3-10-257/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-257 Haldusasi OÜ Germund Hulgi kaebus, milles taotletakse Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, millega kantaks kaebuse esitaja poolt OÜ Rikets arvelduskontole tehtud 288 000 krooni suurune makse kaebuse esitaja maksukontole. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. märtsil
3. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Germund Hulgi Esindaja: v.adv. Armand Reinmaa Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Tomek Tosin RESOLUTSIOON
4. Jätta OÜ Germund Hulgi kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
8. oktoobril 2001 tegi OÜ Germund Hulgi (edaspidi: kaebuse esitaja) pangaülekande, kandes OÜ Rikets arvelduskontole nr 10002043415006 summa 288 000 krooni. Kõnealune OÜ Rikets arvelduskonto oli Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi vastustaja või maksuhaldur) korraldusel arestitud. Olles leidnud, et OÜ-le Rikets makse tegemine oli ekslik, pöördus kaebuse esitaja
9. oktoobril 2009 maksuhalduri poole ning palus tasaarvestada see summa OÜ Germund Hulgi maksuvõlaga. Kuna pöördumisele vastust ei tulnud, esitas kaebuse esitaja
10. novembril 2009 maksuhaldurile samasisulise taotluse, mille maksuhaldur
11. novembri 2009 kirjaga nr 13-4/22051-1 rahuldamata jättis.
12. detsembri 1 2009 vaideotsusega nr 6-1/576 jättis Maksu- ja Tolliamet rahuldamata OÜ Germund Hulgi vaide. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
13. OÜ Germund Hulgi esitas
14. jaanuaril 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotles Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemist kaebuse esitaja poolt OÜ Rikets arvelduskontole üle kantud summa ulatuses tasaarvestuse tegemiseks OÜ Germund Hulgi maksuvõlaga. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja oma taotlust, soovides kõnealuse summa kandmist enda maksukontole ettemaksuna, kuna kohtuistungi ajaks ei olnud kaebuse esitajal maksuvõlga.
15. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on aluseta kandnud endale OÜ Rikets arestitud pangakontolt summa, mille kaebuse esitaja ekslikult sinna tasus. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt oleks ta pidanud kõnealuse summa tasuma OÜ-le Rikets Hulgi, ent ülekande tegija tähelepanematuse ja äriühingute nimede sarnasuse tõttu tegi kande valele isikule. Selle väite kinnituseks on kaebuse esitaja esitanud OÜ Rikets Hulgi poolt kaebuse esitajale esitatud arved ning OÜ Rikets poolt maksuhaldurile
16. novembril 2009 esitatud kinnituse mille kohaselt puudus OÜ-le Rikets 288 000 krooni ülekandmisel majanduslik sisu.
17. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Rikets pangakontole kantud summa ei ole OÜ Rikets vara, vaid kuulub kaebuse esitajale, kuna vaidlusaluse makse näol on tegemist alusetu maksega ja seega tühise tehinguga. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsuses esitatud seisukoht, et kaebuse esitaja peaks OÜ Riketsi vastu esitama nõude tsiviilmenetluse raames, ei ole kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse ning üleliigsete kulutuste vältimiste põhimõtetega. Samuti leiab kaebuse esitaja, et maksuhalduril on kohustus maksumenetluse läbiviimiseks tuvastada, et tegemist oli tühise tehinguga ning et kaebaja on ekslikult kandnud 288 000 krooni OÜ Rikets arveldusarvele.
18. Kaebuse esitaja viitab maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 128 lõikele 1, § 130 lg 1 punktile 6 ja lõikele 2 ja § 131 lõikele 1, samuti täitemenetluse seadusetiku (TMS) § 4 lõikele 1 ja leiab, et sissenõuet on võimalik pöörata ainult võlgniku varale. Seetõttu peab kaebuse esitaja põhjendamatuks vaideotsuses esitatud väidet, et maksuhaldur võib arestimise käigus saada endale kõik arestitud kontole laekunud summad ega pea tuvastama laekunud raha (vara) omandiõigust. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et käesolevas asjas on tuvastatud, et vaidlusalune summa kuulub kaebuse esitajale ning seejuures tuleks kaebuse esitaja poolt OÜ-le Rikets kantud summa lugeda kaebuse esitaja poolt enda maksukohustuse täitmiseks kolmanda isiku kaudu.
