Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 217§ 448§ 178

2-10-61270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiv

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 444

lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes

§ 174

¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 2 400 krooni. Hagejat on menetluses läbivalt esindanud OÜ ME juhatuse liige MP.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt sama seadustiku § 218 sätestatule. Esindamine kohtus on sätestatud

§ 217

. Tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks kasutanud nende koostamiseks lepingulise esindaja abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks OÜ Rüütli AB poolt hagejale väljastatud arvest nr TA-41 summas 2 400 krooni. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kui asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Seega ei kuulu hageja taotletud õigusabikulu summas 2 400 krooni antud juhul hüvitamisele. Õigusabikulude kostjalt väljamõistmine oleks antud juhul ka ebaõiglane, sest tegemist oleks kulutustega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud ta ette näha. Ülalesitatud seisukohti toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu praktika (vt nt 24.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-08-11552 või 04.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-07-41716). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (

§ 448lg 4¹).

2 2-10-61270 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (

§ 448

lg 4²).

§ 178

lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Meeli Kaur kohtunik 3