← Eesti

3-10-491/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Tallinn Haldusasja number 3-10-491 Haldusasi M.R. kaebus Kohila Vallavalitsuse tekitatud materiaalse kahju summas 100 000 krooni hüvitamisnõudes Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja: M.R.; Vastustaja: Kohila Vallavalitsus. esindajad RESOLUTSIOON
  3. Kinnitada haldusasjas nr 3-10-491 M.R., L. T. ja Kohila Vallavalitsuse vahel
  4. oktoobril
  5. a sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine: a. M.R. loobub koerte ülalpidamisega perioodil november 2007 kuni 16.06.2009 seotud kahjunõudest Kohila valla vastu ja ei esita sellest tulenevat nõuet ka tulevikus, samuti ei esita sellist nõuet Kohila valla vastu L. T. b. Kohila vald loobub koerte püüdmisega 16.06.2009 ja nende hoidmise, uinutamise, utiliseerimise, transpordi ning ravimisega seotud kulutuste hüvitamise nõudmisest L. T. ja ei esita sellest tulenevat nõuet ka tulevikus, samuti ei esita Kohila vald sellist nõuet ka M.R. vastu. c. L. T. ja M.R. ei esita 16.06.2009 toimunud koerte ära viimisest (sh nende uinutamisest või võõrandamisest) tulenevaid varalisi ega muid kahjunõudeid Kohila valla ega MTÜ Loomade Hoiupaik, reg.kood 80209553, vastu. d. Kohtukulud mõlemates kohtuasjades jäävad poolte endi kanda.
  6. Lõpetada haldusasja nr 3-10-491 menetlus HkMS § 24 lg 1 p 3 alusel.
  7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  8. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 24 lg 3 ja § 471 lõiked 2 ja 3). 1
  9. Tallinna Halduskohtu menetluses on M.R. kaebus Kohila Vallavalitsuse tekitatud materiaalse kahju summas 100 000 krooni hüvitamisnõudes.
  10. oktoobril
  11. a esitasid menetlusosalised kohtule kompromisskokkuleppe, millega pooled on kokku leppinud, et neil ei ole teineteise suhtes varalisi ega muid nõudeid seoses koerte ülalpidamisega (perioodil november
  12. a kuni
  13. juuni
  14. a), nende püüdmise ja äraviimisega
  15. juunil
  16. a, hoidmise, uinutamise, utiliseerimise, transpordi ning ravimisega. Kuivõrd kompromisskokkuleppes esines erinevusi kuupäevade osas, siis teavitas kohus
  17. oktoobril
  18. a sellest telefoni teel vastustajat, kes lubas esitada kohtule vastava paranduse.
  19. oktoobril
  20. a saabus kohtusse uus kompromisskokkulepe, millega pooled on 14.oktoobril
  21. a kokku leppinud, et neil ei ole teineteise suhtes varalisi ega muid nõudeid seoses koerte ülalpidamisega (perioodil november
  22. a kuni
  23. juuni
  24. a), nende püüdmisega
  25. juunil
  26. a, hoidmise, uinutamise, utiliseerimise, transpordi ning ravimisega.
  27. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 21 lg 3 kohaselt võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HkMS § 24 lg 1 p 3 tulenevalt on kompromissi kinnitamine kohtu poolt haldusasja menetluse lõpetamise aluseks. Tutvunud menetlusosaliste vahel käimasolevate kohtuvaidluste (tsiviilasi nr 2-09-49897 ja haldusasi nr 3-10-491) lõpetamiseks sõlmitud kompromissiga, leiab kohus, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada.
  28. Tulenevalt HkMS § 21 lõikest 4 selgitab halduskohus enne kompromissi kinnitamist kaebuse esitajale kompromissi tagajärgi. Käesoleval juhul on menetlusosalised kohut teavitanud, et on teadlikud kompromissi tagajärgedest.
  29. Kuivõrd menetlusosalised on kompromissiga lahendanud ka menetluskulude jaotuse küsimuse, siis seda küsimust kohtul täiendavalt lahendama asuda ei tule. Lea Kuuse Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.