alusel kohustus korralduse alusdokumente igakülgselt selgitada, mitte aga suunata vaidlustatavate korralduste adressaati selgituste saamiseks Soome ametniku juurde. Antud juhul ei nähtu maksuvõla olemus vähimaltki vaidlustatavatele korraldustele lisatud Sissenõudmist käsitlevatest taotlustest ja/või ettevaatusabinõusid käsitlevast taotlusest. 20.07.2009 vaideotsuses väidab maksuamet, et Käesoleval juhul on sissenõudmistaotlusele lisatud Soome maksuhalduri väljatrükk OÜ Kortec maksuvõlgade loetelust ning selle õigust on kinnitatud vastava templijäljendiga. Ametiabiga seoses on kujunenud välja praktika, mille kohaselt loetakse vastavat dokumenti sissenõudmist lubavaks dokumendiks.
). 9. Direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt lisatakse nõude sissenõudmise taotlusele, mille taotluse esitanud asutus esitab asutusele, kellelt abi taotletakse, taotluse esitanud asutuse asukohariigis välja antud vastava nõude täitmisele pööramist lubav ametlik dokument või selle kinnitatud koopia ning vajaduse korral ka muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaal või kinnitatud koopia. Käesoleval juhul on sissenõudmistaotlusele lisatud Soome maksuhalduri väljatrükk kaebuse esitaja maksuvõlgade loetelust ning selle õigust on kinnitatud vastava templijäljendiga. Ametiabiga seoses on Euroopa Liidus kujunenud välja praktika, mille kohaselt loetakse väljatrükki maksuvõlgade loetelust sissenõudmist lubavaks dokumendiks. Nimetatut toetab ka sama direktiivi artikkel 8, mis sätestab, et nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tunnustatakse otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi nõude täitmisele pööramist. Ülaltoodu põhjal on selge, et vastustajal ei pea olema kaebuse esitaja poolt viidatud maksuotsust. Oluline on, et Soome maksuhaldur on vastustajale esitanud korrektse taotluse ja lisanud sinna juurde nõutud sissenõudmist lubava dokumendi, mistõttu on vastustaja motiveeritult lähtunud
-ist ning väljastanud vaidlusalused korraldused. 10. Kaebuse esitaja viitas oma kaebuses küll
-is välja toodud maksukohustuslasele teabe andmist puudutavatele sätetele, kuid jättis tähelepanuta käesoleva asja erisused. Antud juhul on sissenõudmistaotlus ja väljatrükk maksuvõlgade loetelust ainukesteks dokumentideks, mille osas on vastustajal võimalik üldse kaebuse esitaja ees oma selgituskohutust täita, kuna nimetatud dokumendid on ainukesed dokumendid, mida ametiabi taotlev riik Direktiivi kohaselt vastava abi saamiseks esitama peab. Sissenõudmist puudutava ametiabi puhul on mõeldamatu olukord, et ametiabi taotluse saanud riik hakkab ise üle kontrollima saadud taotluse õiguspärasust ning sellele lisatud dokumentide põhjendatust. Esiteks on mõeldamatu, et Eesti maksuhaldur peaks kontrollima, kas Soome maksuhaldur on esitanud kaebuse esitajale maksunõude Soomes kehtinud õigusega kooskõlas või mitte. Samuti puudub selleks igasugune vajadus, kuna ametiabiga pöördutakse teise riigi poole vaid juhul, kui sissenõudmine omas riigis ei ole andnud tulemusi – st selleks hetkeks on isik, kelle maksuvõlaga seoses ametiabi taotlus on esitatud, 3 taotluse esitanud maksuhalduri seisukohtadest juba teadlik. Vastustajal ei ole alust kahelda nagu ei oleks Soome maksuhaldur lähtunud menetluse läbiviimisel selleks sätestatud menetluskorrast (Direktiivi artikkel 7 lg 2). Vastustajal puudub sellekohane info ning vastavaid argumente ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja.
) §-dele 46, 51 lg 1, § 128 lg 1 ja § 129 lg-tele 1 ja 3 tuginedes kokku 7 315 506,45 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et korraldused on antud rahvusvahelise ametiabi korras kaebuse esitaja Soome Vabariigis tekkinud maksuvõla sundtäitmiseks. 13. Rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmist reguleerib
.
lg 1 kohaselt võib maksuhaldur käesolevas jaos sätestatud volitusi kasutada ka rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, kui välisriigi pädevad ametivõimud on pöördunud Eesti Vabariigi pädevate ametivõimude poole taotlusega Eestis elava või asuva või Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse või sellega seotud kõrvalkohustuse sundtäitmiseks.
lg 2 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul toimub sundtäitmine välisriigi poolt esitatud täitedokumendi alusel, millest peavad selguma nõude suurus ja kehtivus. Maksukohustuslasele välisriigis tekkinud maksuvõla sundtäitmise kohta hoiatuse tegemisel teatab maksuhaldur, et täitmise aluseks oleva haldusakti vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevatele ametivõimudele.“ Eeltoodust saab järeldada, et täitmise aluseks oleva täitedokumendi näol peab olema tegemist haldusaktiga. Rahvusvahelise ametiabi andmist üldisemalt reguleerib ka
.
