallinna Halduskohus tagastas 18.08.2009 S.J.i kaebuse

§ 11lg 31 p 1 alusel.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu määruse 23.09.2009 määrusega ning saatis asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks.

1. Tallinna Halduskohus tagastas 21.12.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-1772 kaebuse selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.03.2010 kohtumäärusega kaebuse esitaja määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 21.12.2009 kohtumääruse ning saatis asja halduskohtule edasiseks menetlemiseks.
2. Tallinna Halduskohus 31.03.2010 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-1772 võttis kohus kaebuse Tallinna Vangla kontaktisiku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetlusse. Nimetatud määrusega liitis Tallinna Halduskohus haldusasja 3-09-1772 haldusasjaga nr 3-09-1391, jättes haldusasja numbriks 3-09-
3. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. 17.06.2009 andis kaebuse esitaja Justiitsministeeriumile edastamiseks kiri-vaide, mida kaebuse esitajale arusaamatutel põhjustel ametnik Triin Voodla käsul tõlkebüroosse ei saadetud. 2 Nimetatud toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja selgitas kirja üleandmisel, et tegemist on vaidega. Vangla sisekorraeeskirja §-de 47 ja 491 muutmine on vastuolus põhiseaduse §-dega 44 ja 46, mis näevad ette igaühe õiguse saada riigiasutustelt informatsiooni ning pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Kuna kaebuse esitajal ei ole raha ning ta ei valda eesti keelt, siis on vangla kohustatud kaebaja õiguste tagamiseks tõlkima tema avalduse ning edastama selle enda kulul Justiitsministeeriumile. 17.06.2009 kirja puhul oli tegemist Justiitsministeeriumile adresseeritud vaidega ning kaebuse esitaja ütles seda ka vanglaametnikule. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on vangla omavoli lõpetamine, kaebaja 17.06.2009 vaide võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine ning tulevikus kahjuhüvitise nõude esitamine.
5. Inspektor-kontaktisik Veiko Ilves sundis kaebuse esitajat avama 11.08.2009 ja 12.08.2009 Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju, mille sees olid vaided. Kontaktisik selgitas, et vaided tuleb edastada Justiitsministeeriumile lahtises ümbrikus. Kaebuse esitaja ei saa sellega nõustuda, kuna siis ei ole tagatud konfidentsiaalsus. Lisaks keeldus kontaktisik kaebuse esitajat tõlkebüroo blanketi täitmisel abistamast, kuigi see on kontaktisiku kohustus. Samuti ei vasta kartser Euroopa normidele ning kontaktisik mõnitab ja provotseerib kaebuse esitajat, teades, et kartseris on niigi raske. Vanglas mõnitatakse kaebuse esitajat nii nagu pähe tuleb ning osutatakse pidevat psühholoogilist survet, et tappa sellega kaebuse esitaja tahe, murda füüsiline ja psüühiline vastupanu. Kuna kaebuse esitaja on kahtlustatav kriminaalasjas, on see otsene surve. Kuna ametnik keeldus abistamast blanketi vormistamisel ning seega jättis täitmata ka oma ametikohustused, rikutakse sellega PS §
6. Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on tulevikus esitatav moraalse kahju hüvitamise nõue. Kaebuse esitaja soovib, et Justiitsministeeriumile kirja saatmise õigus oleks absoluutne (vastavalt seadusele) ning millegagi piiramata ning kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kes on andnud ametnikule õiguse seada tema sõnu kahtluse alla, et kas nimetatud kirjad on vaided. Vaide nõuetekohane registreerimata jätmine kontaktisiku poolt ja kirjakandjale üleandmine ning keeldumine tõlkebüroo blanketi täitmisel abistamisest, tõid kaasa haldusmenetluse eesmärkide rikkumise. Kontaktisiku keeldumine ja ametikohustuste mittetäitmine on kaebuse esitaja väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. 13.08.2009 kirjas ongi märgitud, et kontaktisiku toimingute eesmärgiks oligi sellise õhkkonna loomine, millistes tingimustes oleks kaebuse esitaja võinud sooritada rikkumist. Samuti oli kaebuse esitaja allutatud füüsilisele ja psüühilisele sunnile. Seega on rikutud kaebuse esitaja õigust mitte olla allutatud diskrimineerimisele ja sundimisele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Kaebaja märgib, et tema poolt 17.06.2009 esitatud ja Justiitsministeeriumile adresseeritud vaie jäi vangla poolt õigusvastaselt edastamata. Tallinna Vangla vaidleb kaebajale vastu. Tulenevalt VSkE §-st 47 ei ole vanglal kohustust Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnipeetava kirju edastada vangla kulul. Küll on Tallinna Vanglal kohustus edastada omal kulul Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided. Kinnipeetavate vaiete edastamisel lähtutakse ka VSkE §-st 491, millest tulenevalt edastatakse võõrkeelsed vaided esmalt tõlkebüroosse. Tõlkebürooteenuse rakendamine kehtib vaid võõrkeelsetele vaietele, mitte aga kõikidele kinnipeetava kirjadele. Vaidlus puudub selles, et 17.06.2009 edastas S.J. Tallinna Vanglale Justiitsministeeriumile adresseeritud kirisaadetise. Tulenevalt VSkE § 48 lõikest 1 annab 3 kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Lõike 2 kohaselt kirja saatmisel Vangistusseaduse § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele võib kinnipeetav kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Vaide esitamisel lähtutakse VSkE § 48 lõikes 6 sätestatust, mille kohaselt annab kinnipeetav vaide (lisa 12) üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.4 kohaselt annab kinni peetav isik vaide üle kontaktisikule allkirja vastu, kes registreerib pöördumise esitanud kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ning pöördumise esmakordse esitamise kuupäeva.