19. Ka on kaebuse esitaja seisukohal, et vaidlustatud toiminguga soosib maksuhaldur tehinguid, millel puudub majanduslik sisu, on vastuolus õiguskorra üldpõhimõtete ja õiguskindluse printsiipidega, samuti MKS § 83 lõikes 3 sätestatuga. Seejuures selgitab kaebuse esitaja, et 16.10.2009 aastal teostatud maksele eelnenud olukorda tühise tehingu teinud pooled taastada ei saa OÜ Rikets arvelduskontode arestimise tõttu. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et praktikas on Maksu- ja Tolliamet aktsepteerinud seda, et maksukohuslase poolt ekslikult märgitud viitenumbri ning selle alusel valele kontole teostatud makse on võimalik tasaarvestada maksuvõlaga. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas praeguses situatsioonis puudub Maksu- ja Tolliametil selleks alus.
20. Kaebuse esitaja leiab samuti, et maksuhaldur ei võta vastu kaebaja kohustuse täitmist kolmanda isiku (OÜ Rikets) poolt, rikkudes sellega MKS § 106 lõiget
21. Kaebuse esitaja selgitab, et käesoleval juhul on nii ta ise kui OÜ Rikets teinud maksuhaldurile avaldused, milles paluvad Germund Hulgi OÜ poolt ekslikult kantud summa kanda Germund Hulgi OÜ maksukontole. Kaebuse esitaja hinnangul ei peaks tulenema erandeid asjaolust, et OÜ Rikets konto oli arestitud, kuna arestimise eesmärk on takistada konto omanikul käsutada tema kontol olevat võlgniku raha. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
22. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ Germund Hulgi kaebust põhjendamatuks ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ Rikets pangakontole laekunud summa ei olnud OÜ Rikets vara. Seejuures viitab vastustaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 703 lõikele 1 ja § 713 lõikele 1 ja järeldab sellest, et pangaülekande teostamisel antakse kontopidajale (pangale) käsund, mille tulemusena teeb käsundisaaja käsundiandja nimel käsutuse soodustatud isikule. Vastustaja leiab, et pärast saaja arvelduskonto krediteerimist ei ole tegemist enam ülekandeks käskluse andnud isiku varaga, vaid makseteenuse pakkuja kohustusega soodustatud isiku ees, sest nõude käsutus on toimunud ning ainsana on mõeldav kaebuse esitaja potentsiaalne tagasinõudeõigus OÜ Rikets vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
23. Vastustaja hinnangul ei ole ta ka jätnud põhjendamatult kasutamata talle antud võimalust parandada isikule ekslikult tekitatud või tekkinud negatiivne olukord, sest maksuhalduril puudub sellise olukorra ümberkujundamiseks volitus ning maksuhaldur ei ole oma ülesannete täitmisel mitte kuidagi üle võtnud OÜ Rikets kohustusi kaebaja ees. Vastustaja juhib ka tähelepanu asjaolule, et olematu kohustuse katteks ülekande tegemine ei ole tehing, mis saaks olla tühine, sest tegemist on sooritusega, mille tühisus ei saa kõne alla tulla. Vastustaja peab täielikult asjakohatuks kaebaja argumente majandusliku sisuta tehingute soosimise, õiguskindluse põhimõtte, õiguskorra üldprintsiipide ja hea halduse tava osas.
24. Mis puudutab maksukohustuse täitmist kolmanda isiku kaudu, siis märgib vastustaja, et see tähendab, et maksukohustus täidetakse maksuhaldurile maksukohustuslase nimel, kuid kolmanda isiku arvelt, ent vaidlusalune ülekanne on sooritatud kaebaja poolt enda nimel OÜ Rikets arvelduskontole selgitusega: “leping” ning maksuhaldur ei ole nimetatud ülekande adressaadiks KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Germund Hulgi kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur on pööranud OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmiseks sissenõude kaebuse esitaja varale, ei ole õige. Samuti ei ole OÜ Rikets kolmanda isikuna täitnud kaebuse esitaja maksukohustusi kaebuse esitaja eest.
