) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada. Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda. A M, A M ning J B ütlustest nähtuvalt ei ole A M seda teinud. Ta ei ole oma last kasvatanud, tema järele valvanud ega tema käekäigu eest hoolitsenud. A M ei ela koos oma tütre A M ega anna raha tema ülalpidamiseks. Asjaolu, et A M on töötu, ei vabasta teda lapse eest hoolitsemise kohustusest. Seega on A M jätnud lapse hooletusse (kellegi teise kasvatada) ning oma vanema kohustusi ei täida. Asjaolu, et A M oma lapse eest ei hoolitse, kinnitavad ka Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja lastekaitseinspektor Leili Korp, MTÜ Lapsele oma kodu juhataja Natalja Umarova ja lapsele määratud esindaja.
lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. A M ei täida oma kohustusi lapse hoolitsemisel ja kastavamisel ega pea last ülal. A M ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta ei täida ega kavatse täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ega anda talle ülalpidamist. Kohus leiab, et kuivõrd A M ei ole oma kohustusi pika aja jooksul täitnud, on põhjust eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi. Lapse hooletusse jätmisest tuleneva ohu ärahoidmiseks tuleb võtta A M ära A M hooldusõigus. Kohus selgitab A M, et talle jääb õigus lapsega suhelda. Kuna A M ütluste kohaselt soovib ta isaga suhelda, leiab kohus, et ei ole alust vanema suhtlusõigust piirata. A M jääb ka lapse ülalpidamiskohustus. Kuna kohus võtab A M isalt ära hooldusõiguse, tuleb alaealisele
kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.
Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.
lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
lg 1 ja 2 järgi eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.
lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Geete Lahi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.