8. S.J. andis vanglale kinnise ümbriku, mille adressaadiks oli märgitud Justiitsministeerium. Seega andis S.J. vanglale üle kirja VSkE § 48 lg 2 tähenduses, mille edastamine toimub tulenevalt VSkE §-st 47 kinnipeetava enda kulul. Kaebaja hilisemad väiteid, et üleantava kirja näol oli tegemist vaidega, on paljasõnalised. Vaide edastamiseks on ette nähtud kindel kord, millest ka kaebuse esitaja on teadlik. Seda tõendab ka vaiete kaustas kajastuvad andmed, mille kohaselt esitas S.J. vaide 11.02.2009, kinnitades seda oma allkirjaga. Sellest nähtub, et kaebajale oli teada vaide edastamiseks tehtavad vajalikud toimingud ning kaebaja enda mittenõuetekohast tegutsemist ei ole kuidagi võimalik ette heita Tallinna Vanglale. Kuna kaebaja andis vanglale üle kinnise ümbriku, mille adressaadiks oli märgitud Justiitsministeerium, siis oli vanglal tulenevalt VangS § 29 lg-st 1 keelatud kontrollida üleantavat kirja. Kaustast nähtub, et 17.06.2009 ei ole registreeritud ühtegi kaebaja vaiet. Kaebaja on vastavalt kehtestatud korrale edastanud aga kaks vaiet 24.06.
9. Asjaolu, et kaebaja ei soovi kanda rahalisi kulutusi oma edastavate kirjade eest, ei muuda Tallinna Vangla poolset tegevust õigusvastaseks. Kaebajat teavitati, et alates 06.06.2009 ei edastata Justiitsministeeriumile adresseeritud märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid, taotlusi ja muid pöördumisi, mis ei ole vaided, enam vangla kulul. Tallinna Vangla poole toiming (kaebaja kirja mitteedastamine ning selle tagastamine) oli õiguspärane, kuna Tallinna Vangla lähtus oma tegemistes kehtivast õigusest. S.J.ile 17.06.2009 kirja tagastamisel oli VSkE §-i 47 muudatus jõustunud.
