2-10-27501/3

(42000)krooni. 2.Välja mõista K. S. alates 05.jaanuarist 2011 elatis H. S. igakuiselt 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 70 eurosenti kuni H. S. täisealiseks saamiseni x.xxxxxxxxx xxxx. 3.Välja mõista K. S. alates 05.jaanuarist 2011 elatis L. L. S. igakuiselt 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot 70 eurosenti kuni L. L. S. täisealiseks saamiseni x.xxxxxxxxxx . 4.Lastele väljamõistetud elatis kanda nende seadusliku esindaja A. O. Swedbank. 5.Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. 6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord TsMS §-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel nr xxxxxxxxxxxx Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja K. S. .xx.xxxx.x. lapse H. S. ja xx.xx.xxxx.a. sündinud lapse L. L. S. isa. Laste vanemad on laste isa poolse füüsilise ja psüühilise vägivalla tõttu kolinud lahku, laste ema A. O. töövõimetuspensionär ja seetõttu vajavad lapsed ka isapoolset ülalpidamist. Elatise väljamõistmist taotletakse alates 4.juunist 2010.a. s.o alates hagi esitamisest Tartu Maakohtusse summas 3500 krooni kummalegi lapsele. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta isiklikult kätte toimetatud 27.augustil 2010 (tl.9) Kostja ei ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.1-2) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2

(3)PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, lg 4 alusel ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Seega kuigi hagi on esitatud enne viidatud perekonnaseaduse jõustumist laste teise vanema, ehk nende seadusliku esindaja poolt, tuleb elatis välja mõista lastele. Sünnitunnistustega (tl.5) on tõendatud, et K. S. 03.xx.xxxx.x. lapse H. S. ja xx.xx.xxxx.a. sündinud lapse L. L. S. isa Nimetatud laste ema on A. O. . Lapsed elavad emaga samal aadressil (tl.3). Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 04.juunist 2010, s.o. elatishagi esitamisest. Kohus mõistab tagasiulatuvalt elatise välja kuni 04.jaanuarini 2011, s.o. kuue kuu eest, summas 42 000 krooni (7000 krooni kuus).Alates 05.jaanuarist 2011 tuleb elatise summa arvestada ümber eurodeks, kursiga 1 euro = 15,646 krooni, millest tulenevalt kujuneb igakuise elatise suuruseks ühele lapsele 223,70 eurot. A.O. on hagiavalduses taotlenud, et elatis kantakse tema pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lastele ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine lapsi kasvatava vanema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 3