3-10-2038/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2038 Haldusasi A.S. kaebus Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud relvastatud üksuse poolt
3. juulil
4. a Tallinna Vanglas teostatud läbiotsimise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – A.S.; Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Viorica Tšaikovski Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. oktoobril
6. a Tallinnas Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt
7. novembril
8. a. Juhul kui apellatsioonkaebuse esitamisel vajatakse menetlusabi, tuleb ka sel juhul apellatsioonkaebus esitada hiljemalt
9. novembril
10. a. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. A.S. viibib vahistatuna Tallinna Vanglas.
12. juulil
13. a teostasid Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate juurde moodustatud relvastatud üksuse (edaspidi: RÜ) ametnikud Tallinna Vanglas läbiotsimised. Muuhulgas otsiti läbi A.S. ja tema kamber.
15. juulil
16. a ja
17. juulil
18. a esitas A.S. Justiitsministeeriumile kaebused, milles soovis selgitust
19. juulil
20. a Tallinna Vanglas toimunud läbiotsimise aluste ja põhjuste kohta.
21. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunike
22. juuli
23. a ja
24. juuli
25. a vastuskirjades selgitati A.S.le, et
26. juulil
27. a toimus Tallinna Vanglas sündmus, mis ohustas vangla julgeolekut ja sisekorda. RÜ kutsuti kokku sündmuse edasise arengu tõkestamiseks ja edasiste analoogsete sündmuste ennetamiseks. Läbiotsimised olid põhjendatud ega rikkunud A.S. õigusi.
28. A.S. esitas
29. augustil
30. a Tallinna Halduskohtule kaebuse RÜ tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse põhjendused:
31. RÜ tegevus oli vastuolus vangistusseaduse (edaspidi: VangS) §-dega 66-72, mis kehtestavad normid julgeoleku tagamise kohta vanglas.
33. juuli
34. a oli Tallinna Vanglas täiesti rahulik ja tavaline päev. Ei olnud mingi eriolukorda selle sõna tavapärases tähenduses. Seetõttu ei pidanud kaebaja taluma RÜ teostatud toiminguid.
35. Kui kellegi kinnipeetava kambris oligi tekkinud probleem, siis ei puutunud sellesse teised kinnipeetavad. Kinnipeetavatega, kellega on probleemid, tuleb vangla toime omal jõul ning puudub vajadus RÜ kasutamiseks.
36. Kaebaja väärikust alandati sellega, et teda sunniti heitma pikali näoga vastu põrandat. Kuue kinnipeetavaga kambri põrandapind on väike ning kaebaja pidi olema näoga teiste kinnipeetavate jalanõude vastas.
37. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited:
38. Justiitsministri
39. detsembri
40. a määrusega nr 81 kinnitatud „Relvastatud üksuse tegevuse korra“ (edaspidi: Kord) § 6 lg 1 ja 2 alusel andis asekantsleri ülesannetes olnud vanglate osakonna nõunik
41. juulil
42. a RÜ ülemale suulise korralduse kutsuda Tallinna Vanglasse kokku RÜ eesmärgiga tagada vanglas täiendav julgeolek ja sisekord ning ennetada uusi võimalikke erakorralisi olukordi. Kooskõlas Korra § 6 lõikega 3 informeeriti RÜ kokkukutsumisest justiitsministrit kirjalikult
43. juuli
44. a teatega nr 11-15/
46. RÜ-d rakendati, kuna Tallinna Vangla eelvangistushoones lõhuti kambrite aknaklaase. Läbiotsimine teostati kolmekümne kahes eelvangistushoone kambris, sealhulgas kambris nr 319, milles paiknes A.S.. RÜ-d rakendati kinnipeetavate ja nende kambrite läbiotsimiseks võimalike lõhkumist hõlbustavate esemete avastamiseks ja vangla üldise sisekorra tugevdamiseks. RÜ-d rakendati eesmärgiga tagada relvastatud üksuse abiga vangla julgeolek ja kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ning viia läbi kambrite läbiotsimine. RÜ saabus vanglasse kell 19:25 ja lahkus ülesande täitmise järel kell 21:
47. A.S. läbiotsimisel vastupanu ei osutanud ning tema suhtes ei rakendatud füüsilist jõudu ega ohjeldusmeetmeid.
48. Läbiotsimine on kinnipeetavale vangistusega paratamatult kaasnev ebamugavus, mille teostamise fakt ei ulatu tema õiguste rikkumiseni. RÜ liikmeteks on vanglaametnikud, kellele laienevad jõu ja muude meetmete kasutamisel VangS-st tulenevad üldised reeglid, mistõttu ei saa nende poolt läbiotsimise teostamine rikkuda kinnipeetava õigusi.
