3-10-2556 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2556 Haldusasi A. S. kaebus Tallinna Vangla tegevu

) § 79 lg 1 punktide 1 ja 2 ning Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 41 alusel. Tulenevalt

§ 79

lg 1 punktist 1 tagastatakse vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada ning sama lõike punkti 2 kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Eeltoodust nähtub, et kuigi kaebuse esitaja reageeris Tallinna Vangla 07.09.2010 kirjale, siiski 13.09.2010 esitatud vastusega vaides esinevaid puudusi ei kõrvaldatud. Kohus selgitab, et vaide tagastamisel vaides esinevate puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu (

§ 79

lg 1 p 2) on kaebuse esitajal kohtusse pöördumise õigus üksnes vaide tagastamise peale, kuid mitte vaide eseme (vangla toimingu) peale. Kuivõrd käesoleval juhul on vaie tagastatud ka põhjusel, et kaebuse esitajal puudus vaide esitamise õigus (

§ 79lg 1 p 1) ning sellisel juhul Vang

S § 11 lõike 81 sarnast kaebeõiguse piirangut seadusandja sätestanud ei ole, siis lähtub kohus kaebeõiguse olemasolu kontrollimisel viimatimainitud vaide tagastamisalusest. 3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus vangla on kinni peetava isiku vaide tagastanud selle esitajale õiguspäraselt, ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud. Käesoleval juhul on kaebuse esitajale vaie tagastatud, kuivõrd selgitustaotlusele, milles toodud selgitustega kaebuse esitaja ei nõustu, vaiet esitada ei saa. Tulenevalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lõikest 2 on märgukiri isiku pöördumine, millega isik 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet. Selgitustaotlus MSVS tähenduses on isiku pöördumine, millega isik 1) taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 2) taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist (MSVS § 2 lg 3). Vastavalt MSVS §-le 3 annab valitsusasutus, valla- või linnavalitsus, osavalla ja linnaosa valitsus või valla- või linna ametiasutus tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Seega pöördus kaebuse esitaja vangla poole eesmärgiga, et muudetaks suhtlemise korda, milline ettepanek on tehtud ka kaebuse esitaja 13.09.2010 vastuses vaidest puuduste kõrvaldamise kohta: „Minu pakkumine on järgmine: kuna inspektor-kontaktisikud on, vaat, et tähtsaimad isikud meie eelvangistuse elu ajal, siis palun muuta korda minuga (ja sellega kaasnevalt ka teistega) suhtlemisel, et saaksime suhelda võrdväärselt, püsti seistes, järgides käitumisreegleid, millised on vastuvõetavad suuremale osale inim-massile. See tähendab, et inspektor-kontaktisikud teevad ilusti kenasti ukse lahti ja vestlevad võrdväärselt, tulles kambrisse.“ Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja on teinud Tallinna Vanglale ettepaneku vanglas kinni peetava isiku ja vanglaametniku vahelise suhtlemise korra muutmiseks. Kuivõrd 2 ühestki õigusaktist ei tulene kinni peetavale isikule subjektiivset õigust nõuda vastaval viisil vanglaametnikega suhtlemise korraldamist, siis on esitatud kaebuste näol tegemist nii märgukirjaga MSVS § 2 lg 2 punkti 1 mõttes kui ka selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 3 p 2 mõttes osas, milles kaebuse esitaja soovis ka selgitusi, miks toimub vanglaametnikega suhtlemine just sellisel viisil.

§ 71

lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. Seega oleks kaebuse esitajal olnud õigus esitada Tallinna Vanglale vaie selgitustaotlusele vastamata jätmise või selle vastamisega viivitamise korral, küll aga mitte olukorras, kus kaebuse esitaja ei nõustu selgitustaotlustes toodud selgitustega. Eeltoodust nähtub, et vangla on tagastanud kaebuse esitajale vaide õiguspäraselt, mistõttu kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ei ole.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
2. Lisaks märgib kohus, et isegi juhul, kui lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõue täidetuks, kuuluks kaebus selle esitajale tagastamisele kui ilmselgelt põhjendamatu kaebus. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on oma 15.05.2008 määruses nr 3-3-1-9-08 selgitanud, et HkMS § 11 lg 31 punkti 5 tuleb sisustada lähtudes HkMS §-st
3. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
4. Käesoleval juhul on kaebus esitatud Tallinna Vangla toimingule, mis seisnes vanglaametnikega suhtlemise korra muutmata jätmises. Seega on kaebuse esitaja eesmärgiks, et Tallinna Vangla eelvangistushoones toimuks suhtlemine kinni peetava isiku ning vanglaametniku vahel selliselt, et vanglaametnik siseneks kinni peetava isiku kambrisse. Tulenevalt HkMS § 7 lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 07.03.2002 otsuses nr 3-3-1-9-02 selgitanud, et kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Seega eeldab kaebusega kohtusse pöördumine, et isik soovib kaitsta seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest või halduslepingutest tulenevaid õigusi. Tulenevalt VangS § 90 lõikest 3 hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Vastavalt Tallinna Vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) punkti 14.4.7 teisele lausele peab kinni peetav isik kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega neid tervitama püsti seistes. Eeltoodust nähtub, et õigusaktides puudub vanglaametnikele suunatud kohustus, mille kohaselt peaksid nad suhtlema kinni peetavate isikutega (sh vahistatutega), sisenedes eelnevalt nende kambrisse. Sellest tulenevalt puudub ka kaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda vanglalt sellisel viisil suhtlemise korraldamist. Seda on selgitanud kaebuse esitajale ka Tallinna Vangla 29.09.2010 vaide tagastamise kirjas nr 1-13/36414-3: „Kuna kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda suhtlemiseks kinnipeetavaga vanglateenistuse ametniku 3 sisenemist kambrisse, muutes sellega kinnipeetava ja vanglateenistuse ametniku suhtlemise korda, siis puudub kinnipeetaval tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (

) § 72 lõikest 1 ja Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõikest 1 õigus vaidemenetluse käigus vastava taotluse esitamiseks.“ Eeltoodust lähtuvalt ei saaks kaebuse esitajal olla ka halduskohtusse kaebusega pöördumise õigust HkMS § 7 lõike 1 mõistes, kuivõrd isegi juhul, kui eeldada kaebuses toodud andmete õigsust, oleks kaebus ilmselgelt põhjendamatu. 7. Kaebuse esitaja on kohtult taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks vajadus puudub. Lea Kuuse Kohtunik 4