3-09-2984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2984 Haldusasi A. S. kaebus Maksu- ja Tolliam

§ 12lg 3 alusel.

4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

2. detsembril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule A. S. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)
3. oktoobri 2007 korralduse nr 13.2-1/24228 tühistamise nõudes. Nimetatud korraldusega kohustati A. S.d tasuma maksuvõlga summas 14 414 krooni.
4. juuni 2010 määrusega vabastas Riigikohus A. S. eelnimetatud kaebuselt riigilõivu tasumisest.
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi vastustaja) on halduskohtule esitatud kirjalikus seletuses asunud seisukohale, et A. S. kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Vastustaja selgitab, et vaidlustatud
6. oktoobri 2007 korraldus saadeti posti aadressil, mis oli registreeritud kaebuse esitaja kui FIE tegevuskohana ning avaldas selle maksukorralduse seaduse MKS § 55 kohaselt kahel korral väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugedes korralduse kätte toimetatuks
7. detsembril
8. Samuti toob vastustaja välja, et isegi kui korralduse sisu ei saanud kaebuse esitajale teatavaks seoses sellega, et ta viibis vanglas, pidi korraldus talle väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu teatavaks saama
9. novembril 2008, kui ta vanglast vabanes. Viimaks märgib vastustaja, et esitades Tallinna Halduskohtule kaebuse haldusasjas 3-09-2029, lisas kaebuse esitaja sellele ka eelnimetatud korralduse, mis tähendab, et igal juhul oli ta korralduse olemasolust teadlik
10. septembril
12. A. S. esitas seepeale halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, selgitades, et pöördus oma õiguste kaitseks halduskohtu poole õigeaegselt, kuna esitas
13. septembril 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 30.10.2007 maksukorralduse nr 13-2.1/24221 alusel koostatud 23.10.2008 täitmisavalduse nr 13-5.1/34534 alusel maksuvõla sissenõudmise sundtäitmisele pööramisele. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt loobus ta nimetatud kaebusest
14. detsembril 2009 toimunud kohtuistungil, kuna mõistis, et ei olnud koostanud kaebust nii nagu vaja. Järgmisel päeval, st.
15. detsembril 2009 esitas ta aga juba kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 30.10.2007 korralduse nr 13-2.1/24221 peale.
16. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab vastuses kaebetähtaja ennistamise taotlusele, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal kaebuse tähtaegset esitamist ning taotleb kaebetähtaja ennistamata jätmist ning haldusasja menetluse lõpetamist.
17. Kohus leiab, et A. S. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Esiteks on väär kaebuses esitatud väide, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud korraldusest esmakordselt teada alles
18. novembril
19. Haldusasja nr 3-09-2029 toimikust nähtub, et A. S. on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
20. oktoobri 2007 korralduse nr 13-2.1/24221 lisanud oma kaebusele, mis on kohtule esitatud
21. septembril
22. Seega oli käesolevas asjas vaidlustatud korraldus kaebuse esitajal käes igal juhul hiljemalt sel päeval. Kaebuse korralduse tühistamiseks esitas A. S. aga alles
23. detsembril 2009, seega peaaegu 3 kuud hiljem. Seejuures sätestatakse

§ 9

lõikes 9, et isegi kui haldusakti ei ole isikule kätte toimetatud, ent ta on haldusaktist teada saanud muul moel, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, tuleb kaebetähtaeg möödunuks lugeda. Kohus leiab, et isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et kaebuse esitajale tehti vaidlustatud haldusakt teatavaks juba

1. detsembril 2007, st. järgmisel päeval pärast teistkordset avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, ning lugeda, et kaebuse esitaja ei ole haldusakti teatavaks tehtud, tuleks igal juhul asuda seisukohale, et ta on haldusaktist teada saanud hiljemalt
2. septembril
3. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks ning seejärel on tal 30 päeva aega kaebuse esitamiseks. Kuna käesoleval juhul on ilmne, et kaebuse esitaja oli vaidlusaluse korralduse
4. septembril 2009 kätte saanud, tuleb 30-päevast kaebetähtaega igal juhul hakata arvestama hiljemalt sellest kuupäevast. Seega on kaebus igal juhul esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 6.

§ 12

lg 3 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab olla mingisugune objektiivne ja kaebuse esitaja enda tegevusest sõltumatu asjaolu, mis ei võimaldanud kaebuse õigeaegset esitamist, samuti võib kaebetähtaja põhjendatult mööda lastuks lugeda juhtudel, kui isik viivitas kaebuse esitamisega seetõttu, et oli asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel ning tal oli põhjendatud lootus, et ta saavutab oma eesmärgi ilma, et tal tuleks kaebusega kohtu poole pöörduda. Üldjuhul ei saa aga mõjuvaks põhjuseks pidada isiku enda eksimust enda õiguste kaitse vajalikkuse osas. Sellisel juhul võiks kaebetähtaja ennistamine kõne alla tulla juhul kui haldusakt, mida isik vaidlustada soovib, on koostatud sedavõrd segaselt või arusaamatult, et õigusteadmisteta isik ei pruugi selle tähendusest aru saada.

