3-10-896/36

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. august 2010, Jõhvi 3-10-896 KÜ Valge Sein kaebus Narva Linnavolikogu 11.03.2010 otsuse nr 28 tühistamiseks
2. august 2010 KÜ Valge Sein esindaja Svetlana Kortatstsi, Narva Linnavolikogu esindaja Jaana Nõgisto ja Valerston Grupp OÜ esindaja Küllike Namm Resolutsioon 1.Tühistada Narva Linnavolikogu 11.03.2010 otsus nr 28 täies ulatuses.
3. Jätta kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 09.09.
4. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.03.2010 Narva Linnavolikogu vastu otsuse nr 28 (tl 77), millega kehtestas Tiimani tänava ja Tallinna maantee vahelise ala detailplaneeringu. 08.04.2010 esitas KÜ Valge Sein Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-25) ning palus, et detailplaneeringu kehtestamise otsus tühistataks tervikuna leides, et see on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1, § 3 p 2, 3 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 2, planeerimisseaduse § 3 lg 1, § 9 lg 2 § 10 lg 6 ja § 20 lg 2 ning Narva Linnavolikogu 28.06.2007 1 otsusega nr 286 ja 06.08.2009 otsusega nr
5. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et ajalehes ei avaldatud detailplaneeringu algatamise otsust, detailplaneeringu korraldamise lepingu sõlmimise õigus anti ebaseaduslikult, talle ei saadetud arvamust avalikul arutelul esitatud vastuväidete kohta, parklakohtade arvu, kõrghaljastuse rajamise ja parkla otstarbe kohta antud lubadustest ei peetud kinni ning tema ja maavanema esindajale esitati eksitavad väited nagu töötaks planeeritav parkla ainult kaupluse külastajate jaoks. Veel märgiti, et otsus ei vasta volikogu poolt püstitatud eesmärgile ega ole proportsionaalne, kuna lähtub äriettevõtte kasust ning ehitatav parkla pole Tiimani 18 elanikele ökoloogiliselt ohutu, on ette nähtud ööpäevaringseks äritegevuseks, jääb elamule liiga lähedale ja likvideerib ainsa selle juures oleva laste mänguplatsi ja puhkekohaga haljasala. Narva Linnavolikogu kirjalikus seletuses (tl 90-93) peeti vaidlustatud otsust ja detailplaneeringu koostamist õiguspärasteks, paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et kaebaja väited on valed ja asjakohatud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele viidates märgiti, et detailplaneeringu lähteülesande kehtestamine ei tekita õigusi ja kohustusi ega ole planeeringu kehtestajale siduv, lähteülesanne, vastu võetud planeering ja kehtestatud planeering ei pea üks-ühele vastama ning antud juhul puudub ka sisuline vastuolu, sest parklate arv polnud määratud, nende vahemaa vastab nõuetele, planeeritud madalhaljastus on parim lahendus müra, tolmu ja heitgaaside vältimiseks, Keskkonnaamet on andnud planeeringule kooskõlastuse ning maa sihtotstarbe muutmisega hoopis leevendatakse kaebajale kehtivat riivet. Veel märgiti, et detailplaneeringu algatamise teade oli avaldatud, kaebaja oli oma esindajate ja liikmete vahendusel avalikku arutellu kaasatud, tema vastuväited olid arutusel, neile vastati ja planeering on läbinud järelevalve maavanema juures. Kaebuse väitega planeerimisseaduse § 10 lg 6 rikkumisest küll nõustuti, kuid väideti samas, et see kõrvaldati. Vastuseks planeeringu ebaproportsionaalsuse osas esitatud etteheidetele märgiti, et see on vajalik ja kohane meede maa-ala heakorra ja efektiivse kasutuse tagamiseks ning lisati, et detailplaneeringu ala on reformimata riigimaa, riik on huvitatud selle müümisest ning kaebaja ei saa lõpmatuseni seda oma autode parkimiseks ja vaba aja veetmiseks tasuta kasutada. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Valerston Grupp kirjalikus seisukohas (tl. 145148) ei nõustutud samuti kaebusega, paluti see rahuldamata jätta, nõustuti mitmete vastustaja seisukohtadega ning esitati oma vastuväited kaebuses toodule. Seejuures peeti mitmeid kaebuse väiteid arusaamatuteks ja asjakohatuteks ning märgiti muuhulgas, et vastuolu planeerimisseaduse § 10 lg 6 kõrvaldati juba 03.07.2009, et kõrghaljastusest tuli loobuda Ida-Eesti Päästekeskuse nõudel tagamaks tehnika juurdepääs hoonele, et maavanem on andnud detailplaneeringule kooskõlastuse, et keskkonnamõjude hindamine pole parkla rajamisel nõutav ja detailplaneeringu kehtestamisel ei seatud vastavat tingimust ning lisati, et keegi pole püstitanud eesmärki ehitada Tiimani maja 18 elanikele ökoloogiliselt ohutu parkla. Veel selgitati, et Narva Linnavolikogu 06.08.2009 otsuses nr 107 polnud parklate arvu märgitud, ette nähti ainult parkimiskohtade arv 80 ning kuna seda on kaebaja poolses osas vähendatud, on planeering menetluse käigus talle soodsamaks muutunud. Vastustaja seletuse peale esitatud arvamuses (tl 172-178) selgitas KÜ Valge Sein kaebuse väiteid ja esitas vastuväiteid vastustaja omadele. Kohtuistungil jäid kõigi menetlusosaliste esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Svetlana Kortatstsi selgitas, et kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui subjektiivsete õiguste rikkumise peale ning lisas, et 85 sõiduki parkimine maja ees rikub niigi halba keskkonda ja jätab nad ilma rohelisest tsoonist. Jaana Nõgisto märkis, et kohtulik kontroll ei laiene otsustuse otstarbekusele ning väitis, et see mida volikogu otsuse tegemisel kaaluti väljendub peaarhitekti seletuses, lisaks tulenevad põhjendused veel ka detailplaneeringu materjalides olevast projekteerija seletuskirjast, 2 maavanema juures toimunud arutelu protokollist ja volikogu istungi protokollist. Küllike Namm leidis, et asjas esitatud tõendid on piisavad otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks, palus tugineda avalikul arutelul üles tõstetud probleemidele ning väitis, et nende huvi on säilitada Selveriga sõlmitud üürileping ja seda pole ilma parklata võimalik saavutada. KOHTU PÕHJENDUSED Detailplaneeringu kehtestamise menetlus ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute vahelised suhted selles on reguleeritud planeerimisseaduses. Seaduse eesmärk on määratletud § 1 lg 2 ning seisneb võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavate tingimuste tagamises säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maakasutusel ja ehitamisel. KÜ Valge Sein arvukatest pöördumistest Narva Linnavalitsuse, Ida-Viru maavanema ja Narva Linnavolikogu liikmete poole, detailplaneeringu avaliku arutelu protokollist ning muudest dokumentidest (tl 14, 21-22, 23-24, 28, 30-41, 45, 100-102, 180) nähtub, et selle ühistu liikmed vaidlevad vastu kavatsusele rajada Tiimani tänava ja Tallinna maantee vahelisele alale parkla, peavad seda oma olukorra halvendamiseks ning on sellist seisukohta väljendanud nii planeeringu koostamise, arutamise kui kehtestamise ajal. Seega on ilmselge, et detailplaneeringu kehtestamisel tuli kaaluda erinevaid huve ning põhjendada, miks langetatakse just selline otsustus. Kaalutlusõiguse alusel antud kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on küll piiratud ja halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutluse sisulist otstarbekust, kuid ta saab ja peab kontrollima, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Planeerimisseaduse § 1 lg 6 kohaselt tuleb selles seaduses ettenähtud menetlustele kohaldada haldusmenetluse sätteid. Seega laienevad ka kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud detailplaneeringu kehtestamise otsuse suhtes kõik haldusmenetluse seaduse § 55 ja 56 sätestatud vorminõuded. Narva Linnavolikogu 11.03.2010 otsus nr 28 (tl 77) neile ei vasta, sest selles on asjaolude ja menetluse käigu kirjelduse näol olemas küll faktiline alus ning ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele, kuid pole