← Eesti

3-10-1155/141

Haldusasi nr 3-10-1155 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1155 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus A.V.i väljasaatmiskeskuses kinni-pidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – A.V., esindaja vandeadvokaat Mati Senkel. Resolutsioon Pikendada luba A.V. väljasaatmis-keskuses kinnipidamiseks kuni 29.12.2010.a (k.a). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates st hiljemalt 08.11.2010.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 04.05.2010.a peeti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse ametnike poolt kinni välismaalane A.V. (sünd. xx xx xxxx.a Eestis), kes viibib Eesti Vabariigis (EV) seadusliku aluseta. Kuna isikul puudus kehtiv reisidokument, puudus võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. Sel põhjusel taotles Ida Prefektuur Tartu Halduskohtult luba paigutada A.V. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel väljasaatmiskeskusesse (VSK) kuni väljasaatmiseni.
  2. Tartu Halduskohtu 05.05.2010.a määrusega taotlus rahuldati ning anti luba A.V.i paigutamiseks VSK-sse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. A.V.i VSK-s kinnipidamise tähtaega on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlusel VSS § 25 alusel Tallinna Halduskohtu poolt korduvalt pikendatud, viimasel korral kuni 30.10.2010.a. TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. PPA esitas 25.10.2010.a taotluse A.V.i VSK-s kinnipidamise tähtaega pikendamiseks VSS § 25 alusel kahe kuu võrra. Taotlusest nähtuvad järgmised andmed ja põhjendused: 3.1 A.V. on 1996.a saanud väljarändetoetust 2500 krooni EV-st lahkumiseks ning Vene Föderatsiooni (VF) elama asumiseks. Saades väljarändetoetust võttis isik endale vabatahtlikult kohustuse Eestist lahkuda. 3.2 A.V. omas tähtajalist elamisluba Eestis ajavahemikul 14.09.2005.a-13.09.2006.a. A.V. esitas Murru Vanglas viibides 26.03.2008.a tähtajalise elamisloa taotluse nr
  4. 09.04.2008.a saadeti talle kiri nr 18166 sisuga tagastada migratsioonifondile 2100 krooni ning 22.12.2008.a kiri nr 65188 palvega esitada VF kodakondsust tõendav dokument. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) jättis 25.03.2009 otsusega nr 2022155744 A.V.i taotluse läbivaatamata kuna ta ei kõrvaldanud taotluses esinenud puuduseid esitatud tähtajaks. 30.03.2009.a esitas A.V. vaide 15.318/16210-1 KMA otsusele. 29.04.2009 otsusega nr 15.3-18/16210-2 tagastati vaie puuduste kõrvaldamiseks. Isik puudusi ei kõrvaldanud. 3.3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3.4 A.V. esitas 04.03.2010.a PPA-le sooviavalduse nr 2022002642 erandina tähtajalise elamisloa taotlemiseks. 20.04.2010.a jättis PPA sooviavalduse tähtajalise elamisloa siseriigis taotlemiseks rahuldamata ning elamisloa taotluse läbi vaatamata. 3.5 04.03.2010 on A.V.ile vastavalt VSS § 11 lg 1, § 7 lg 1, § 8 lg 2, § 10 lg 1, § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 2 p 2, § 10 lg 2 p 3, § 10 lg 2 p 4 tehtud ettekirjutus nr 1016886954 Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 02.05.2010.a. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 03.05.
