2-10-63347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011.a, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-63347 Tsiviilasja hind 1 251.07 eurot Hageja A T (isikukood XXX) Hageja seadulik esindaja (ema) Natalja Trifonova (isikukood XXX) Kostja S B (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad A T hagi S B vastu elatise nõudes Resolutsioon
- Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
- Välja mõista S B elatis A T kasuks A T ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks eurosent) eurot alates 17.12.2009.a kuni A T täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX
- Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
- Menetluskulud jätta S B kanda. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui 1
(3)2-10-63347 menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on A T hagi S B vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on N T ja S B sündinud ühine poeg A T XXX. Viru Maakohtu 23.11.2009.a. otsusega kohus tuvastas, et kostja on hageja isa. S B elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida üldse. Hageja ema sissetulek moodustub temale pensioniameti poolt määratud peretoetustest ja üksikvanema toetusest hageja teise lapse K T eest. Hageja palub kostjalt välja mõista A T ülalpidamiseks 2 175 krooni alates 17.12.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid on 29.12.2010.a kätte toimetatud kostjale. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hageja on esitanud taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohtu põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. Viru Maakohtu 23.11.2009.a. otsusega on tuvastatud, et A T põlvneb isast S B. Vaidlust ei ole, et A T elab koos ema N T ja on ema ülalpidamisel. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole alates 17.12.2009.a. lapse ülalpidamiskohustust täitnud, vaidlust ei ole, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Vaidlust ei ole, et kostja peab täitma A T ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras alates 17.12.2009.a. kuni A T täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase 2
(3)2-10-63347 ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139.01 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt S B välja mõista elatis hageja A T kasuks A T ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja üks eurosent) eurot alates 17.12.2009.a kuni A T täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni kuus ehk 139.01 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 575 krooni ehk 1 251.07 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kooskõlas TsMS § 174¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud tagaseljaotsuse taotlusest on näha, et hagejal ei ole antud asjaga menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole antud juhul menetluskulude kindlaksmääramine vajalik. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)