Obsah (8)

§ 661§ 432§150§ 430§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-37704 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Elli Bondaren

§ 661lg 4 alusel 25.01.2011.

a toimunud kohtuistungil loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli Julianus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus Elli Bondarenko vastu 37 417,40 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 25.08.

1. a määrusega võlgnik Elli Bondarenko'le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 26.08.
2. a. 02.09.
3. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 05.10.
4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 06.10.
5. a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis. 18.10.
6. esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 18 334,20 krooni ja viivise 18 333,20 krooni, kokku 36 667,40 krooni nõudes. 15.12.
7. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid allkirja vastu üle antud 15.12.
8. a. /tlk 70/. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil 25.01.
9. a. Kompromissleping 25.01.
10. a toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled alljärgneva kompromisslepingu: Käesoleva kompromisslepingu alusel Julianus Inkasso OÜ, kui hageja, esindaja volikirja alusel Ene Solovjev ja Elli Bondarenko kui kostja, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui pool ja pooled, lepivad kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 210-37704, milles hageja palub kostjalt välja mõista 2950,64 eurot; võttes arvesse, kostja tunnistab võlgnevust 2002,62 eurot ning hageja kohtukulusid summas 394,07 eurot ja on nõus need hagejale 2 tasuma maksegraafiku alusel; võttes arvesse, et pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärngevas:
11. Sõlmida tsiviilasja nr 2-10-37704 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.
12. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 1171,77 eurot, viivisevõla katteks 830,85 eurot, hageja õigusabikulude katteks 266,24 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 127,83 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 2397,69 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Alates 25.07.2011 igakuiselt kuu
13. kuupäevaks 50 kuu jooksul 47,94 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 1.
14. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumbriga
15. 1.
16. Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on Julianus Inkasso OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
17. Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-10-37704 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 3. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 4. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt

§150

lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada poolt menetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele 332066230003 Sampo pangas. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 25.01.2011. a toimunud kohtuistungil pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 127,83 eurot ja hageja õigusabikulud summas 266,24 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 20/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3250 krooni /tlk 63/, millede laekumist on kohus kontrollinud /tlk 9, 61/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada ½ makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 2000 krooni e 127,82 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 04.08.

1. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv 100 maksekäsu avalduse eest, 32; riigilõivu summas 3250 krooni tasus Julianus Inkasso OÜ 19.10.
2. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv hagilt Elli Bondarenko vastu, 2-10-
3. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4