KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma
järgi toimub müratasemete hindamine lähtuvalt müra toimimise ajast, müraallika liigist, müra iseloomust ja välismüra normimisel hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Ala kategooria määramisel lähtutakse ala üldplaneeringust ning see sõltub sellel paiknevate üksikute konkreetsete alade kooslusest, ühtegi kinnistut pole vaadeldud eraldi ega üksindaseisvana. Türi vallavalitsuse Anne-Ly Tepneri e-mailist 20.05.2008. a. Järvamaa Tervisekaitsetalitusele selgub, et Türi vallas pole eraldi määratletud tootmis- ega elualasid. Ka Türi valla üldplaneeringutes, ei vanas ega uues, mis on teostamisel, ei käsitleta ala jaotamist kategooriatesse müra seisukohalt. Vaadeldaval alal paiknevad nii elamud kui ka tootmisettevõte, seega kujutab see ala endast
seisukohalt III kategooria segaala, sõltumata sellest, millised on sellel alal paiknevate üksikute kruntide määratlused. Müra normtasemed sõltuvad veel ka sellest, kas on tegemist taotlustaseme, piirtaseme või kriitilise tasemaga. Taotlustasemest lähtutakse siis, kui on tegemist uute planeeritavate aladega. Praegu on tegemist olemasoleva alaga ja sel juhul kasutatakse müraolukorrale hinnangu andmiseks müra piirtaset. Tööstusmüra piirtasemeks III kategooria ala jaoks on 65 dBA,ekv,T päevase aja ja 50 dBA,ekv,T öise aja jaoks. Kui rakendatakse müravastaseid meetmeid, oleks soovituslikuks tasemeks vastavalt 60 dBA,ekv,T päevase aja ja 45 dBA,ekv,T öise aja jaoks. OÜ-lt „Refonda“ saadud andmete alusel laaditakse vahetuse jooksul keskmiselt 6 vagunit. Ühe vaguni laadimise aeg(müra toimeaeg) on umbes 45 min. Seega toimub müratekitav protsess 6x45=270 min jooksul. Müra toimeaja 270 min jaoks on müra hinnatud tase 55,1 dBA ekv ning hinnatud 600 min jaoks arvutatud hinnatud müratase 60,8 dBAekv ei ületa III kategooria ala jaoks kehtestatud piirtaset 65 dBAekv. Mürataseme vähendamine sel juhul saab olla ainult soovituslik ja tuleks viia tasemeni 60 dBAekv. Tulenevalt eeltoodust puudub TKI-l alus selle ala liigitamiseks II kategooriasse ja taotlustaseme rakendamiseks müraolukorra hindamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks TKI 26.11.2008.a. toiming, millega liigitati Xxxxxx kinnistu
alusel III kategooria segaalade hulka ning rakendati müraolukorra suhtes piirtaset. Kaebaja elab Türi linnas xxxxxxx, tema elamust ca 20 m kaugusel Jaama tn 22 a asub OÜ „Vakaru Refonda“(endise nimega OÜ „Refonda“) metallijäätmete kogumiskoht. Osaühingule on välja antud jäätmeluba nr L.JÄ.JÄ-47067 kehtivusajaga 13.01.2006.a. – 13.01.2011.a. teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil, samuti tavajäätmete kogumiseks ja veoks. Selle tegevusega kaasneb nii tugev müra, et ettevõtte tööajal on kaebajal ja tema perekonnal võimatu viibida väljas ja avada aknaid. Metalli rammimisega kaasnev müra levib ka mööda pinnast ning ehituskonstruktsioone, mistõttu selle vastu ei aita ka siseruumides olek ning akende sulgemine. Kaebajale ja tema perekonnale põhjustab selline olukord tugevat stressi ning terviseprobleeme. Kaebaja esitas 24.05. 2008.a. koos 25 sama piirkonna elanikuga avalduse Türi Vallavalitsusele, Järvamaa Keskkonnateenistusele ja TKI Tallinna Tervisekaitsetalitusele, milles kirjeldas olukorda ja palus leida „Vakaru Refonda“ tegevusega seotud probleemidele lahendus. Selle tulemusel rakendas osaühing lühiajaliselt müra vähendavaid meetmeid, mille mõju polnud tervisliku elukeskkonna tagamiseks piisav. TKI 29.05.2008.a. inspekteerimise akti nr 1-8.3/1504-3 kohaselt on xxxxxx elamisala III kategooria ala ehk segaala. Vastustaja kesklabori füüsika labori 13.08.2008.a. müramõõtmise uuringul mõõdeti vanametalli konteinerisse laadimise müra ning saadi 3-tunnise tööaja puhul 55,1 dB ja 10-tunnise 2
(7)tööaja puhul 60,8 dB. Kaebaja tellimusel TKI Tartu labori poolt 9., 16. ja 30.06.2008.a. teostatud müramõõtmistel saadi päevade keskmiseks 60,4; 62,0 ja 62,4 dB. OÜ „Vakaru Refonda“ tellimusel 30.06.2008.a. OÜ „Seire Grupp Töökeskkonna Labor“ teostatud müramõõtmisel saadi tulemuseks 60,4 dB +- 1,8.
