alusel kostjalt viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 0,15 % päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 30.03.2010 kätte toimetatud (tl.32), need on vastu võetud kostja abikaasa T. O. .
) § 407 lg 1 alusel rahuldada osaliselt, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid kohus ei pea lisanduvate viiviste väljamõistmist
alusel kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega, sest väljamõistetav viivis ületaks sellisel juhul põhivõlgnevust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl 7-20), sealhulgas T. E. 31.05.2008.a. teatise kostjale nõude loovutamise kohta OÜ-le A. F. (tl.19). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksuna 2258,66 krooni ja viivisena 2257,66 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 288,65 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.6). 3
O. OÜ A. F. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (tl.28,29). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka
Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ arve 01.03.2010.a., summas 2500 krooni (tl.23).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 01.03.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on tasutud esindamise eest võlglase M. O. kiirmenetluses ja hagimenetluses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 2258,66 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagi- ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1250+1250) krooni ehk 159,78 eurot. Hageja on taotlenud
lg 2 alusel, et kohus määraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.