KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2010. a., Tall

) § 657 lg. 1 punktiga 21 täpsustada. Vaidlust ei ole selle üle, et

1. oktoobril
2. a. toimus liiklusõnnetus Tallinnas Estonia pst. ja Teatri väljaku ristmikul, kus trolliga toimunud kokkupõrke tagajärjel sai vigastada hageja juhitud ja temale kuuluv sõiduauto Mazda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sõiduauto liikus Estonia pst-l esimesel sõidurajal suunaga Pärnu mnt. poole ning troll tegi vasakpööret Teatri väljaku teiselt rajalt Estonia pst. esimesele rajale suunaga Pärnu mnt. poole ja et kokkupõrke hetkel oli sõiduauto eespool trolli, mis parema esinurgaga sõitis sisse sõiduauto vasakusse külge. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et tegemist on liikluskahjujuhtumiga ning et trollijuhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. Maakohus leidis õigesti, et nõudenormiks on LKS § 7 lg. 1 lause 1, mille kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kostja on keeldunud hagejale liikluskahju hüvitamast põhjendusel, et hageja on liikluskahju tekkimise eest ise vastutav. Liikluskahju hüvitamisest keeldumise alused on sätestatud LKS § 44 lõikes 3, mille punkti 3 kohaselt ei hüvitata kahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, välja arvatud isikukahju. Seega oleks kostjal juhul, kui hageja oleks liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav, alus hüvitise maksmisest keelduda. Samas leiab kolleegium, et LKS § 7 lg. 1 lauses 1 sätestatud kohustusest vabanemiseks peab kindlustusandja tõendama, et kahju hüvitamisest keeldumiseks on seaduses sätestatud alus, seega, et hageja ise vastutab talle tekkinud kahju eest. Hageja väitel sõitis ta ristmikule foori lubava tule ajal ja selle asjaolu on kostja omaks võtnud. Kostja väitel sõitis ka troll ristmikule foori lubava tule ajal, tal oli vastavalt LE §-le 166 kohustus sealt kavatsetud suunas ära sõita sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest, hageja oleks aga pidanud kooskõlas LE §-ga 167 võimaldama trollil vasakpöörde lõpetada vaatamata sellele, et temale süttis fooris lubav tuli. Hageja kostja poolt esitatud asjaolusid omaks ei võtnud ja väitis, et troll sõitis ristmikule, kui trollile ei põlenud foori lubavat tuld. Seega pidi kostja tõendama, et trollijuht sõitis ristmikule foori lubava tule ajal, nii et hagejal tekkis kohustus talle teed anda. Seda ei ole kostja tõendanud. Kolleegium nõustub maakohtu poolt liiklusõnnetuse teatele, skeemile ja tunnistaja K. J. (otsuses ekslikult märgitud K. J.) ütlustele antud hinnanguga ega pea võimalikuks seda muuta. Samas ei vasta trollijuhtide P.R. ja J. Z. seletuskirjad, mida maakohus on hinnanud kui tõendeid,

§ 229

lõikes 1 sätestatud tõendi mõistele, sest ei ole seaduses sätestatud protsessivormis. Nii on nende seletuskirjade sisuks pealtnägijate ütlused, mis olemuslikult on tunnistajate ütlused (

§ 251lg.

1), neid ei ole aga kogutud

27. peatükis tunnistaja ütluste kogumiseks ettenähtud korras. Seega ei ole vaidlusalused seletuskirjad tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid (

§ 229lg.

2) ning nendega ei saa asja lahendamisel arvestada. Sama käib M. P. seletuskirja kohta, millele kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud. Asjaolu, et hageja ei esitanud trollijuhtide seletuskirjade tõenditena esitamisele vastuväidet, ei anna alust neid tõenditena käsitleda. Siiski ei muuda see maakohtu lahendit ebaõigeks, sest maakohus on ka seletuskirju tõenditena käsitledes jõudnud õigele tulemusele, et kahju hüvitamisest keeldumise aluse olemasolu ei ole kostja tõendanud. 7 Et hüvitise maksmisest keeldumiseks aluse olemasolu tuleb tõendada kostjal, siis pidi kostja tõendama, et troll sõitis ristmikule foori lubava tulega ning et hageja ei andnud talle teed. Et kostja seda ei tõendanud, siis ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide hagejale, mis seisneb selles, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et trollijuht sõitis ristmikule punase tulega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kostjal

§ 171lg.

1 alusel kanda menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud. Ele Liiv Iko Nõmm Malle Seppik Jõustunud Riigikohtu 02 03 2011 lahendis nr 3-2-1-161-10 toodud muudatustega RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 208-19227 muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikke põhjendusi.
4. Jätta Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kassatsioonkaebus rahuldamata.
5. Arvata Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kassatsioonkaebuselt
6. juulil 2010 tasutud kautsjon 27 (kakskümmend seitse) eurot 29 senti (427 (nelisada kakskümmend seitse) krooni) riigituludesse.
7. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kanda.