§ 5lg 6 kohaselt on tööstusmüra piirtase päevasel ajal II kategooria alal 60 d
B ja taotlustase 55 dB , III kategooria alal on piirtase 65 dB ja taotlustase 60 dB. TKI seisukoht, et Xxxxxx kinnistu kuulub III kategooria segaalade hulka, on vastuolus määrusega nr 42 ja Türi valla üldplaneeringuga. Määruse § 3 jaotab hoonestatud või hoonestamata alad üldplaneeringu alusel nelja kategooriasse, millele kehtivad erinevad müranormid: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala. TKI peab kategooria määramisel lähtuma üldplaneeringust. Türi valla, mille koosseisu kuulub ka Türi linn, üldplaneeringus on maakasutuse funktsioonid selgelt eristatud ja tähistatud. Asjaolu, et Türi valla üldplaneeringus ei käsitleta ala jaotamist kategooriatesse müra seisukohalt, ei oma tähtsust. Kehtiva Türi linna üldplaneeringu kohaselt asuvad teineteisest raudteega eraldatud xxxxxx kinnistu väike-elamumaal, Jaama 22 a laadimisplats aga raudteemaal. Kaebaja kinnistu asub individuaalelamute rajoonis, kus elamute vahel pole ühiskasutusega hooneid, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtteid, mis võimaldaks ala kvalifitseerida segaalaks, raudteel ega selle territooriumi hulka kuuluvatel platsidel pole elamualaga funktsionaalset seost. Xxxxxxx kinnistu kuuluvust II kategooria alade hulka kinnitab ka Türi vallavolikogu 24.09.2008.a. istungi protokolli punktis 16.1 valla planeeringuspetsialist Ene Mägi. Samuti on seda kinnitanud vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaar 25.09.2008.a. ajalehes „Järva Teataja“. TKI 26.11.2008.a. kirjas antud tõlgendust, mille kohaselt sõltub ala kategooria määramine sellel alal paiknevate üksikute konkreetsete alade kooslusest, ei saa kohalduda igale juhtumile. I ja II kategooria alade puhul ei ole määruses nr 42 öeldud, et tegu peaks olema kindlasti alade kooslusega – näiteks et II mürakategooria alana määratletaval territooriumil peaksid koos olema laste-ja õppeasutused, elamud ja pargid. Need alad võivad olla ka monofunktsionaalsed ja üldplaneeringus tähistatud näiteks kas ainult pargialana(Türi valla üldplaneeringus nt. parkide, murude ja parkmetsade maa) või elamualana. Kui lugeda õigeks TKI väide, et monofunktsionaalse elamurajooni servas asuv maja kuulub III kategooria ehk segaalade hulka, jääb arusaamatuks, kust kulgeb mürakategooria piir ülejäänud elurajooni sees. Ebaselgeks jääb, millisest elamust alates loetakse elamurajoon müratasemete osas III kategooria, millisest II kategooria alaks ning millise õigusnormiga tutvudes saavad selle elurajooni elanikud teada, kui valju müra nad on kohustatud taluma ja millistest detsibellidest alates on neil õigus nõuda müra tekitajalt leevendavate meetmete rakendamist. Määrates ala mürakategooria üldplaneeringus kehtestatud maakasutusfunktsioone arvestamata, on TKI ületanud oma pädevuse piire. Müra normtaseme kindlakstegemisel tuleb lähtuda müra taotlustasemest, mitte piirtasemest.