10. 11.08.2009 ja 12.08.2009 andis kaebuse esitaja inspektor-kontaktisik Veiko Ilvesele üle Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja väitis inspektor-kontaktisikule kirjade üleandmisel, et tegemist on vaidega, ei olnud inspektorkontaktisikul tulenevalt õigusaktidest lubatud avada Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju ega seega ka veenduda, et tegemist on tõepoolest vaidega. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Veiko Ilves selgitas kaebuse esitajale, et vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vaatamata selgitustele, saatis kaebuse esitaja 11.08.2009 ja 12.08.2009 Justiitsministeeriumile adresseeritud pöördumised kinnises ümbrikus. Inspektor-kontaktisik Veiko Ilvese poolt 12.04.2010 antud seletuskirjast nähtub, et ta ei sundinud kaebuse esitajat avama Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju ning ta ei ole keeldunud kaebuse esitajat abistamast tõlkebüroole edastatava blanketi täitmisel, mistõttu kaebuse esitaja sellesisulised väited on alusetud. Eeltoodust selgub, et vanglateenistuse ametnikul puudus võimalus vaadata läbi kaebuse esitaja poolt esitatud vaide sisu, aidata kaebuse esitajal 4 kõrvaldada vaides esinevad võimalikud puudused ning selgitada täiendavalt võõrkeelsete dokumentide tõlkimise korda. Seega eelpooltoodut arvestades ei ole Tallinna Vangla käitunud õigusvastaselt. Tallinna Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et kartser ei vasta kehtestatud normidele. Kuna kaebuse esitaja ei ole ka ise selgitanud, millistele normidele kartser ei vasta, siis on Tallinna Vangla seisukohal, et tegemist on paljasõnalise ning alusetu väitega. Samuti on paljasõnaline ning põhjendamatu kaebuse esitaja väide, et kontaktisik mõnitab ja provotseerib teda. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
11. S.J. on vaidlustanud Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu, mis seisnes Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku, milles oli kaebuse esitaja väitel vaie, Tallinna Vangla kulul ning tõlgituna Justiitsministeeriumile edastamata jätmises. Samuti vaidlustas S.J. Tallinna Vangla ametniku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingud, millega ametnik sisuliselt keeldus Justiitsiministeeriumile adresseeritud kirjade käsitlemist vaietena juhul, kui kaebuse esitaja neid ise ei ava. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla peaks käsitlema kinnipeetava poolt kinnises ümbrikus kontaktisikule üle antud postisaadetist vaidena. Kaebuse esitaja väitis enda põhjendatud huviks mõlema kaebuse esitamisel hilisema kahju hüvitamise soovi.

§ 74

järgi on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu halduskolleegium tunnustas 18.02.2010 asjas nr. 3-3-1-88-09 kaebuse esitajal põhjendatud huvi olemasolu Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu vaidlustamisel, tühistades Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused (kd I, lk. 85). Tallinna Ringkonnakohus tühistas omakorda haldusasjas nr. 3-09-1772 09.03.2010 määrusega Tallinna Halduskohtu määruse, leides, et S.J.il on põhjendatud huvi Tallinna Vangla kontaktisiku 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sooviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue (kd II, lk. 70). TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et S.J.il on kaebeõigus Tallinna Vangla ametnike toimingute vaidlustamiseks.

1. Vaidlus puudub selle üle, et 11.08.2009 ja 12.08.2009 inspektor-kontaktisikule üleantud kirjade puhul kinnitas kaebuse esitaja inspektor-kontaktisikule, et ümbrikutes on vaided. Samas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et ta tegi seda ka 17.06.2009 Tallinna Vangla ametnikule üleantud kirja puhul. 22.06.2009 teatises S.J.ile kinnitab Tallinna Vangla järgmist: „Andsite Tallinna Vanglas kirjadega tegelevale järelevalveosakonna valvurile üle Justiitsministeeriumile adresseeritud kirja ning soovisite, et Tallinna Vangla edastaks selle tasuta Justiitsministeeriumile“ (kd I, lk. 10). 06.08.2009 vastuses kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla järgmist: „S.J. andis 17.06.2009 Tallinna Vanglale üle Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnise ümbriku ning soovis, et Tallinna Vangla edastaks selle tasuta Justiitsministeeriumile“ (kd I lk. 9). Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, et Tallinna Vangla oleks 17.06.2009 üleantud ümbriku puhul teadlik olnud, et tegemist on vaidega. Riigikohtu halduskolleegium asus 18.02.2010 kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-88-09, milles lahendati S.J.i määruskaebust seoses Tallinna Vangla ametniku 17.06.2009 toimingu vaidlustamisega, järgmisele seisukohale: „Kolleegium on seisukohal, et vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel saab arvesse võtta neid asjaolusid, mis vanglal olid teada või pidid teada olema toimingu 5 tegemise ajal. Kaebajalt Justiitsministeeriumile edastamiseks kinnise ümbriku saamisel ei olnud vanglal alust arvata, et selles on vaie. Seetõttu saab vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel kontrollida vangla tegevuse vastavust kinnipeetava kirjavahetust reguleerivatele normidele“ (kd I, lk. 85).
2. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 4 järgi on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. VangS § 97 lg 3 kehtestab samasuguse keelu vahistatu kirjade kontrolli suhtes. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) näeb ette erisused kinnipeetava poolt kirja ja vaide saatmisel Justiitsministeeriumile. VSE § 48 lg 2 kohaselt kirja saatmisel „Vangistusseaduse“ § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 nimetatud asutustele ja isikutele (mis kattuvad VangS § 29 lg-s 4 märgitud asutuste ja isikutega – kohtu märkus) võib kinnipeetav kirja vanglateenistujale kinnises ümbrikus anda. Ümbriku tagaküljele kirjutab kinnipeetav oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seega Justiitsministeeriumile adresseeritud kirja kinnises ümbrikus üleandmisel puudub vanglal õigus seda ilma kinnipeetava loata avada, kontrollimaks, kas ümbrikus on kirja asemel vaie. Lisaks tuleneb VSE ja haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest koosmõjus, et vanglal ei ole võimalik menetleda vaideid, mis esitatakse vanglale kinnises ümbrikus. VSE § 48 lg 6 kohaselt annab kinnipeetav vaide üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga. VangS § 11 lg-st 1 tuleneb, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS §-dest 78 ja 80 tulenevalt peab vangla enne vaide edasisaatmist kontrollima vaide vastavust nõuetele ja põhjendatud vaided koheselt rahuldama. Seega ei ole kinnipeetaval võimalik nõuda vanglalt kinnises ümbrikus Justiitsministeeriumile adresseeritud kirjade menetlemist vaietena ega käsitleda Justiitsministeeriumile edastatavaid vaideid konfidentsiaalsetena. Eeltoodust tulenevalt oli Tallinna Vangla õigustatud käsitlema kaebuse esitaja poolt Tallinna Vangla ametnikule 17.06.2009 kinnises ümbrikus üleantud saadetist kirjana, mitte vaidena. 06.06.2009 jõustus VSE § 47 muudatus, millest tulenevalt saadetakse vangla kulul vaid kinnipeetava kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule. Muudele asutustele, sh. Justiitsministeeriumile kirjade saatmine toimub kinnipeetava enda kulul. VSE § 491 näeb ette vaid kinnipeetava vaiete, mitte kirjade vangla kulul tõlkimise ning sedagi vaid juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Seega ei pidanud Tallinna Vangla menetlema 17.06.2009 vangla ametnikule kinnises ümbrikus üleantud kirja vaidena, saatma seda vangla kulul tõlkebüroosse ega Justiitsministeeriumile.
3. Samuti ei eksinud seaduse vastu 11.08.2009 ja 12.08.2009 toimingute tegemisel inspektorkontaktisik Veiko Ilves. Kohus selgitas eelnevalt, miks ei ole inspektor-kontaktisikul võimalik avada kinnipeetava poolt kinnises ümbrikus Justiitsministeeriumile adresseeritud kirju. Olukorras, kus kinnipeetav informeerib kontaktisikut, et kirjaümbrikus on vaie, kuid ei soovi kirjaümbrikut avada, mistõttu Tallinna Vangla ei saa vaiet registreerida ega vaide vastavust nõuetele kontrollida, tuleb kinnipeetaval arvestada sellega, et kirjaümbrikus olevat saadetist käsitletakse kirja, mitte vaidena. Vangistusseadusest tulenevalt puudub kontaktisikul õigus vaide 6 menetlemise eesmärgil asuda Justiitsministeeriumile adresseeritud kinnist kirjaümbrikut ise avama. Samuti ei ole tal kirja sisuga tutvumata alust menetleda kirja vaidena ning edastada see vangla kulul tõlkebüroole ja Justiitsministeeriumile. Seega oli inspektor-kontaktisiku selgitus kaebuse esitajale seoses 11.08.2009 ja 12.08.2009 kirjadega ning nõue, esitada vaided avatult, seadusega kooskõlas.
4. Vastuseks S.J.i väitele selle kohta, et VSE §-d 47 ja 491 on vastuolus Põhiseaduse §-dega 44 ja 46, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, märgib kohus, seda, et nimetatud sätete realiseerimisel tuleb arvestada ka Põhiseaduse §-s 6 sätestatuga, mille kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Vaidlustatud toimingutega ei võtnud Tallinna Vangla kaebuse esitajalt õigust pöörduda Justiitsministeeriumi poole märgukirja või avaldusega informatsiooni saamiseks, kuid kaebuse esitaja pidi arvestama sellega, et seda tuleb teha omal kulul eesti keeles. Eeltoodust lähtuvalt ei ole VSE §-d 47 ja 491 Põhiseadusega vastuolus. Kaebuse esitaja väited kartseri mittevastavuse kohta Euroopa normidele, samuti väited kontaktisiku poolsest mõnitamisest ja provotseerimisest on paljasõnalised ja umbmäärased, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 7