). Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel on ühise tütre suhtes tulenevalt
Vastavalt
lg 4 ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 17.07.2006 määrusega on kostjalt välja mõistetud tütre ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1 500 krooni.
MS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise tütre vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega.
alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 1. lause ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Pooltel on üks ühine laps, tütar C , kes on sündinud 29.12.1999 ja kes elab koos emaga Laagris, Harjumaal. Lapse isa on lapse ülalpidamiseks maksnud elatist igakuiselt summas 1 500 krooni vastavalt kohtumäärusele. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja väitel kulutab ta lapse ülalpidamiseks kuus 6 972 krooni (kohtu arvestuste kohaselt 8 529 krooni), millest kulutused eluasemele (üürikorter, üürileping kohtule esitatud) 3 558 krooni, toidule 1 160 krooni, transpordile 200 krooni, sidele 138 krooni, tervishoiule 396 krooni, hügieenitarvetele 151 krooni, koolikohustuse täitmiseks 1 369 krooni, riietele ja jalanõudele 865 krooni, vältimatutele püsikulutustele 692 krooni. Hageja on nimetatud kulutusi enamuses ka põhjendanud ja tõendanud. Kostja sellises ulatuses kulutusi ei aktsepteeri. Kostja leiab, et toodud kulutused suuremalt jaolt ei ole hädavajalikud ja ta on suuteline maksma elatist miinimumsuuruses, s. o 2 175 krooni kuus. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu ei ole aluseks miinimumsuuruses elatise maksmiseks. Kostja on 33-aastane töövõimeline mees, kes ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapsele piisav ülalpidamine. Kostjale jääb arusaamatuks ka lapse liiga suur eluasemekulu. Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu faktile, et laps koos hagejaga elab üürikorteris muu eluaseme puudumise tõttu, mis tingibki tavalisest suurema eluasemekulu olemasolu, kuna lisaks tavapärastele kommunaalmaksetele tuleb üürileandjale tasuda ka igakuist üüri. 3
lg 1 sätestab kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Sellest lähtuvalt on ema ülalpidamiskohustus teisejärguline võrreldes lapse ülalpidamiskohustusega. Hageja sissetulek on küll mõnevõrra suurem, kuid kohus arvestab, et vanemal, kelle juures laps elab, tuleb teha lapsele paratamatult ja sageli täiendavaid ettenägematuid-planeerimata kulutusi, millest tulenevalt loeb vanemate varalised võimalused lapse ülalpidamiseks käesoleval juhul enam-vähem võrdseks ja piisavaks ning leiab, et elatise summa arvestamisel tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadustest. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise summas 3 000 krooni kuus, milline summa katab lapse mõistlikud vajadused. Arvestades, et hagejal elatise saajana tuleb tasuda ka tulumaks, peab kostja poolt makstav elatis olema nimetatud summa võrra suurem. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt 17.07.2006 määrusega väljamõistetud elatise summat 3 600 kroonini kuus. Elatis määratud summas tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, s. o alates 01.06.2010. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtumenetluse ajal alates 01.06.2010 kostja poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.