lg 1, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märgib hagejale, et sissetuleku puudumine iseenesest ei ole alus elatise vähendamiseks, vaid vastupidi lapse ülalpidamiskohustus peaks sundima vanemat tegema endast kõike olenevat leidmaks endale sissetulekuallikas. Tsiviilasja materjalidest ja kostja selgitustest ilmneb, et ka kostja (lapse ema) on töötu, seega vahendid lapse ülalpidamiseks praktiliselt puuduvad. Pere sissetulek koosneb kostja ema pensionist, millest tuleb katta kogu perekonna vajadused. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus hageja sissetuleku puudumist mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks väljamõistetuid elatise vähendamist. Menetluskulude jaotus 10.
lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus andis 26.04.2010 määrusega hagejale menetlusabi ning vabastas riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Kohtu 26.04.2010 määruse kohaselt on hagihind 15 075 krooni, millelt riigilõiv RLS Lisa järgi 4 000 krooni. Kohus mõistab hagejalt välja riigilõivu riigituludesse summas 4 000 krooni (255, 64 eurot). Tulenevalt TsMS § 179 lg 4, raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.