  5. A.V. ettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel Eesti Vabariigist ei lahkunud, samuti ei vaidlustanud ta nimetatud ettekirjutust. VSS § 14 lg 1 alusel saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. 3.6 19.05.2010.a edastas PPA Välisministeeriumi vahendusel Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele (FMT) tagasivõtutaotluse A.V.i suhtes palvega dokumenteerida isik Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu art 2 lg 1 alusel. 01.07.2010.a edastas Välisministeerium FMT vastuse A.V.i tagasivõtutaotlusele. FMT tagastas tagasivõtutaotluse läbivaatamatult, kuna taotluses puudusid kodakondsust tõendavad dokumendid. 3.7 09.07.2010.a pöördus PPA VF Suursaatkonna poole palvega kontrollida A.V.i võimalikku kuulumist VF kodakondsusesse. Päringule ei ole veel vastust saabunud. 3.8 10.09.2010.a pöördus PPA Interpoli Venemaa büroo poole saamaks andmeid A.V.i isikut tõendavate dokumentide, sugulaste, karistatuse, sissekirjutuse ja kodakondsuse jmt kohta. Ka sellele päringule pole veel vastust saabunud. 3.9 A.V. ise keeldub igasugusest koostööst PPA-ga, rikkudes sellega VSS §-st 264 tulenevat kaasaaitamiskohustust. 2
  6. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. A.V. palub jätta PPA rahuldamata. A.V. on seisukohal, et tema kinnipidamiseks puudub alus ja ta tuleb VSK-st vabastada. PPA pole kuue kuu jooksul suutnud tuvastada A.V.i kodakondsust. A.V.i väljasaatmine on muutunud perspektiivituks. PPA rikub A.V.i inimõigusi, kuna tal puudub võimalus elatist teenida ja oma kõrges eas oleva emaga suhelda, kes vajab tema abi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  7. Kohus leiab, et PPA taotlus A.V.i VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.1 A.V.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse 5¹ lg-s 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. PPA on A.V.ile teinud 04.03.2010.a ettekirjutuse nr 1016886954 Eestist lahkumiseks. A.V. ei ole ettekirjutust täitnud ega vaidlustanud. Nimetatud ettekirjutus on kehtiv ja A.V.il ei ole võimalik seda täiendavalt vaidlustada. Ka juhul kui kohus keelduks VSK-s viibimise tähtaja pikendamisest, ei annaks see A.V.ile õigust Eestis viibida ning tal oleks jätkuvalt kohustus Eestist lahkuda. A.V. on kohustatud Eestist lahkuma tulenevalt VSS § 7 lg-st 1 ja § 14 lg-st 1 ning jõusolevast lahkumisettekirjutusest. 5.2 Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2010.a kohtumääruses on asutud seisukohale, et „kuigi A.V.il puudub Vene Föderatsiooni kodakondsust tõendav dokument, nõustub ringkonnakohus PPA-ga selles, et käesoleval hetkel oleks ennatlik pidada A.V.it määratlemata kodakondsusega isikuks. A.V.i enda poolt antud seletustest nähtuvalt võttis ta
  8. a endale Vene Föderatsiooni kodakondsuse ning tema endise NSVL passi kanti märge Vene Föderatsiooni kodakondsuse kohta (tl 88, 89). PPA on pöördunud 09.07.2010, seega viivitamatult pärast seda, kui PPA väitel 08.07.2010 saabus Välisministeeriumisse Vene Föderatsiooni Migratsiooniteenistuse 08.06.2010 kiri A.V.i suhtes esitatud tagasivõtutaotluse tagastamise kohta kodakondsust tõendava dokumendi puudumise tõttu, Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole palvega kontrollida Narva konsulaadi kaudu A.V.i kuulumist Vene Föderatsiooni kodakondsusesse (tl 90). Käesolevaks hetkeks ei ole pöördumisele veel vastust saadud. Kuid A.V.i eelviidatud seletuste alusel on hetkeseisuga põhjust arvata, et A.V.i näol on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga ja esineb teda vastuvõttev riik Vene Föderatsiooni näol. Asjaolu, et Vene Föderatsiooni Migratsiooniteenistuse 08.06.2010 kirja (tl 90 pöördel) kohaselt ei vastanud tagasivõtutaotlus Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu art 7 lg 1 p b nõuetele tagasivõetava isiku kodakondsuse andmete osas, ei välista A.V.il Vene Föderatsiooni kodakondsuse olemasolu, vaid näitab üksnes seda, et kodakondsus ei ole dokumenteeritud. Seega ei ole väljasaatmise perspektiiv ära langenud ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on kohane“. 5.3 Kuigi A.V.i kohene EV-st väljasaatmine ei ole reisidokumendi puudumise tõttu võimalik, puuduvad alused tema VSK-st vabastamiseks. VSK-s kinnipidamine alates 04.05.2010.a on halduskohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend väljasaatmise täideviimise tagamiseks. Arvestades asjaolu, et A.V. ei ole vabatahtlikult kehtiva lahkumisettekirjutusega määratud tähtaja jooksul EV-st lahkunud, on piisav alus kahtluseks, et ta võib VSK-st vabastamisel väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Kahtlust A.V.i seaduskuulekuses süvendab veelgi asjaolu, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. A.V.i vabastamine VSK-st võib seetõttu saada tõsiseks takistuseks väljasaatmismenetluse lõpuleviimisel. 5.4 VSS § 25 kohaselt, kui VSK-s kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava VSK-s kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lg 2 või 3 järgi. 3
  9. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab luba A.V.i VSK-s kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2010.a (k.a). Indrek Paukštys Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.