§ 2
järgi on müra piirtase suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes(p 18); müra taotlustase on aga normtase mitte üksnes uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, vaid ka olemasoleva müraolukorra parandamisel(p 17). Taotlustaseme arvsuurused olemasolevatel aladel on määruse §-s 5 lg 5 ka eraldi välja toodud ning §-s 4 lg 1 märgitakse, et taotlustaset kasutatakse olemasoleva müraolukorra parandamisel. Seega peab vastustaja müra eri tasemete valikul iga kord tegema kaalutlusotsuse ning leidma faktilisi asjaolusid hinnates olukorrale kohalduva normtaseme. Vaidlusalusel juhul peaks olema määravaks asjaolu, et müra piirab kaebaja ja tema perekonna võimalusi kasutada oma elamut ja seda ümbritsevat aeda ning põhjustab neile stressi ja terviseprobleeme. Piirtaseme rakendamine pole olukorda paremaks muutnud. Väär on vastustaja seisukoht, et Xxxxxx kinnistu sisaldab endas transpordimaad. Maaregistri andmetel on Xxxxxx kinnistu sihtotstarve 100 % elamumaa, transpordimaa sihtotstarvet kinnistul pole. Ka üldplaneeringus pole Xxxxxx määratud transpordimaaks. Raudtee kaitsevöönd ei saa mõjutada lubatavat mürataset, kuna selle vööndi loomisel on tegelikult muu eesmärk. See on ala, mille kasutamisele seatud tingimustega tagatakse raudteeliikluse toimimine ja ohutus, kuid ne3
(7)gatiivsete mõjude vähendamise puhvertsoonina ta rakendusnormide puudumise tõttu ei funktsioneeri. Kuigi Raudteeseaduse(RTS) § 3 p 6 määratletud kaitsevööndi eesmärgis on öeldud, et raudtee kaitsevöönd on lisaks raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamisele mõeldud ka raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks, ei nähtu kahjulike mõjutuste vähendamise eesmärgi täitmine ühestki muust normist. Ainsad sätted, mis kehtestavad kaitsevööndis mingeid piiranguid(sh kinnistuomanikule), on seotud sellega, et kaitsevööndis ei tohi ilma asjakohaste asutuste nõusolekuta teha tegevusi, mis kahjustaksid raudteed või sellel toimuvat liiklust. Puuduvad aga sätted, mis ütleksid näiteks seda, et raudtee mõjud väljaspool kaitsevööndit peavad olema välditud või minimeeritud, et kaitsevööndisse ei tohiks elamuid üldse rajada või et kaitsevööndis asuvatele elamualadele peaksid kohalduma raudteest lähtuvate kahjulike mõjutuste talumisel mingid eritingimused vms. Isegi kui nõustuda vastustaja väitega, et raudtee kaitsevöönd on mõeldud toimima puhvertsoonina, tekib küsimus, kas kitsendused, mis sellest vööndist raudtee ääres elavatele inimestele tulenevad(sh madalama kaitsega mürakategooria), puudutavad raudtee toimimisega seotud tegevusi või ka muid tegevusi, mida selles vööndis ellu viiakse. Praegusel juhul ei häiri kaebajat territooriumi omaniku Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i tegevusega kaasnev müra, vaid Jaama 22 a rentniku OÜ „Vakaru Refonda“ metallikokkuost, mis pole raudtee toimimiseks vajalik tegevus, mistõttu ei saa sellise tegevuse õiguspärasuse üle otsustamisel lähtuda raudtee kaitsevööndiga seotud kitsendustest. Ala asumine raudtee kaitsevööndis ei muuda seda automaatselt segaalaks. Analoogilised kaitsevööndid, mis on mõeldud samuti teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks, on teeseaduse § 13 lg 5 kohaselt näiteks tänavatel 10 m teemaa(sh kõnnitee) piirist. Kui lähtuda vastustaja loogikast, siis ei saaks ükski tänavatega liigendatud elamurajoon kuuluda II kategooria alasse, sest väga paljudel juhtudel asuvad hooned teekaitsevööndis ning seega muutuks II mürakategooria elamualade puhul kohaldamatuks, sest reeglina puuduvad tiheasustusaladel kinnistud, mis ei piirne avalikult kasutatavate teedega. Otsuse tegemisel, kuhu kategooriasse ala kuulub, peab TKI lähtuma kehtiva üldplaneeringu kaardile kantud maakasutusfunktsioonidest. Puudub detailsem regulatsioon, kes ja millise metoodika järgi kehtiva üldplaneeringu alusel territooriumi vastavatesse mürakategooriatesse jaotab. Puudub ka regulatsioon, mis annaks vastustajale kaalutlusõiguse alade määratlemisel vastavalt „olukorrale tegelikkuses”. See ei tähenda aga, et TKI võiks ilma vastava volitusnormita võtta endale sellise kaalutlusõiguse. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Seega peab juhul, kui inspektsioon ei lähtu otseselt üldplaneeringuga kehtestatud maakasutusfunktsioonist, olema ala mürakategooria muul viisil määramiseks selleks seaduses otsene volitusnorm. Kuna sellist normi pole, on Xxxxxx kinnistu määramine III mürakategooria alaks õigusvastane. Kaebaja põhjendatud huviks TKI toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks on soov nõuda asjaomastelt asutustelt lähtumist müraolukorra hindamisel II mürakategooriast ning taotlustasemest, millega kaasneb õigus nõuda müra tõkestavate meetmete rakendamist, kui II mürakategooria taotlustaset on ületatud, samuti soovib kaebaja esitada riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse müra poolt põhjustatud kahjude kompenseerimiseks riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks 26.11.2008.a. kirjas märgitule järgmised põhjendused. TKI inspektor V.Eik kontrollis olukorda kohapeal 14.05.2008.a. kell 10.00. Kontrolli juures viibis ning andis selgitusi osaühingu kaaluoperaator, kelle sõnul kestab ekskavaatori töö 1,5 tundi vahemikus 8.00-11.00 ja 1,5 tundi vahemikus 15.00-16.30. Menetluse käigus teatas Türi Vallavalitsuse järelevalve spetsialist Anne-Ly Tepner, et Türi vallas pole määratud tootmis- ega elualasid. Eelnevast lähtudes koostas V.Eik 29.05.2008.a. inspekteerimise akti nr 1-8.3/ 1504-3, milles oli määratud elamisala Xxxxxx III kategooria alaks ehk segaalaks. OÜ „Refonda“ teatas 12.06.08.a. kirjas, et müra vähendamiseks muudeti vanametalli laadimise graafikut, lühendati tööaegu, keelustati õhtused laadimised, instrueeriti ekskavaatorijuhte ning sõlmiti akrediteeritud laboriga kokkulepe müra mõõtmiseks. Mõõtmised teostati 30.06.2008.a., tehti järeldus, et müra hinnatud tase raudteevagunite laadimise ajal on 60,4+dBAeq, mis vastab
nõudele tööstusettevõtte müra päevasele piirtasemele III kategooria alade kohta. 4
(7)13.08.
- a. kell 10.40-11.10 mõõtis müra TKI tellimusel Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsikalabor ning koostas müra kaarti. OÜ „Refonda“ andmetel laaditakse vahetuse jooksul keskmiselt 6 vagunit. Ühe vaguni laadimise aeg (müra toimeaeg) on umbes 45 min. Seega toimub müratekitav protsess 6x45=270 min jooksul, milllisel ajal on müra hinnatud tase 55,1 dBAekv ning 600 minuti jaoks arvutatud hinnatud müratase 60,8 dBAekv ei ületa III kategooria ala jaoks kehtestatud piirtaset 65 dBAekv. 1.09.2008.a. pöördus suuliselt Tallinna TKT Järvamaa osakonna poole Xxxxxx elanik V. S. kaebusega, et Türi Vallavalitsuse loal toimub esmaspäeviti vanametalli vastuvõtt ja laadimine kuni kella 19.00-ni. Probleemi arutati TKI Järvamaa osakonnas 1.09.2008.a. Türi valla keskkonnaspetsialisti Ott Vilusaare osavõtul, kes väitis, et on probleemiga kursis ning vagunite laadimine(12 tk ) toimub vallavalitsuse loal kuni kella 19-ni harva, ainult
- ja
- septembril. TKI lähtus Xxxxxx kinnistu klassifitseerimisel III kategooria alana muuhulgas ka asjaolust, et kinnistu piirneb olemasoleva raudteega ning asub osaliselt raudteekaitsevööndis. Seega sisaldab kinnistu endas nii elamumaad kui ka transpordimaad ja sellise segaala lugemine elamumaaks oleks vastuolus nii avaliku huvi kui ka õigusega. RTS § 3 lg 6 sätestab, et raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest(mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 m ning väljaspool linnu ja asulaid 50 m, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega pole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust. Kõnealuse kinnistu piir asub raudteejaama äärmise rööpme teljest ainult 10-14 m kaugusel ning vahe Xxxxxx hoone seinast kuni äärmise raudtee teljeni on 25 m. Samas vahemikus raudteelt asuvad ka teised kinnistud(Puiestee 17, Uus tänav 20, Uus tn 11, Uus tn 9A), mis tähendab, et nad kõik asuvad raudtee kaitsevööndis. Eeltoodust lähtudes ei saa Xxxxxx kinnistut kuidagi määratleda II kategooria alana, vaid ta kuulub III kategooria hulka(segaala), kus ei ületata päevase aja jaoks kehtestatud müra piirtaset 65 dBAekv. Seetõttu puudus vastustajal alus menetluse algatamiseks. Haldusmenetluse seadus(HMS) ei näe ette menetluse algatamata jätmise fikseerimise kohta kirjaliku otsuse andmist. Kaasatud isik Türi Vallavalitsuse kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule kirjalikult esitatud arvamuses selgitab, et müra kohta OÜ „Refonda“ Türi vanametalli vastuvõtukohas tuli vallavalitsusele kaebus 27.05.2008.a. Kaks päeva hiljem toimus vallamajas koosolek, millest võtsid osa Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna, Keskkonnainspektsiooni, Järvamaa Keskkonnateenistuse(praegune Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni), OÜ „Refonda“ ja vallavalitsuse esindajad. Koosolekul otsustati, et Keskkonnainspektsioon viib läbi tolmu ja metallide uuringu ning osaühing teostab müra mõõtmised ja esitab meetmete plaani olukorra normaliseerimiseks. Viimase esitas OÜ „Refonda“ 12.06.2008.a. ja selles teatati uuest ja lühendatud töögraafikust, lõpetati õhtused ja puhkepäevadel laadimised, instrueeriti töötajaid laadimistööde korra kohta ja planeeriti müra mõõtmised. Müra mõõtmist teostas OÜ „Seiregrupp“, mille koostatud mõõteprotokolli järeldustes on öeldud, et raudteevagunite laadimise ajal vastab müra piirtasemele III kategooria alade kohta ja normväärtusi ei ületata ka juhul, kui vagunite laadimine toimub 8 tundi päevas. 7.07.2008.a. tegi OÜ „Eesti Keskkonnauuringute Keskus“ õhukvaliteedi mõõtmised, millest selgus, et tolmusisaldus õhus oli minimaalne ja rauasisaldus väga väike ning igati normi piirides. Kordusena tehti õhukvaliteedi mõõtmised 8.09.2008.a. ja kõik näitajad osutusid määramispiirkonnast madalamaks. Heitvee kohta on teostatud laboriuuring OÜ „Eesti Keskkonnauuringute Keskus“ poolt, naftaproduktid ja hõljuvaine on normi piirides. 30.04.2009.a. taotles OÜ „Vakaru Refonda“ luba töötada ka laupäeviti, millele vallavalitsus vastas eitavalt. Laadimisi raudteevagunitesse on käesoleval aastal olnud harva, veebruaris laaditi ühel päeval 8 vagunit, aprillis neljal päeval kokku 25 vagunit, mais on vaguneid laaditud kahel päeval. Olukord on muutunud märgatavalt paremaks, võrreldes 2008.a. algusega. Senini on jäänud probleemiks, millisesse mürakategooria alasse lugeda xxxxxx. Määrus nr 42 § 3 sätestab, et hoonestatud ja hoonestamata alad jaotatakse vastavatesse mürakategooriatesse üldplaneeringu alusel, mitte aga üldplaneeringu koostamise käigus või üldplaneeringuga. Samas puudub regulatsioon, kes ja millise metoodika järgi kehtiva üldplaneeringu alusel territooriumi vastavatesse mürakate5
(7)gooriatesse jaotab. Kehtiva üldplaneeringu järgi asub xxxxxxx maaüksus elamumaa funktsiooniga alal. Selle alusel võiks kinnistu lugeda II kategooria alasse. Xxxxxxxx piirneb aga vahetult raudteemaaga, kuhu pole planeeritud muid maakasutuse funktsioone ja seda arvestades võiks ka Vainu tn 23 lugeda segaala ehk III kategooria tunnustele vastavaks. Erinevate mürakategooriate vaheliste kindlate piiride määratlemiseks puuduvad vallavalitsusel täpsed normid, metoodika ja pädevus. KOHTU PÕHJENDUSED 22.10.2008.a. TKI-le esitatud kaebusega taotles kaebaja ettekirjutuse tegemist OÜ-le „Vakaru Refonda“. Selline ettekirjutus oleks haldusakt. HMS sätestab, et haldusmenetlus haldusakti andmiseks algab taotluse esitamisega haldusorganile(§ 35 lg 1 p 1); kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt ja haldusmenetlus lõpeb(§ 43 lg 2). Seega on TKI 26.11.2008.a. kiri nr 1-8.3/1504-19 käsitatav ettekirjutuse tegemisest keelduva haldusaktina, mille õigusvastaseks tunnistamiseks on kaebajal põhjendatud huvi. Vastavalt rahvatervise seadusele(RTS) on seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga(§ 1 lg 1). Inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu(§ 4 p 1); müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele(§ 4 p 13). Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on tervisekaitse riikliku järelevalve koordineerimine Tervisekaitseinspektsiooni kaudu(§ 8 lg 1 p 9). Sotsiaalminister kehtestab tervisekaitse õigusaktid mitteioniseeriva kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtuste kohta elu- ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, paikse saasteallika kohta sanitaarkaitsealal, õpperuumides ja muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega, samuti loetletud füüsikaliste suuruste taseme mõõtmise meetodid(§ 8 lg 2 p 17). Tervisekaitse riiklikku järelevalvet RTS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle, samuti terviseohutuse üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, mille ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele(RTS § 15). Järelevalveametnikul on õigus kohustada avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist(RTS § 16 lg 1 p 3). Osundatud sätetest nähtuvalt on seadus volitanud sotsiaalministrit kehtestama mürataseme piirväärtused ja selle mõõtmise meetodid, mida minister määrusega nr 42 ongi teinud. Järelevalve määruse järgimise üle on seadus pannud TKI-le, andes talle selleks RTS §-dega 15 ja 16 lg 1 p 3 ka ulatusliku kaalutlusõiguse, sealhulgas ka kinnistute müraalakategooriatesse jagamisel. Sest ilma kaalutlusõiguseta pole järelevalve teostamine võimalik, kuivõrd ei seaduse ega selle alusel antud õigusaktidega ole võimalik reguleerida kõiki elus ette tulla võivaid erinevaid olukordi. Kindlasti pole õigusaktidega võimalik ammendavalt reguleerida ka seda, millisesse müraala kategooriasse mingi konkreetne kinnistu peaks kuuluma. Seega määrab konkreetse kinnistu kuulumise ühte
§-s 3 loetletud müraalade neljast kategooriast TKI kaalutlusõiguse alusel. Vaidlus käib selle üle, kas Xxxxxx kinnistu peaks kuuluma II või III kategooriasse.
