Obsah (6)

§ 101§ 76§ 143§ 34§ 142§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-10-17993 Tsiviilasi OÜ BT

) § 339 järgi. Vastavalt nimetatud paragrahvile „rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).“ 31.01.2009 on hageja esitanud rentnikule arve nr 25 kahe haagise rendi eest summas 6 796,80 krooni (t lk 10). 20.02.2009 on hageja esitanud arve nr 57 summas 9 440 krooni (t lk 11) ja 23.03.2009 arve nr 79 summas 11 115,60 krooni (t lk 12). Hageja on arvestanud viiviseid summas 16 519,34 seisuga 19.04.2010 (t lk 13). Puudub vaidlus, et hageja andis rentnikule rendile haagiseid ning tal oli õigus nõuda selle eest tasu. Puudub vaidlus ka selles, et rendilepingus oli kokku lepitud viivis. Viidatud kolm arvet ja viivis on rentniku poolt käesoleval hetkel tasumata.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 76lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

Kohus leiab, et hagejal on põhjendatult alus nõuda renti. Samas leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjatelt nimelt rohkem kui tal õigus oleks. Hageja nõue põhineb kolmel arvel. Nende kolme arve summa on 27 352,40 krooni, hageja nõuab aga 27 353 krooni. Kohus leiab, et 60 sendi osas puudub hageja nõudel alus. Kohus rahuldab rendi osas hagi osaliselt ning leiab, et hagejal on õigus nõuda renti summas 37 352,40 krooni ning hagi jääb rahuldamata 60 sendi nõudes. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste summas 16 520 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Viivised on arvestatud võlalt summas 37 352,40 krooni. 26.01.2005 sõlmisid hageja ja käendaja käenduslepingu rendilepingust nr 1094 tulenevate rentniku kohustuste täitmise tagamiseks. Käendaja kinnitas, et tutvus rendilepinguga, käenduse piirmäära kokku ei lepitud (t lk 9). Asjaolus, et leping on hageja ja käendaja vahel sõlmitud vaidlus puudub. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, kas see sõlmitud leping kehtiv või on tühine. Võlaõigusseaduse (

) § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Õige on käendaja seisukoht, et tarbijakäenduslepingule sätestab seadus täiendavad nõuded. Vastavalt

§ 143„tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija.

Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.“

§ 34

järgi „tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.“ Kohus leiab aga, et tarbijakäenduse sätted käesoleval juhul ei kohaldu. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-89-08 ja 3-2-1-126-09 leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või ping kehtib ka ilma kutsetegevuses, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Käendaja oli käenduslepingu sõlmimise ajal rentniku osanik ja juhatuse liige. Selles faktis vaidlus puudub. Seega ei ole käendaja puhul tegemist tarbijaga ja käendus kehtib käendaja vastutuse rahalise maksimumsummata. Käendaja leiab, et käendusleping ei vasta

§ 142

lg 2 nõuetele, mille kohaselt „tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.“ Kohus leiab, et käendati piisavalt määratletavat kohustust. Käendajale oli selge, et rendilepingu objektiks on haagised, erinevatel haagistel oli kokku lepitud konkreetne hind. Renti tuli tasuda haagise kasutamise eest. Haagise kasutamist sai käendaja juhatuse liikmena kujundada ja seega ei saanud tekkivad kohustused talle ebamäärased olla. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käendusleping kehtib ning käendaja vastutab rentnikuga solidaarselt

§ 145järgi.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kosjatelt solidaarselt välja põhivõla summas 27 352,40 krooni ja viivised summas 16 520 krooni, kokku 43 872,40 krooni. Hageja nõue 60 sendi saamiseks jääb rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostjate kanda. Seda võimaldab hagi rahuldamise ulatus. Kostjad kannavad menetluskulusid TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik