lg 1 p-tega 2, 4 ja Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis.
lg 1 p 4 kohaselt ei registreerita kaubamärgina teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis kohaselt liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamise, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete või teenuste jaoks. Hageja poolt kasutatav kaubamärk ENERGY/NRJ on omandanud Eesti tarbijate (raadiokuulajate) seas üldtuntuse, mistõttu kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on vastuolus KMS § 8 lg 1 p-ga 4 ning Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Hageja on alates 1999 lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ, mille all on Eestis alates
lg 1 p 2 kohaldamise kõige esmaseks ning ühtlasi ka kõige olulisemaks eelduseks on varasema õiguse olemasolu. Hagejale kuulub kaubamärgitaotlus nr M
lg 2 sõnastusest tulenevalt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui Patendiamet teeb otsuse registreerida kaubamärk hageja nimele, kuulub hagejale vaieldamatult ka varasem õigus. Hageja taotleb kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju (taotlus nr M200101252) õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu tuvastamist. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hagiavalduses toodud argumendid ning lisatud tõendid ei kinnita kaubamärgi ENERGY NRJ+ kuju osas esinevaid õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimine kostja nimele on kooskõlas kaubamärgiseaduse ning rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastas oma 27.02.2009 otsuses nr 620-o õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise.
lg 1 p 2 kohaldamiseks peavad hagejale kuuluma varasemad õigused, millistest tulenevaid õigusi hilisem kaubamärk võiks väidetavalt rikkuda. Kuivõrd hagejale registreeritud kaubamärke ei kuulu, väidab hageja oma varasemad õigused tulenevat
lg 1 p 4 tähenduses üldtuntud kaubamärgist, milline oli väidetavalt saavutanud üldtuntuse kostja registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks, so 19.07.2001. Hageja poolt hagiavalduses osundatud registreerimistaotlust nr M200000048 ei saa samuti pidada varasemaks õiguseks võrreldes kostja vaidlustatud kaubamärgiga, kuivõrd tegemist on üksnes registreerimiseks esitatud kaubamärgiga, mitte registreeritud kaubamärgiga, millisest tulenevalt võiksid märgile õigused tekkida. Seega on käesolevas kaasuses kõige olulisemaks ning esmaseks küsimuseks tuvastada: 1) kas ja mis kujul kuuluvad üldtuntud kaubamärgi näol varasemad õigused hagejale, millistele tuginedes saaks tuvastada võimaliku vastuolu või selle puudumise
lg 1 p 2 ja p 4 sätestatuga; 2) juhul, kui hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk siis on järgnevalt oluline tuvastada, kas vastavale kaubamärgile on üldtuntus omandatud kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäevaks, so 19.07.2001. Alles seejärel saab analüüsida Patendiameti otsuse võimalikku vastuolu
4 2-09-19060 Kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja kaubamärgina üldtuntud.