49. Kaebus ei ole esitatud isiklike õiguste kaitse eesmärgil, vaid üldistes huvides. A.S.l ei ole põhjendatud huvi kaevatava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, mistõttu tuleks kaebus jätta kaebeõiguse puudumise motiivil läbi vaatamata. KOHTU PÕHJENDUSED
50. Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega ning uurinud toimikusse võetud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.S. kaebus on täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RÜ poolt
51. juulil
52. a Tallinna Vanglas teostatud läbiotsimine oli kooskõlas vangistusseaduse ja selle alusel antud määruste sätetega. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2
53. VangS § 109 lg 3 sätestab: „Vangla juurde võib moodustada relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.“ Selle sätte alusel kehtestatud Korra § 1 kohaselt on RÜ põhiülesanne kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine vanglas. RÜ ülesanded on loetletud Korra §-s 5, mille
54. lõike kohaselt täidab RÜ vanglas eriettevalmistust ja kiiret tegutsemist eeldavaid eriti ohtlikke ülesandeid; üksuse eesmärk on ennetada, avastada ja tõkestada kuritegu või muu erakorraline sündmus, mis ohustab vangla julgeolekut ja sisekorda. Korra § 5 lg 2 p 6 sätestab, et lõikes 1 nimetatud ülesannet täites võtab RÜ muuhulgas osa vangla või kinnipeetava läbiotsimisest. Järelikult oli RÜ-l pädevus teostada
55. juulil
56. a Tallinna Vanglas läbiotsimist.
57. Läbiotsimise kord on kehtestatud VangS §-s 68, mille lõige 1 sätestab: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.” Kohtumenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et RÜ-le oli
58. juulil
59. a ettenähtud korras antud seaduslik korraldus teostada Tallinna Vanglas kinni peetavate isikute ja nende kambrite läbiotsimisi. Justiitsministeeriumi asekantsleri kt Jarno Jakobsoni
60. juuli
61. a teatest nr 11-15/10112 (tlk 46) nähtub, et RÜ kokkukutsumise vajaduse tingis
62. juulil
63. a asjaolu, et Tallinna Vangla eelvangistusosakonnas lõhuti kambrites aknad. Teate kohaselt rakendati RÜ-d kinnipeetavate ja nende kambrite läbiotsimiseks võimalike lõhkumist hõlbustavate esemete avastamiseks ning vangla üldise sisekorra tugevdamiseks. Toimingu eesmärk oli tagada vangla julgeolek ja kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ning viia läbi kambrite läbiotsimine. Tallinna Vangla peaspetsialist-korrapidaja Raiko Roosi
64. juuli
65. a eriteatest nr 482 (tlk 43) nähtuvalt lõhuti viieminutilise vahega Tallinna Vanglas kahe kambri aknad. Justiitsministeeriumi esindaja Viorica Tšaikovski poolt
66. oktoobri
67. a kohtuistungil antud selgituste (tlk 49) kohaselt oli vanglas olukord tavalisest pinevam, kuna
68. juulil
69. a lõhuti Tallinna Vanglas massiliselt aknaid, mille tõttu oldi sunnitud kasutama RÜ abi. Kohtu hinnangul oli tuvastatud asjaoludest nähtuvalt RÜ kasutamine
70. juulil
71. a Tallinna Vanglas läbiotsimiste teostamisel põhjendatud vajadusega tagada vangla julgeolek (VangS § 66 ja 68). Arvestades asjaolu, et äsja oli Tallinna Vanglas toimunud kinnipeetavate poolt akende massiline lõhkumine, tuli kahe akna lühikese aja jooksul purustamist pidada erakorraliseks sündmuseks (vangla käsutuses sel ajahetkel olnud informatsiooni ja ohuhinnangute tingimustes). A.S. väide, et tema teada mingit erakorralist sündmust Tallinna Vanglas
72. juulil
73. a ei olnud aset leidnud, on paljasõnaline ja vastuolus pädevate ametiisikute poolt koostatud ametlikes dokumentides sisalduva teabega, mille usaldusväärust ei ole kohtul põhjust seada kahtluse alla.