§ 3
p 4 sätestab, et hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse kategooriatesse üldplaneeringu alusel: II kategooriasse kuuluvad laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooriasse(segaala) kuuluvad elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted. See aga ei tähenda, et üldplaneeringus elamuala piiresse märgitud kinnistu kuulub automaatselt II müraala kategooriasse. Arvesse tuleb võtta ka konkreetse kinnistu asukohta. Vaidlusalune kinnistu koos sellel asuva elamuga paikneb osaliselt raudtee kaitsevööndis, kinnistu piir asub raudteejaama äärmise rööpme teljest 10-14 m ja elamu 25 m kaugusel. Kohus nõustub TKI-ga, et raudtee kaitsevöönd kuulub kindlasti müra III(segaala) kategooriasse, sest raudtee vahetus läheduses pole raudtee igapäevases 6
(7)majandustegevuses võimalik tagada II kategooria välismüra normtaset. Ka kaebajat häiriv vanametalli vagunitesse laadimisega kaasneva müra põhjuseks pole OÜ „Vakaru Refonda“ metallijäätmete kogumiskoha paiknemine kaebaja kinnistu vahetus läheduses, nagu ekslikult väidab kaebaja, vaid raudtee majandustegevus – raudtee poolt selle vanametalli äravedamine. Täpselt samasugune müra kaasneks vanametalli vagunitesse laadimisega ka siis, kui metallijäätmete kogumiskoht ei paikneks praeguses asukohas, vaid kaebajast näiteks kilomeetri kaugusel, kuid jäätmete vagunitesse laadimise koht jääks samaks. Seega on vastustaja poolt Xxxxxx kinnistu määramine III kategooriasse iseenesest õige, kuid mitte õiguspärane. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. TKI pole 26.11.2008.a. kirjas põhjendanud kinnistu III kategooriasse määramist asjaoluga, et see asub osaliselt raudtee kaitsevööndis, vaid esitas selle põhjenduse alles kohtumenetluses. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt, sealhulgas 5.11.2008.a. otsuses nr 3-3-1-4908 sedastanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Eeltoodust lähtudes on vaidlustatud haldusakt Xxxxxx kinnistu III kategooriasse määramise põhjendamise osas õigusvastane. Ekslik on aga kaebaja arvamus, et müra normtaseme kindlakstegemisel kõnealusel kinnistul tulnuks lähtuda müra taotlustasemest, mitte piirtasemest. Vastavalt
§-le 2 on müra normtase mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel(p 16); müra taotlustase on normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel(p 17); müra piirtase on suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes(p 18). Vastavalt määruse §-le 4 lg 1 ja 2 on taotlustase ja piirtase müra normtaseme eri liigid:
(1)Taotlustase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.
(2)Piirtase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kohus nõustub vastustaja poolt vaidlustatud kirjas esitatud seisukohaga, et taotlustaset ei saa rakendada olemasoleva müraolukorra hindamisel, sest kui müratase ei ületa ala jaoks kehtestatud piirtaset, saab mürataseme vähendamine olemasoleva müraolukorra parandamisel olla üksnes soovituslik. Kuna müra kaebaja krundil ei ületanud III kategooria ala jaoks kehtestatud piirtaset 65 dBAekv, puudus TKI-l alus teha ettekirjutust mürataseme vähendamiseks, sest ettekirjutus on täitmiseks kohustuslik, ettepanek vähendada müra xxxxxxx kinnistul tasemeni 60 dBAekv saab olla aga üksnes soovituslik. Kohtunik: D.Maastik 7
(7)