lg 1 p 4 viidatud Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis sätestab, et Pariisi Liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt temale kuuluva kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntust. Nimetatud asjaolu kinnitab ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon oma 27.02.2008 otsuses nr 620-o, so apellatsioonikomisjon ei ole Eestis ex officio hageja kaubamärki üldtuntuks tunnistatud ning nimetatuks puudub ka käesoleva tsiviilasja menetluse raames alus. Hageja deklareerib, et on alates 1999 lõpust kasutanud kaubamärki ENERGY/NRJ. Nimetatud kasutamise kinnituseks on hageja esitanud Kultuuriministri 20.12.1999 käskkirja nr 200. Nimetatud tõend on asjakohatu ning ei kinnita hageja väiteid, kuivõrd esitatud tõendist nähtub, et Kultuuriministeerium on väljastanud ringhäälingu loa OÜ-le C. Ka ei kinnita ringhäälinguloa väljastamine, kui teatavas spetsiifilises valdkonnas tegevuseks eriloa andmine, ei reaalset tegevust vastaval alal, ega ka reaalset kaubamärgi kasutamist. Ka 29.09.2004 väljastatud ringhäälinguluba on väljastatud OÜ-le C, mitte hagejale. Hageja on väidetava hageja poolse kasutamise tõenduseks esitanud Tele- ja Raadioauditooriumi päevikuuuringu, millisest samuti ei nähtu just hageja poolset kaubamärgi kasutamist. Osundatud uuringus on toodud tähis ENERGY FM, samal ajal hageja üritab hagiavaldusega tõendada tähise ENERGY/NRJ üldtuntust, mistõttu ei saa kuidagi põhjendatud olla ka väidetav Patendiameti otsuse vastuolu
lg 1 p 4, tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis ning
Hageja ei ole suutnud hoolimata kostja poolsest tähelepanu juhtimisest endiselt otsustada, milline väidetavalt temale kuuluv kaubamärk üldtuntuse 19.07.2001 (kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäev) seisuga saavutanud oli. Hagiavalduses ja hageja seisukohtades on hageja toonud nii kaubamärgi ENERGY, NRJ, ENERGY/NRJ kui ka ENERGY / NRJ. Hageja esitleb oma argumentatsioonis loetletud kaubamärke nii eraldi kui ka kombinatsioonis. Kui lähtuda hageja argumentide tõlgendusest, et hageja peab endale kuuluvaks kaubamärki kujul ENERGY/NRJ, on kostja seisukohal (millist on kinnitanud ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon), et nimetatud kaubamärgi üldtuntust käesolevas kaasuses tõendatud ei ole (kuigi hageja ei ole tõendanud ka mistahes ülalloetletud kaubamärgi üldtuntust). Isegi kui võiks hüpoteetiliselt seostada kõiki hageja poolt loetletud ettevõtteid omavahel, ei kinnita nimetatud väidetav seos veel huvitatust käesolevas kaasuses, mistahes kaubamärgi kasutamist ning ka võimalikku kaubamärgi üldtuntust, so olulisi asjaolusid käesolevas vaidluses. Hageja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit, paljasõnalised on hageja väited OÜ C, OÜ FM, AS FM ja AS T seotuse kohta, mistahes kaubamärgi kasutamise ning väidetava üldtuntuse kohta. Isegi kui hüpoteetiliselt saaks uuringut lugeda asjakohaseks tõendiks, oli osundatud päevikuuuringu kohaselt 2000, enne registreerimistaotluse nr M200101252 esitamist, raadiojaama kuulajaskonnaks hinnanguliselt kaheksa tuhat inimest. Eesti 1,4 miljonilise populatsiooni juures teeb see 0,5%. On kahtlustetagi selge, et nimetatud number ei kinnita kaubamärgi üldtuntust mistahes omaniku poolt. Kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamise alused on selgemini reguleeritud hetkel kehtivas kaubamärgiseaduse redaktsioonis.
lg 4 sätestab, et üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus. 0.5% ei saa kindlasti pidada valdavaks enamuseks mistahes tarbijate sektoris. Seega ei anna hageja poolt esitatud materjalid alust kaubamärgi ENERGY/NRJ üldtuntuks tunnistamiseks ning sellekohased hageja paljasõnalised väited tuleb 5 2-09-19060 tähelepanuta jätta. Puudub vastuolu
Selle sätte kohaldamise kõige esmaseks ning ühtlasi ka kõige olulisemaks eelduseks on varasemate õiguse olemasolu. Osundatut käesoleval juhul hageja tõendanud ei ole. Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et hageja on tõendanud varasemata õiguste esinemist ning
Patendiameti otsus registreerimistaotluses nr M200101252 esitatud kaubamärgi kostja nimele registreerimise kohta ei ole vastuolus
Nimetatu kõige ilmekamaks kinnituseks on ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 27.02.2009 otsuses nr 620-o väljendatu. Kostja toetab apellatsioonikomisjoni poolt otsuses väljendatut, so käesoleval juhul puudub alus tähiste ENERGY/NRJ juulis 2001 üldtuntuks lugemiseks. Samadest eeldustest lähtuvalt ei saa ka Hageja poolt kasutatud tähist NRJ lugeda vastanduvaks vaidlustatud kaubamärgile ENERGY NRJ+kuju. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja kaubamärk (mis iganes kujul see siis tuvastamist leiab) on Eesti Vabariigis juuli 2001 seisuga üldtuntud kaubamärk, tuleb tuvastada milliste kaupade ja/või teenuste osas üldtuntus on saavutatud.