26. Käesolev vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kellele kuulus vara, millele maksuhaldur OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmisel sissenõude pööras. Kaebuse esitaja väidet, et OÜ-l Rikets ei olnud kaebuse esitaja vastu nõuet, mille rahuldamiseks oleks kaebuse esitaja pidanud OÜ-le Rikets 288 000 krooni suuruse ülekande tegema, on maksuhaldurile saadetud avalduses kinnitanud ka OÜ Rikets juhatuse liige Raivo Hermelin (tl. 24). Kohus leiab aga, et sõltumata ülekande alusetusest (vastava kohustuse puudumisest), ei saa väita, et kaebuse esitaja oleks jätkuvalt selle vara omanik. Pangakontol olevat raha ei saa käsitada asjana asjaõigusseaduse tähenduses, vaid tegemist on, nagu ka vastustaja õigesti märgib, konto omaniku nõudeõigusega panga vastu. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on pangakonto omanik sellise nõudeõiguse saanud, ei ole mistahes alust välistada seda tema vara hulgast, mis omakorda tähendab, et maksuhaldur saab sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb. Kui kaebuse esitaja kandis OÜ Rikets pangakontole alusetult üle teatud rahasumma, siis tähendab see ühelt poolt seda, et kaebuse esitajal on tekkinud nõue OÜ Rikets vastu, ent see ei muuda samas olematuks, et ülekande laekumisega suurenes vastavas väärtuses OÜ Rikets nõue panga vastu ehk teisisõnu OÜ Rikets vara, millele on maksuhalduril seaduses sätestatud korras võimalik pöörata sissenõuet. Krediidiasutuse, seal kontot omava isiku ning kontole ülekande tegija suhteid reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 713, millest tuleneb, et 3 kontole kande tegemisega suureneb krediidiasutuse kohustus konto omaniku ees. See, kas krediidiasutusele vastava kande tegemiseks korralduse andnud kolmandal isikul on mingisuguseid kehtivaid kohustusi konto omaniku ees või mitte, ei ole seejuures oluline – konto krediteerimisega suureneb konto omaniku vara (nõudeõigus panga vastu) igal juhul.
27. Eeltoodu tõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmisel pööranud sisenõude kaebuse esitaja varale. Maksuhalduri poolt sisenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-s 131, mille lõikes 1 sätestatakse maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses. Põhimõtteliselt samasugune regulatsioon tuleneb ka TMS §-st 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole kohtutäituri poolt. Eelnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et vara, millele sissenõue pööratakse, on võlgniku konto ehk võlgniku nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mistahes ulatuses kuuluda mõnele muule isikule. Samamoodi nagu kohtutäitur ei pea kontrollima näiteks seda, kas võlgnik on mõne arestitud vallasasja soetanud seaduslikul teel saadud raha eest, ei pea maksuhaldur ega täitur kontrollima ka seda, millistel asjaoludel on tekkinud kontol oleva summa ulatuses nõudeõigus panga vastu. Nii nagu näiteks võlgniku poolt varastatud raha eest ostetud vallasasi on võlgniku omandis ning sellele on võimalik sissenõuet pöörata, on võlgniku varaks ka nõudeõigus panga vastu, sõltumata sellest, kuidas see nõudeõigus tekkinud on.
28. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht nagu oleks maksuhaldur kohustatud võtma vastu kolmanda isiku (OÜ Rikets) poolt kaebuse esitaja maksukohustuse täitmise. MKS § 105 lg 8 kohaselt võib maksukohustuslane täita maksusummade ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summade tasumise kohustuse ka kolmanda isiku kaudu ning maksuhaldur on kohustatud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise vastu võtma. Seega põhimõtteliselt on tõepoolest võimalik, et kolmas isik (nt. OÜ Rikets) täidab kaebuse esitaja maksukohustusi. Käesoleval juhul ei saa OÜ Rikets seda teha aga oma pangakontol olevate vahendite arvelt, kuna pangakonto on tema enda maksuvõla sundtäitmiseks arestitud. Pangakonto arestimise korral on välistatud, et selle konto omanik saaks sellelt kontolt teha mistahes ülekandeid, sealhulgas ei saa ta teha ülekandeid maksuhaldurile kolmandate isikute maksukohustuste katteks. Vastasel juhul muutuks pangakonto arestimine sisutuks, sest arestitud pangakonto omanikul oleks võimalik täita kontol olevate vahendite arvelt kolmandate isikute maksukohustusi ning seejärel hiljem (näiteks pärast konto aresti alt vabastamist) need summad neilt kolmandatelt isikutelt alusetult saadu tagastamise nõude korras tagasi nõuda.
29. Kuivõrd kaebus tuleb juba eeltoodud põhjustel rahuldamata jätta, ei asu kohus hindama kaebuse ülejäänud väiteid.
30. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtult menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning kummagi menetlusosalise kulud jäävad tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4