lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Edasikaebamise kord Aktsiaselts Kagu Invest võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jana Malaškina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2007 laenulepingu nr 304/2007, mille alusel andis hageja kostja kasutusse laenusumma 5500 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjale 22.01.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 18.02.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 12 525,88 krooni väljamõistmist, millest 5500 krooni on tagastamata laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3229,88 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 2750 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 4,5% tagastamata laenusummalt kuus kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2010 (tl 40). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingu nr 304/2007 koos maksegraafikuga, 22.01.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja 18.02.2008 lepingu ülesütlemisavalduse (tl 9-14). Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Poolte vahel 14.09.2007 sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 5500 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada laenusumma ning tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on 2
järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 5.3 ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 2750 krooni väljamõistmist. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p-s 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 2750 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele sissenõutavaks muutunud viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 19.02.2008 kuni 05.11.2008 2153,25 krooni (5500 × 4,5% × 261 / 30). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja alates 06.11.2008. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8699,25 krooni, millest 5500 krooni on tagastamata laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 2153,25 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2008 kuni 05.11.2008 eest. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 06.11.2008 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,5% tagastamata laenusummalt kuus. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (ca 70% algsest nõudest), jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku seega 750 krooni. Hagi osalist rahuldamist arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 70% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 525 krooni (750 × 0,7).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.