märgitud vähimaidki kaalutlusi ega põhjendusi, milledest volikogu otsuse langetamisel lähtus. Neid ei tulene ka volikogu istungi protokollist (tl 194-196). Seepärast ei saa otsus olla täiel määral arusaadav sellega puudutatud isikutele ning halduskohtul puudub võimalus kontrollida, kas üldse ja kuidas täpselt kaaluti Tiimani 18c elanike ja Valerston Grupp OÜ vastandlikke huve ning kas otsus on planeerimisseaduse eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ja lg 2 tulenevalt on detailplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Sama seaduse § 40 ja § 45 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu istungi vormis töötav kollektiivne organ, kes otsustab oma ainupädevuses olevad küsimused hääletamise teel. Seetõttu saab ainult volikogu kaaluda erinevaid asjas tõusetunud huve ja oma valikut põhjendada. Projekteerijal, planeeringu koostamisel osalenud linnaametnikul või järelevalvet teostanud maavanemal ei ole pädevust otsustada detailplaneeringu kehtestamise üle, seega ei saa nende seletuskirjades (tl 193 ja 197-198) arutluse protokollides (tl 23-24) või muudes dokumentides (tl 26) väljendatud seisukohad asendada volikogu 3 kaalutlusi ja põhjendusi olenemata sellest, kas nende olemasolule on detailplaneeringu otsuses viidatud või mitte. See, et planeerimisseaduse § 2 lg 1 kohaselt on planeering tekstist ja joonistest koosnev dokument ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse haldusakti, millega planeering kehtestatakse ei pea üldse põhjendama. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 33-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08 järjekindlalt rõhutanud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Planeeringute põhjendamine vahetult planeeringu kehtestamise otsuses on vajalik, kui planeeringulahendusega riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi ning juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid ja lõppkokkuvõttes peab olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Eeltoodust tulenevalt on KÜ Valge Sein kaebus põhjendatud. See tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 alusel täies ulatuses rahuldada ning Narva Linnavolikogu 11.03.2010 otsus nr 28 tühistada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada enne kohtuvaidlust kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. KÜ Valge Sein riigilõivude hüvitamiste kohta taotlust ei esitanud ja soovis vaid 5300 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamist (tl 219) ning tõendas seda ainult Juriidilise büroo Aleksandr Gamazin arvetega (tl 199-203). Riigikohus on oma lahendites nr 3-3-1-39-08, nr 3-3-1-47-08, nr 3-3-1-52-08, nr 3-3-1-89-08 ja nr 3-3-1-94-08 korduvalt märkinud, et halduskohtu praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud, see peab olema tõendatud vastava kohtuistungil esitatud kuludokumendiga ning õigusabi kulusid ei saa välja mõista, kui esitatakse vaid esindaja arve. Narva Linnavolikogu kokku 23 638,50 krooni suurune õigusabi kulu (tl 204-208) ei kuulu hüvitamisele halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 tulenevalt. Kolmanda isikuna kaasatud Valerston Grupp OÜ soovis 31 200 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamist (tl 209-212). Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulu tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui vastaspoolele ning kui vastaspool ei pea seda tegema, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmanda isiku poole vastaspooleks kaebuse esitaja ning kuna tema ei pea kulusid hüvitama, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 18.02.2011 Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2011 kohtuotsusega nr 3-10896, millega jäeti Tartu Halduskohus 10.08.2010 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 4