lg 2 p 1 kohaselt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntust omandas.
lg 1 p 2 kohaldamise üheks tingimuseks on ka võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaupade/teenuste samaliigilisus. Hageja ei ole hagiavalduses nimetanud milliste kaupade ja/või teenuste osas väidetavalt hageja kaubamärk on üldtuntuse saavutanud. Selle asjaolu tõttu tuleb hageja sellekohased argumendid jätta tähelepanuta. Kaubamärk NRJ on kostjale kuuluv üldtuntud kaubamärk.
lg 1 p 1 kohaselt saab õiguskaitset kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses ning lõige 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgitaotluse nr M200101252 esitas registreerimiseks kostja. Kostja on üks Euroopa suurimatest meelelahutusfirmadest, mis on registreeritud 25.03.
) § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele juulis 2002 kehtinud
redaktsioon. Kehtinud
sätestas absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja § 8 suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Hageja arvates on kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus kehtinud
lg 1 p 2 p 4 ning Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis.
lg 1 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba (p 1) ja teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba (p 4). Pariisi konventsiooni artikli 6 bis järgi kohustuvad konventsiooni liikmesriigid (art 1 lg 1) ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selle riigis üldtuntud kui konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. See säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Kuivõrd hageja esitas hagi lähtudes ka asjaolust, et tähis ENERGY NRJ+kuju, mis Patendiameti 03.07.2002 otsusega registreeriti kostja kaubamärgina (lk 8) klassides 35, 38 ja 41, on hageja 7 2-09-19060 üldtuntud kaubamärk, analüüsib kohus esmalt üldtuntuse problemaatikat kehtinud
Kuna vaidlusalune kaubamärk ENERGY/NRJ ei ole hageja nimele kaubamärgina registreeritud, sõltub vaidluse lahendamine sellest, kas ENERGY/NRJ on hageja kaubamärgina üldtuntuse omandanud kostja poolt kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks (19.07.2001) või mitte. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS leping) art 16 lg 2 teise lause järgi tuleb kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamisel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval ala, kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena. Väidetavalt on hageja kasutanud vaidlusalust kaubamärki (ENERGY/NRJ) alates 1999 ja see on omandanud üldtuntuse. Kehtinud
üldtuntuse kriteeriume ei sätestanud, kehtivas seaduses on need kirjas § 7 lõikes 3, mille järgi tuleb üldtuntuse tunnistamisel muu hulgas arvestada kaubamärgi tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; hinnangulist väärtust. Nimetatud kriteeriumidest lähtudes on võimalik otsustada hageja kaubamärgi üldtuntuse üle ka käesoleval juhul, kuna kriteeriumid on samad, mis hageja poolt viidatud Ühises soovituses üldtuntud kaubamärkide kaitsesätete kohta. Kohus ei nõustu hagejaga, et kaubamärgi üldtuntust tõendab Kultuuriministeeriumi poolt 20.12.1999 ringhäälinguloa (lk 34) ja 29.09.2004 ringhäälinguloa (lk 34) väljaandmine osaühingule C. Teisele äriühingule antud ringhäälinguluba ei saa tõendada kaubamärgi kasutamist hageja poolt ja seda isegi juhul kui OÜ C oli hagejaga seotud äriühing, mida hageja ei ole tõendanud. Patendiameti otsuse ühine vaidlustamise TOAK-is ei tõenda äriühingute seotust, mille tõttu oleks võimalik ringhäälingu loa väljaandmine ühele äriühingule lugeda antuks ka teisele. Hageja poolt soovitud kaubamärgi üldtuntuse omandamist ei tõenda ka Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringud (lk 35, 37), kuna uuring on