3-09-2249/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2249 Haldusasi A.J.a kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
2. augusti
3. a käskkirja nr 516-dm tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
4. jaanuaril
5. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A.J. Vastustaja: Murru Vangla Esindaja: Merit Jõgi RESOLUTSIOON
6. Jätta A.J.a kaebus rahuldamata.
7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
8. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
10. augusti 2009 käskkirjaga nr 516-dm määras Murru Vangla vangistusosakonna juhataja kinnipeetav A.J.ale distsiplinaarkaristuseks kümneks päevaks kartserisse paigutamise, piirates sellel ajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 30-311 kohaldamise ning osaliselt VangS § 48 kohaldamise. Käskkirja kohaselt pani A.J. toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et ta
11. juulil 2009 kell 12:05 kasutas kontaktisikuga suhtlemisel ähvardavaid väljendeid. Distsiplinaarmenetluse protokolli (tl. 27) kohaselt oli A.J. öelnud, et kui tal on vaja WC-sse minna ja valvur öösel kiiresti ust lahti ei tee, siis tema lööb kambri uks maha ning kui valvur öösel taskulambiga talle näkku valgustab, siis tema lööb taburetiga valvuril pea lõhki. Vaidlustatud käskkirjas leitakse, et eelnimetatud käitumisega rikkus kaebuse esitaja Murru Vangla kodukorra punkti
12. Käskkirjas leiti, et A.J.a kasutatud väljendid on ähvardava iseloomuga. A.J. esitas vaidlusaluse käskkirja peale vaide Murru Vangla direktorile, kes jättis selle
13. septembri 2009 vaideotsusega rahuldamata. 1 KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb A.J. Murru Vangla vangistusosakonna juhataja
15. augusti 2009 käskkirja nr 516-dm tühistamist. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei ole käskkirjas nimetatud süütegu toime pannud ning vanglaametnik A. Oraveri väide, nagu oleks kaebuse esitaja tema kaudu kedagi ähvardanud, on paljasõnaline. Kaebuse esitaja selgitab, et tal on A. Oraveriga probleeme olnud juba varem ning A. Oraveri pideva provotseerimise tõttu on kaebuse esitaja taotlenud enda ümberpaigutamist, ent vanglaadministratsioon ei ole. VASTUSTAJA SEISUKOHT
16. Murru Vangla ei pea A.J.a kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja rikkus VangS § 67 punktist 1 ja Murru Vangla direktori
17. aprilli 2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud Murru Vangla kodukorra punkti 29 alapunktist 1 ja punktist 33 tulenevaid kohustusi ning VangS 63 lg 1 kohaselt on õigus talle selle eest määrata distsiplinaarkaristus. Vastustaja väitel kinnitas kaebuse esitaja poolt ähvardavate väljendite kasutamist vanglaametnik A. Oraver oma
18. juuli 2009 ettekandes nr 657 ning
19. augustil 2009 läbi viidud telefonivestluses vanglaametnik G. Teasega. Vastustaja väitel kinnitas vanglaametnik, et ta ei ole mingilgi moel A.J.a provotseerinud ning tal ei ole ka mingit isiklikku viha kinnipeetava suhtes. Samuti toob vastustaja välja, et distsiplinaarmenetluse käigus võeti seletuskirjad kambris nr 115 viibinud kinnipeetavatelt. Vastustaja ei eita, et kaebaja soovis juba enne intsidendi toimumist enda ümberpaigutamist 1-1 osakonnast, ent selgitab et ümberpaigutamine ei olnud põhjendatud, viidates julgeolekuosakonna spetsialist A. Ambrose
20. novembri 2009 ettekandele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et A.J.a kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Murru Vangla vangistusosakonna juhataja käskkirja aluseks oleva teo toimepanemine on tõendatud, määratud karistus on proportsionaalne ning distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.
22. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise aluseks vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Selliseks muuks õigusaktiks on ka vangla kodukord. Murru Vangla kodukord on kehtestatud Murru Vangla direktori
23. aprilli 2004 käskkirjaga nr 42 ning selle kodukorra punktis 33 on sätestatud, et kinnipeetav peab suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt ning suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Selle kodukorras sätestatud käitumisreegli eiramine on seega muude õigusaktide nõuete rikkumine VangS § 63 lg 1 mõistes ning on seetõttu distsiplinaarkaristuse määramise aluseks.