lg 1 järgi võib maksuhaldur taotleda või osutada rahvusvahelist ametiabi.
lg 2 kohaselt rahvusvahelist ametiabi taotletakse või osutatakse välislepingu alusel, samuti Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.
lg 3 kohaselt ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratletakse riigisiseste seadustega.
lg 4 järgi kehtestab rahandusminister määrusega rahvusvahelise ametiabi taotlemiseks ja osutamiseks esitatavate taotluste vormid ja taotlustele lisatavate dokumentide loetelu. Kuni 27.01.2009 kehtis rahandusministri
lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt toimub Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse sundtäitmine välisriigi poolt esitatud täitedokumendi alusel. 14. Eesti maksuhaldurile esitatud sissenõudmist käsitlevast taotlusest nähtub, et taotlus käsitleb nõuet, mille vanus esialgse abitaotluse esitamise kuupäeval on 5 aastat või vähem; kõikide nõuete kogusuurus on vähemalt 1500 eurot; taotluse esitanud asutuse liikmesriigis on kohaldatud asjakohast sissenõudmismenetlust, kuid sellega ei kaasnenud nõude täielikku tasumist ning nõuete kohta on olemas täitmisele pööramist võimaldavaks dokumendiks List of tax debts on 8 May 2009 (toimiku lk. 60 pöördel). Käesolevas haldusasjas omab tähtsust küsimus, kas selliseks täitedokumendiks, mille alusel toimub Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse sundtäitmine saab pidada välisriigi maksuhalduri poolt koostatud maksuvõlgade nimekirja. Nimekirjast nähtuvad nõude viide, laad ja nimetus, põhisumma, halduskaristuste ja trahvide summa, taotluse esitamise kuupäevaks kogunenud intress, nõude kogusumma, kuupäev, millest alates on täitmisele pööramine lubatud ning aegumise lõppkuupäev. Samas ei ole maksuvõlgade nimekirja näol vaieldamatult tegemist Soome maksuhalduri maksuotsusega ega ka muu haldusaktiga.
lg 2 kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 12 järgi on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuse ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. 15. Maksudega seotud nõuete sissenõudmisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastastikuse abi osutamist reguleerib Nõukogu direktiiv 2008/55/EÜ 26. maist 2008. Direktiivi preambulas sätestatakse: „
lg 4 volitab vastavate taotluste vorme ja taotlustele lisatavate dokumentide loetelu kehtestama rahandusministrit, puudub ka kehtiv rahandusministri määrus.
ei 6 määratle sõnaselgelt, millist dokumenti saab pidada välisriigi poolt esitatud täitedokumendiks, kuid
lõikest 2 saab järeldada, et sundtäitmise aluseks saab olla haldusakt.
ei piiritle samas, erinevalt direktiivi preambula p-s 8 toodud juhisest asjaolusid, mille korral võib asutus, kellelt abi taotletakse, selle rahuldamata jätta. Eesti maksuhalduril puudub hetkel kehtiva regulatsiooni alusel võimalus kontrollida, kas ametiabi korras esitatud sissenõudmistaotlusele lisatud dokumendi näol on tegemist vastavas välisriigis kehtiva täitedokumendiga või mitte. Siinkohal tuleb rõhutada, et
lg 2 järgi on maksuotsus
§-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida.
lause järgi peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud.
lg 3 kohaselt peavad nimetatud haldusaktis sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed.
lg 4 kohaselt peab nimetatud haldusaktile olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Soome Vabariigi maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile esitatud võlgade loetelu ei vasta Eesti maksukorralduse seaduses toodud haldusakti tunnustele ning on seetõttu vastuolus ka
Kuigi Nõukogu direktiiv 2008/55/EÜ näeb ette täitmisdokumendi vaidlustamise võimaluse, ei ole see käesoleval juhul seoses täitmisdokumendi mittevastavusega haldusakti tunnustele maksukohustuslase poolt reaalselt võimalik. 17. 1. jaanuaril 2009. aastal jõustus
-s § 51 lg 2, mis sätestab: „Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel, samuti Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.“ Vaidlus puudub selle üle, et käesoleval juhul ei taotleta rahvusvahelist ametiabi Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise lepingu, vaid Nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ alusel, mille artikkel 8 kohustab taotluse saanud asutust tunnustama nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ka oma territooriumil. Seega võimaldab direktiiv võrdsustada Soome Vabariigi poolt esitatud võlgade loetelu
Kohus on seisukohal, et direktiivi otsekohaldamine Eesti maksukohustuslase suhtes võimalik ei ole. Nii leidis Riigikohtu halduskolleegium
lg 2 osas, milles see võimaldab taotleda ja osutada rahvusvahelist ametiabi vahetult Nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ alusel Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 249 lõikega 3 ning Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus, mistõttu kohus jätab nimetatud sätte vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata. Eeltoodu ei too kaasa nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.