läbi viidud pärast kostja poolt kaubamärgi ENERGY NRJ+kuju registreerimise taotluse esitamist. Arvestades Tele- ja Raadioauditooriumi päevauuringute (lk 36, 38, 39, 40) sihtrühma suurust ja vastajate arvu ning kuulajate osakaalu: augustist novembrini 2000– 104 000-ses sihtrühmas 610 vastajast kuulajaid 7,4% e ajaliselt 3% ning ja maist-augustini 2001 110 000-ses sihtrühmas 562 vastajast 12,9% e ajaliselt 3,9%, puudub kohtu arvates alus lugeda tähis ENERGY/NRJ juulis 2001 üldtuntuks. Õige on kostja väide, et uuring on tehtud tähise ENERGY FM, mitte ENERGY/NRJ kohta. Ka hageja poolt esitatud väljavõtted ajalehtedest ja foorumist (lk 41, 4244, 45-50) on ENERGY FM kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (C-375/97 p 26) peab kaubamärk üldtuntuse omandamiseks olema tuntud märkimisväärsele osale asjaomasest avalikkusest (
praeguse redaktsiooni § 7 lg 3 märgitud isikud). Hageja poolt esitatud päevauuringutest sellele kohtupraktikale vastavat järeldust teha ei saa. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidetava kaubamärgi üldtuntust, puudub kohtul alus sel alusel hageja nõude rahuldamiseks. Järgmisena analüüsib kohus kas tähis NRJ FM, mille registreerimiseks kaubamärgina klassides 38 ja 41 hageja esitas 11.01.2000 taotluse (lk 51), on äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgiga ENERGY NRJ+kuju. Hageja kõikide kaubamärkide, mida ta on hagiavalduses märkinud näol on tegemist sõnaliste märkidega, kostja vaidlusalune kaubamärk on kombineeritud märk, mis koosneb valgetest trükitähtedes sõnast ENERGY, mis on mustas ristkülikus ja selle kõrval valgest musta piirjoonega ruudust, mille sees on diagonaalselt stiliseeritud tähed NRJ. Mõlemad sisaldavad identset osa – kolme tähte NRJ. Kostja kaubamärgi puhul on tegemist lühendiga prantsusekeelsest lausest „Nouvelle Radio Jeunesse“ (Uus raadio noortele). 8 2-09-19060 Täheühend NRJ eesti keeles üldteada tähendust ei oma. Sõnaühendite hääldus prantsuse ja eesti keele on erinevad. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17; C-251/95 SABEL, p 18, 19). Kuna tegemist on nii hageja kui kostja puhul raadiojaamadega omab suuremat tähtsust eelkõige kaubamärkide foneetiline sarnasus või erinevus. Kaubamärkide vahel puudub sarnasus – visuaalne, kontseptuaalne ja foneetiline määral, mille tõttu neid võiks segi ajada arvestades Euroopa Kohtu praktikaga kujundatud kriteeriume. Kuigi täheühendi NRJ inglisekeelne ja prantsusekeelne hääldus on sarnased, on eestikeelne hääldus „en“, „er“, „jott“ ja see on Eesti tarbijate puhul kõige ootuspärasem hääldus. Kohus nõustub selles TOAK-i otsusega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna hageja on esitanud vaid kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200000048 (NRJ FM) enne kui kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse nr M200101252 ning hageja kaubamärk on registreerimata kaubamärgina, kostja kaubamärk aga registreeritud, ei saa hagejal olla varasemast kaubamärgist tulenevat õigust.
järgi on varasem kaubamärk registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Kostja ärinimes sisaldub täheühend NRJ. Õige on kostja väide, et varemviidatud Pariisi konventsiooni art 8 alusel kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. Tõendatud on Siseturu Ühtlustamise Ameti väljatrükiga (lk 77-80), et kostja nimele on registreeritud hulgaliselt kaubamärke, mis sisaldavad täheühendit NRJ ja ENERGY, sh vaidlusalune kaubamärk ENERGY NRJ+kuju, mis registreeriti 26.02.2001 ühenduse kaubamärgina. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata nii kehtinud
MS § 132 lg 1 järgi on hagihind 25 000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tiiu Hiiuväin Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.