24. Kohus loeb tõendatuks, et A.J. kasutas
25. juulil 2009 vanglaametniku poole pöördudes ähvardavaid väljendeid. Seda tõendab eelkõige vangla inspektor-kontaktisiku Aare Oraveri
26. juuli 2009 ettekanne (tl. 29), milles vanglaametnik kinnitab, et kinnipeetav ütles, et kui tal on vaja WC-sse minna ja valvur öösel kiiresti ust lahti ei tee, siis tema lööb kambri ukse maha ning lisas, et kui valvur öösel talle taskulambiga näkku valgustab, siis tema lööb taburetiga valvuril pea lõhki. Asjaolu, et kaebuse esitaja ning vanglaametniku vahel toimus sõnelus, mis puudutas WC-sse minemiseks kambrist välja pääsemist, kinnitavad oma seletustes ka kinnipeetavad R. K. (tl. 32 pöördel) ning R. K. (tl. 33). Esimene neist kinnitab sõnaselgelt, et 2 kaebuse esitaja lubas ukse maha lüüa, otseselt kaebuse esitaja nime nimetamata kinnitab sedasama ka teine kaaskinnipeetav. Kumbki kaaskinnipeetavatest ei kinnita siiski, et kaebuse esitaja oleks ähvardanud valvuril pea lõhki lüüa. Kohus leiab, et vanglaametnik Aare Oraveri ettekande õigsuses ei ole siiski põhjust kahelda. Ei ole teada ühtegi asjaolu, miks vanglaametnik peaks ettekandes oma allkirjaga kinnitama tegelikkuses mitteesinenud asjaolude esinemist. Kaebuse esitaja ei ole ei distsiplinaarmenetluse käigus ega ka kohtule esitatud kaebuses sisuliselt selgitanud, miks ta leiab, et A. Oraver temasse isiklikult halvasti suhtub või milles see konkreetselt väljendunud on. Iseenesest ei ole põhjust kahelda selles, et vanglaametnike ja kaebuse esitaja suhted olid pingelised. Sellele viitab oma seletuses ka vangla julgeolekuosakonna inspektor Alar Ambros (tl. 34), ent see ei anna alust arvata, et vanglaametnikud süüdistaksid kaebuse esitajat selliste tegude toimepanemises, mida see tegelikult toime pannud ei ole. Ei ole teada ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks tingida mõne vanglaametniku soovi kaebuse esitajale millegi eest kätte maksta või teda kiusata. Seega ei ole teda ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust kahelda A. Oraveeri ettekande usaldusväärsuses ning ettekandes nimetatud sündmuse toimumises. A. Oraveeri ettekandes nimetatud sündmuse toimumist kinnitab kaudselt ka see, et kaebuse esitaja keeldus intsidendi toimumise päeval selle kohta selgituste andmisest (tl. 30). Võib eeldada, et kui intsidenti tegelikult toimunud ei oleks, oleks kaebuse esitaja sellele võimalikult kiiresti tähelepanu juhtinud ning oma seletuse andnud. Vanglaametnike A. Oraveri ja K. Pärti allkirjadega akt selgituse andmisest keeldumise kohta kinnitab seejuures, et kaebuse esitajale anti võimalus oma selgitus anda. Kaebuse esitaja ei ole ise ka vastupidist väitnud. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et vanglaametnik A. Oraveer teda kiusas ning provotseeris, seab kahtluse alla ka asjaolu, et kaebuse esitaja ise on Murru Vangla direktorile
27. augustil 2009 esitatud avalduses märkinud, et A. Oraveri poolset provotseerimist sellel hommikul võivad kinnitada teised kambris viibinud kinnipeetavad. Samas ükski kinnipeetav, kellelt asjassepuutuva intsidendiga seoses seletus võetud on, ei ole kuidagi viidanud sellele, et A. Oraver kas intsidendi ajal või eelnevalt oleks kaebuse esitaja suhtes provotseerivalt käitunud.
28. Kohus selgitab siinkohal, et distsiplinaarsüüteoks antud juhul oli ähvardava sisuga väljendite kasutamine vanglaametnikuga suhtlemisel. Ähvardava sisuga väljendiks on igal juhul ka lubadus kambri uks maha lüüa. Samamoodi oleks ilmne ähvardav iseloom ka kinnipeetava poolt vanglaametnikule esitatud küsimusel: „kas ma pean ukse maha lööma, et WCsse pääseda“ või „kas ma saan karistada, kui ma ukse maha löön“. Selliste väljenditega viitab kinnipeetav üheselt-mõistetavalt võimalusele vägivallatseda ning sellised väljendid iseenesest on ähvardava iseloomuga. Murru Vangla kodukorra punktis 33 sätestatud kohustuse rikkumine ei tähenda, et kinnipeetav peaks tingimata ähvardama mõnda konkreetset vanglaametnikku või et peaks olema tõsiseltvõetav oht, et kinnipeetav oma ähvarduse ka täide viib. Distsiplinaarkorras karistatavaks rikkumiseks on üksnes ähvardava sisuga väljendite kasutamine.
29. Kaebuse esitaja on viidanud ka sellele, et ta on taotlenud vanglaametnikega halva läbisaamise tõttu enda ümberpaigutamist teise eluosakonda. Ka vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebuse esitaja enda ümberpaigutamist tõepoolest soovis, ent seda peeti põhjendamatuks. Seda kinnitab oma seletuses ja julgeolekusaokonna inspektor A. Ambros. Kohus märgib siinkohal, et ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmise kohta või nõuda enda ümberpaigutamist. Asjaolu, et vanglaadministratsioon ei ole kaebuse esitaja soovile vastu ei tulnud ning teda ümber ei paigutanud, ei õigusta aga lubamatut käitumist ega ähvardava sisuga väljendute kasutamist vanglaametnikuga suheldes.
30. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud määratud karistuse proportsionaalsust süüteo raskuse suhtes. Kohus leiab, et süüteo eest määratud karistus - 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine 3 ei ole ebaproportsionaalne karistus. Kinnipeetavate poolt distsipliininõuete täpne järgimine on vangla julgeoleku seisukohast oluline küsimus ning lugupidamatust vanglaametnike vastu või mistahes vägivallaga ähvardamist, olgu need ähvardused suunatud kas mõne inimesele või ka asjale (nt. kambri ukse lõhkumine), tuleb pidada raskeks distsipliinirikkumiseks, mis õigustab kinnipeetava täiendava vabaduse piiramist kartserisse paigutamisega. Kuivõrd maksimaalse kartserikaristuse pikkus on vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 kohaselt 45 ööpäeva, ei saa 10-päevast kartserikaristust käesoleval juhul ühelgi moel ülemääraseks pidada.
31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4