1. Kohus leiab, et A. S.l ei olnud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja vaidlustas halduskohtus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. oktoobri 2007 korralduse nr 13-2.1/24221 alusel antud sundtäitmise avalduse (haldusasi 3-092029) ei ole mõjuv põhjus PMTK
3. oktoobri 2007 korralduse vaidlustamiseks. Vaidlustatud 2 korralduse alusel tehtud järgnevate toimingute vaidlustamist ei saa sellises olukorras pidada enda õiguste kaitse mõistlikuks viisiks, mis võinuks isikus tekitada põhjendatult ettekujutuse, et korralduse enda vaidlustamine ei ole vajalik. PMTK
4. oktoobri 2007 korraldus on seejuures selge ja üheselt mõistetava sisuga, selles on selgelt märgitud, et Võttes arvesse eeltoodut, kohustab Põhja maksu- ja tollikeskus A. S.’d tasuma maksuvõlga summas 14 414 krooni Maksu- ja Tolliameti vastava(te)le pangakonto(de)le SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas kümne päeva jooksul käesoleva korralduse saamise päevast, millise kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS
5. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Samuti sisaldab korraldus selget vaidlustamisviidet, kus selgitatakse isikule õigust esitada Maksu- ja Tolliametile vaie või pöörduda kaebusega kohtu poole. Kohus leiab, et selliselt vormistatud korraldusest ei võinud kaebuse esitaja kuidagi aru saada selliselt, et sellega pandud maksusumma tasumise kohustusest on võimalik vabaneda mingil muul moel kui vaide või kaebuse esitamisega. Äärmisel juhul võiks kaebetähtaja ennistamine kõne alla tulla juhul kui sellises olukorras pöörduks õigusteadmisteta isik haldusakti välja andnud organi poole ja paluks haldusakt kehtetuks tunnistada, ent põhjendatuks ei saa sellises olukorras pidada sõnaselgelt kohustusi sätestava korralduse vaidlustama jätmist põhjusel, et kaebuse esitajal on pooleli kohtumenetlus mõne selle korralduse alusel tehtud toimingu peale. Lisaks on A. S. poolt haldusasjas 3-09-2029 esitatud kaebuses ise märkinud, et tal oleks olnud võimalik PMTK korralduse peale esitada vaie või kaebus, ent ta ei teinud seda ega mäleta, millistel põhjustel (kaebuse
6. lõik). Ühelt poolt viitab selline väide sellele, et tegelikult oli kaebuse esitaja
7. oktoobri 2007 korraldusest teadlik märksa varem kui
8. septembril 2009, teisalt aga viitab see üheselt sellele, et hiljemalt
9. septembril 2009 oli kaebuse esitaja teadlik ja sai aru sellest, et maksu tasumises kohustus tuleb just nimelt PMTK
10. oktoobri 2007 korraldusest. Sellise teadmise juures ei olnud kaebuse esitajal mistahes õigustust kaebuse esitamisega kauem viivitada, seda isegi sõltumata sellest, et haldusasja 3-09-2029 eelmenetluses kohus talle ilmselt ei selgitanud, et oma õiguste kaitseks oleks mõistlik see vaidlustada. Asjaolust, et kohus võttis menetlusse ja asus sisuliselt läbi vaatama kaebuse esitaja kaebust maksuhalduri tegevusele maksuvõla sundtäitmisel, ei saanud kaebuse esitajal tekkida muljet, et talle konkreetse maksusumma tasumise kohustuse paneva PMTK korralduse võiks vaidlustamata jätta ning et kaebuse esitajal oleks võimalik oma eesmärk (määratud ja sundtäitmisele pööratud maksuvõlga mitte tasuda) saavutada ilma korralduse kohtus vaidlustamata. Saades haldusakti, millest tuleneb üheselt mõistetavalt mingisugune kohustus (antud juhul kohustus tasuda maksusumma), peab isik seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul selgitama välja, kas see haldusakt tema õigusi rikub, kasutades selleks vajadusel professionaalset õigusabi või muud asjakohast nõustamist. Antud juhul nähtub haldusasjas 3-09-2029 esitatud kaebusest, et kaebuse esitaja sai juba selle esitamise ajal väga hästi aru, mis on PMTK
11. oktoobri 2007 korralduse sisuks, ent siiski ei vaidlustanud seda. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole kaebetähtaega mööda lasknud mõjuval põhjusel ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. 8.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb A. S. kaebuse menetluse

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

Kristjan Siigur kohtunik 3