74. Kohus ei pea põhjendatuks A.S. väidet, et RÜ tohib rakendada üksnes eriolukorras. Eriolukorra väljakuulutamist reguleerib hädaolukorra seaduse § 13 lg 1, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. Praegusel juhul ei kuulu see säte kohaldamisele. Õige on Justiitsministeeriumi seisukoht, et RÜ võib rakendada juhul, kui tegemist on vangla julgeolekut puudutava erakorralise sündmusega. Eespoolviidatud VangS § 109 lg 3 ning Korra § 1 ja § 5 lg 1 sätetest nähtub, et RÜ kasutatakse juhul, kui tegemist on eeldatavalt tavalisest ohtlikuma situatsiooniga, mis tingib eriettevalmistusega vanglateenistujate kasutamise läbiotsimisel jt toimingute sooritamisel. Seejuures on olukorra ohtlikkuse või erakorralisuse üle otsustamine haldusorgani pädevuses. Vastavalt kohtuotsuse eelmises punktis tuvastatule jäi Justiitsministeeriumi otsustus käesoleval juhul tema kaalutlusõiguse piiridesse. Kohtu käsutuses puuduvad mistahes andmed, mis annaksid alust kahtlustada kaalutlusõiguse reeglite rikkumist. Kinnipeetavatel ei ole õigust valida, kas nende suhtes teostavad läbiotsimisi RÜ liikmete hulka kuuluvad või mittekuuluvad vanglateenistujad. 3
75. Justiitsministeeriumi kinnitusel leidis RÜ
76. juuli
77. a läbiotsimise käigus aset kaks intsidenti, mille käigus kinnipeetavad osutasid füüsilist vastupanu ja käitusid agressiivselt, mis tingis ohjeldusmeetmete kasutamise. Kuid kaebajaga seoses ühtegi sellist sündmust aset ei leidnud, tema suhtes ei rakendatud füüsilist jõudu ega ohjeldusmeetmeid. Ka kaebaja ise ei väida, et tema suhtes rakendati mõnda VangS §-s 70 sätestatud ohjeldusmeedet (fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki) või §-s 701 sätestatud erivahendit ja teenistusrelva. A.S. väide, et RÜ tegevust tuleb piirata seetõttu, et tulevikus võidakse läbiotsimise käigus erivahendeid või teenistusrelva kasutada, on ilmselgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul pole kinnipeetaval, kes seadust järgides vastuvaidlematult allub vanglaametnike läbiotsimise käigus antud korraldustele ja ei tekita ise oma käitumisega konfliktsituatsioone, mingit põhjust karta, et tema suhtes kasutatakse ebaseaduslikult füüsilist jõudu, ohjeldusmeetmeid või erivahendeid.
78. A.S. sundimine põrandale pikali on tavaline julgeoleku ja ohutuse huvides kasutatav kinnipeetava kontrolli alla võtmise meede, mille RÜ võib kasutada olenevalt olukorrast ja riskiastmest (nagu ka korraldus sirutada käed välja või panna kuklale). Kuna on usutav, et RÜ sisenemine vanglasse läbiotsimise teostamiseks tekitab kõrgendatud pingeseisundi vanglas ja kinnipeetavate riskikäitumise ohu suurenemise, on RÜ-l olukorda hinnates õigus antud meedet kasutada. Kohus leiab, et selline meede on pingesituatsioonis (kinnipeetavate närvilisus, vaenulikkus, rünnete võimalikus) igati õigustatud ning mida peab kinnipeetav vastavalt VangS § 41 taluma. Hinnates ühelt poolt ohtu vanglateenistujate elule ja tervisele ning teiselt poolt kinnipeetavate võimalikku ebameeldivustunnet, tuleb antud situatsioonis pidada tähtsamaks ja kaalukamaks ametnike ohutust ja vangla julgeolekut. Korralduse andmise näol minna pikali põrandale, kus asuvad teiste kinnipeetavate jalanõud, ei ole tegemist sellise intensiivsusastmega riivega, mille puhul võiks rääkida inimväärikuse alandamisest. Kohtu arvates võiks inimväärikuse rikkumise küsimus tõusetuda märksa ekstreemsemates situatsioonides, näiteks juhul, kui RÜ sunniks kinnipeetavat lamama näoli teise kinnipeetava jalanõude peal. Praegusel juhul ei nähtu kaebuse väidetest ja asja materjalidest, et läbiotsimise läbiviimisel oleks rikutud VangS §-st 68 ning justiitsministri
79. aprilli
80. a määrusega nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“
81. peatüki „Läbiotsimine“ nõudeid. Nendest sätetest nähtub, et läbiotsimised on vanglates rutiinsed ning on käsitatavad kinnipeetavale vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavustena, mille teostamine ei ületa läve, mida võiks pidada isikute õiguste rikkumiseks. Kohus leiab, et plaanilisi ja plaaniväliseid läbiotsimisi teostamata on võimatu tagada vanglas keelatud esemete levik ja sellega seotult julgeolek vanglas.
82. Kohus kontrollis, kas RÜ kokkukutsumisel järgiti rangelt Korras ettenähtud nõudeid ning tuvastas, et toimingud teostati seaduslikult. Korra § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt annab kirjaliku korralduse RÜ ülesannete täitmiseks asekantsler ning edasilükkamatutel juhtudel annab asekantsler üksuse ülemale suulise korralduse. Käesoleval juhul kutsus RÜ kokku Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse nõunik J. Jakobson, kes asendas asekantsler Priit Kama 21.06.201011.07.
83. Asendamine on vormistatud 11.05.2010 dokumendiga nr 204-s, mille allkirjastas selleks pädev ministeeriumi kantsler Margus Sarapuu (tlk 44-45). Kohus peab piisavalt põhistatuks Justiitsministeeriumi esitatud põhjendusi suulise korralduse andmise möödapääsmatusest: „Kuna akende lõhkumine toimus Tallinna Vanglas õhtul kell 17.30 (lisa 3, asutusesiseseks kasutamiseks), oli oht rikkumise kordumisele ja olukord vajas vangla hinnangul kiiret reageerimist, siis asjaoludest lähtuvalt ei olnud õiguslikult vaja eelnevalt anda kirjalikku korraldust. Tegemist oli kiiret tegutsemist nõudva edasilükkamatu juhuga, mis eeldas eriettevalmistusega ametnike kaasamist. Tekkinud olukorrale tuli reageerida koheselt ja anda suuline korraldus.” Kooskõlas Korra § 6 lõikega 3 on asekantsler esitatud
84. juulil
85. a justiitsministrile kirjaliku teate, mis sisaldab üksuse kokkukutsumise kohta, vajadust ja eesmärki (tlk 46). Kuigi küsitavaks võib pidada, kas teade on esitatud viivitamatult nagu nõuavad eeskirjad (ministeeriumi kantsler tutvus teatega
86. juulil
87. a ja minister täpsustamata kuupäeval, ei saa võimalik viivitus teate edastamisel kuidagi muuta õigusvastaseks enne 4 seda toimunud ministeeriumi toiminguid ja RÜ toiminguid kaebaja suhtes, mis olid kooskõlas Korra sätetega.
88. Asjassepuutumatud on A.S. viited Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
89. jaanuari
90. a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-68-
91. Selles kohtuotsuses tõlgendati mitte vangistusseadust, vaid politseiseadust ja karistusseadustikku. Käesolevas kohtuasjas ei vaielda selle üle, kas RÜ poolt kaebajale antud korraldused olid arusaadavad ja kas kaebajal oli alust mitte täita talle antud korraldusi. Kaebuse esitaja pani rõhku Riigikohtu alljärgnevatele seisukohtadele: „Kolleegium nendib, et korralduse andmisel peab võimuesindaja võimaldama isikul järgida korraldust vabatahtlikult ja hoiatama teda enne võimalikku sunni rakendamist, v.a kui see on võimatu õiguserikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu“. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei on olukord teistsugune, kuna RÜ ei tõkestanud kinnipeetava õiguserikkumist, vaid teostas läbiotsimist. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et justiitsministri
92. aprilli
93. a määruse nr 23 § 47 lg 4 („Isikule tehakse korraldus vabatahtlikult anda ära vanglas keelatud esemed. Kui isik annab esemed ära vabatahtlikult, siis tehakse akti sellekohane märge.“) ei tähenda seda, et RÜ oleks kambrisse sisenemisel keelatud anda kinnipeetavale korraldust heita pikali. Nagu halduskohus otsuse punktis 1 selgitas, on RÜ pädevuses otsustada tulenevalt konkreetsest olukorrast, milliseid meetmeid rakendada läbiotsimise käigus julgeoleku tagamiseks. Käesoleval juhul ei tõstatanud A.S. küsimust sellest, kas RÜ andis talle korralduse anda vabatahtlikult ära keelatud esemed.
94. Ehkki kaebuse esitajal on põhjendatud huvi kontrollida tema suhtes toime pandud RÜ tegevuse seaduslikkust (preventiivne huvi, et tulevikus ei pandaks toime isiku privaatsfääri oluliseks riiveks olevaid õigusvastaseid läbiotsimisi), tuleb kaebus jätta sisulise põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Villem Lapimaa 5